Onu Altšiku autonurgake vol. 2

Tere noored ja vanad motohuvilised. Räägin siis pisut aussi pässide sõidustiilist, liiklusest ja mudelivalikust. Esimene päev siin olles oli põhimõtteliselt kõik teisiti kui Eestis. Liiklus on ju valepidi. Kõik sõidavad siin nagu Miaagy Eestis :D Kõik liiklejad on loomulikult viisakad. Antakse teed ja hoitakse pysikiirustest enamjaolt kinni. Jalakäia on siin aga ikkagi raske olla. Mitte hekkigi ei saa aru, kunas nyyd yle tee saab. Jalakäiate foor on harv nähtus ja enamjaolt tleb siis minna kui autot lihtsalt ei tule. Aga uudistes on päris palju läbi käinud, et yle tee minekul saab austraalias palju inimesi viga. Sellepärast testibki ja arendab Volvo just siin uusi systeeme, kus auto ise vaatab ära tee ääres liikuvad objektid. Olgu see siis jalakäija või kõrvalt tulev auto. Et saaks pidurdada, kui juht seda ise ei tee.

Kõik autod on puhtad. Mõni yksik on oranzi tolmiga koos, mis koheselt maha pestakse. Veoautode veljed on kroomitud ja kõikide autode kummid oleks nagu uhiuued ja poleks kunagi muda näinud.

Koheselt hakkab silma yks kohalik mark. Holden, mis lihtsalt näeb hea välja. Eriti V8 mootoriga kastikas. Hästi madal ja teeb reaalselt karu häält. Väga lahe. Pole euroopas kunagi sellist näinud ja peaks sebima yhe endale. ;)

Siis on posu igasugu muid tuntud marke. Linnas ikka normaalsed pereautod, aga kui tulla väiksemasse linnakesse, kus ka tihti vaja kruusateed kasutada, siis jah...

Peaaegu pooltel on maasturid. Ja nendest pooltel on Toyotad. Mis jagunevad Hilux ja Land Cruiser Prado. Ykspäev kõndisime raikiga koju ja lugesin mitu Länkarit tuleb järjest vastu teed mööda. Seitse länkarit järjest. Mingi aja tagant. Ja mitte yhtegi muud autot. See on Land Cruiseri sõprade paradiis. Siin on kõike. Esimene mudel, mis välja antud pärast sõda ja uhiuued V8-d. Paljudel ka juba uus LC150. Siis on kõigil maasturitel ees kängurauad. Peaaegu kogu esiosa on kaetud ja eesti populaarseim LC 120, mis ka meil kodus on, sellele on leiutatud kohe täisrauast esiosa, kus palju lisakaitset ja torusid ja prošektoreid. Lisaks veel antennikinnituskohad. Sest siin lihtsalt maal levi pole ja antennid on kuni 2 meetri pikkused ja võimendusega. Valusad relvad näevad välja kyll. Siis paljudel maasturitel vedrustust tõstetud ja suured liivakummid all. Ja kas siis taga või katusel kaks varurehvi. Põhivärv on loomulikult valge, sest sellise kuumusega musta ei ostakski.

Töömeestel on ka kõigil maasturid. 4x4 on kõigil ikka hingelähedane. Kastikad on praktilisemad kui meie omad. Kast on ikka kast ja suur ja rauast ja praktiline mitte nagu korvikene jalgrattal. Auto hinnad on samad, mis meil, aga nende ostujõulisus on suurem . Sellepärast ka nii palju luksusmaastureid.

Rekkad... „Roadtrain’s“ ... Vot need on jurakad. Megasuured ja täpselt sellised, nagu usa filmidest nähtud. Täna tuiasime linna ääres ja sadama juures ja seal laaditi kaupa yhele, kes ka koheselt teele asus. Sellel rekkal oli koos kärudega 72 ratast. Valus asi... Kujutan ette mis jõud seal peab olema kui juba kohalt minekul 30 meetri peale pidi 4x käiku vahetama.

Peagi yritame ise ka auto osta. See on ilmselt 2000 taala maksev ~1990 aasta ma ei tea mis asi J. Sest esimese maasturi saab kätte 80 000 eesti krooni eest. Sinna on veel pikka maa...

õukei.

Järgmise korrani.. Ma lähen imetlen natuke länkareid väljas nyyd. Et siis tagasi Eesti tulles tean, et kus ja mida ymber ehitada pere autol. Pisut suuremad kummid ja snorkel ja vints ja võibolla yldse katus maha :D

Ciao