Tervitused paradiisist!

Päev algas jällegi pimedas toas, kui raiki kisama pistis, et "äratuuus". Und olime saanud pärast klubi reaalselt 4 h. Äratuse tegime kell 9 hommikul, sest kell 12 pidime hostelist lahkuma. Hea oli et kell 10 ei ärganud, sest te oleks pidanud seda pakkimise kiirust nägema. Tydrukute asjad olid igal pool laiali, sest enne kluppi minekut oli ikka vaja kõik asjad laiali laotada, et saaks valida, mis selga panna :D. Klubi iseenesest oli kesklinnas ja väga tavalise klubimuusikaga. Esimene oli "Aloha", kus me millegipärast pidime lahkuma. Aga tantsupõrand oli meie kuningriik. ;) . Teine klubi oli " Rum Jungle". Vooot see oli kõva koht. Live esinejast tysedusele kalduv mammi laulis aafrika rytmi. Jällegi... tantsupõrand oli meie ;) . Pärast taksoga rahulikult koju.

Aga tagasi hommikus. Käisin pärast asjade pakkimist ja selle "värskendava nuudliportsu , mis mulle nii meeldib" söömist välja ja võtsin automaadist raha välja. Leidsin ka bussijaama üles. Peagi oli vaja meil sealt kuskilt liikuda Port Dicknsoni (PD) poole. Kui hostelisse tagasi jõudsin siis oli seis sama. Ellu istus oma suure kuhja otsas, mida ta pyydlikult kotti yritas suruda. Eike oli natukene ette rebinud, aga siis ta veel ei teadnud, et kapis oli ka veel asju :D:D. Kella 11ks sai asjad pakitud ja liikusime välja, kus oli lõõõõskav päike. Kuigi linna kohal on mingi sudu laadne ollus. Koos seljakottidega liikudes oleme kohalikele niivõrd suur vaatamisväärsus, et ei ole paljuks neil teha väike pilt. Aga kyllap see on võrdne, sest me pildistame nende elu ja olu. Kolkaid ja urkaid. Bussijaam ei olnud kaugel. Kuid iga peatus kus me korraks maha istume, siis ellu lihtsalt ei saa pysti. See on nii naljakas kuidas ta on nagu selili olev kilpkonn :D:D. Käed jalad liiguvad, aga progressi ei ole.

Bussijaamast öeldi meile, et siit te bussi peale ei saa. Sealt sai ainult Lennujaama. Jama. Järgmine variant oli monorail. See minu arust ei sõida yldse läbi "centralmarketi", kuhu meid nyyd edasi saadeti. Aga meenus kuskilt, et nägin seal veel yht raudteed. Siis Raiki, Eike, Ellu jäid puhkama ja ma kiirelt jooksin ja otsisin seda jaama. Aga tuli välja, et ka see raudtee ei sobinud. Sest see sõitis kiirliinina lennujaama. Kolms kiire varuvariant. Takso.

Taksojuhist 60 aastane neiu arvas, et see sihtkoht, kus meid bussijaama saadeti otsima oli vale. Mis sest et ta ei osanud pea sõnagi inglise keelt. Aga ta viis meid kuskile ma ei tea kuhu. Natuke äriklassi linnaosast edasi. Ja seda ainult 10 MYR eest. Aga see oli täiesti õige koht. Mis sest et takso laadung oli pea 350 kg ja põhi käis vastu maad. :D Mind oleks peaaegu buss alla ajanud aga hyppasin ehamtades raikile peaaegu sylle! :D Bussijuht oli jälle nii rõõmus ja abivalmis. Tunnike sõitu mingisse linna kus pidime ymber istuma. Buss maksis vist 6 MYRi. Bussis istusime all korrusel. Ainult meie ja mingi araabia neiu. Kes ilmselgelt poole tunni pärast yles ära kolis, sest eestlaste naer oli saali vallutanud :D.

Järgmine buss oli 4MYRi ja yks pilet tli osta ka yhele seljakotile. Sest see võttis enda alla koha ja maas enam ruumi polnud. Mis teha...

Mida rohkem maale, seda ilusamaks loodus läks. Palmid... prygi vähem.

Yle poole tunni sõitu mogulibussis koos kohalikega ja sihtpunkt PD oli käes. Kohe KFC kiirtoitu ja sain mingi eriti piprase kana. Aga vahet polnud. Sest see oli liha. Nagu päris liha... Algul kahvliga suskisin, et kas on ikka päris.

Raikiga läksime hostelit otsima seni kuni tydod sõid veel. Tuli välja et rannast polnud seal haisugi. Hais muidugi oli, aga mitte ilus liivalõhn ja muu kaasnev. Kohalik õpetas et u 20 km edasi taksoga ja seal...seal on tõotatud maa. Kui taksoparki läksime, siis läks elu käima. Nagu oleks herilasepesa kivikesega visanud. Valjhääldist mingi mees pasundama, taksojuhid risti rästi sebima. Naljakas. Aga saime mingi sibi takso mis oli vist 400000 läbi sõitnud. Ilmselt 4 ring.

Taksojuht viis meid 10 MYR eest mingisse hostelisse. Tõstis peaaegu asjadki sisse. Aga meile tundus, et ta oma mingi päll oli seal omanik. Et viis sõbrale kliente. Lolle ida-Saksa turiste. Aga me kiikasime tuba ja no ei olnud päris see. Vaade ei olnud meri. Oli puukuur. Ja hind 130 MYR. Tydod jäid ootama jällegi ja me raikiga läbi lehmakarja kõrvalhotelli. Jah, seal olid mingid lehmikud, kes tydode poole lonkisid ja peagi fotomodellideks said. Sest tydrukud hakkasid pilte tegema neist. Me siis Raikiga leidsime mingi eriti fääncy koha. Ei julgend sisseegi astuda. Aga hind... See oli ainult 120 MYRi . Ja tuba. Vaatega basseinile. Kiirelt vaatasime mere äärde ka ja issand... Mul oli selline tunne, et ma helistan kohe koju ja räägin mida ma näen. Meri kuslkil gloobuse tolmunud koha peal. Vesi oli u 32 kraadi. Inimsesed. Paadid, mis vedasid igasugu värke, kus inimesed taga lainetel möllasid. Palmid mere ääres. See oligi paradiis. See oli see malaisia, mis postkaardil nähtud. Ilmselt see kontrast tuli sellest, et ma alustasime lihtsalt agulist.

Tagasi tydode juures kiirelt asjad selga. Kiirelt hotelli ja broneerisime esialgu yheks ööks. Vahetasime riided ja merre. Me ligunesime seal ikka päris kaua. Siis kõndisime mööda randa. Kohalikud pätakad suskisid kepiga maas midagi. Nad suskisid Jellyfishi. Suur. Mingi poole meetrise läbimõõduga ja oi kui kole. Siis oli kyll niie, et oi krt. Kas me mitte ei olnud praegu meres? Aga neid ongi siin ja ka austraalias. See on tavaline ja kõik liigid ei ole ohtlikud.

Siis basseinis mingi pooltunnikest. Rääkisime selles, et meil on alles 4 päev. Aga tundub nagu nädalaid oleks ära olnud. Basseinis oli veel mingi hindu pere. Kõik riietega. Vist ei tohi ära võtta. Usk või vms.

Liikusime linna peale. Kõndisime ja vaatasime, kuidas tee ääres on yle yhe hotellid. Yks oli ja teine oli veel ehitus pooleli. Pooleli jäänud olid jäänud pooleli juba mingi 30 aastat tagasi. Kõik oli võssi kasvanud. Ostsime turult igasugu kahtlast kraami kokku. Aga kõik oli nii hea. Mingid karvased kerakesed, mille sees on nagu viinamari ja omakorda viinamarja sees pähkel. Nummi selline . Tglt otsisime rahaautomaati, aga see on kaugel . Seda saime hiljem teada. Kohalikku peokohta vms siin ei ole. Ka rahvast on praegu vähe. Sest hooaaeg ei ole veel alanud. Õhtul kõndisime Raiki ja Eikega rannas korra ja vaatasime et vb mingi tegevus. Ei midagi ...Kauguses paistab meres naftapuurtorni tuled.

Nyyd kordamööda toas netis ja sööme ja vaatame telekast JÄLLE Adam Sandlerit.. Nagu mismõttes ? :D Tna midagi õhtul eriti ei tee. Homme vara yles ja päikest võtma. Kraade peaks jaguma . 40 on kindel laks... Sest siin palavam kui linnas. Ei mingit sudu.

See on siin megaäge. See on kirjeldamatu...

Ciao

Alari