Rahulik päev.

Lootsime eile hommikul vara ärgata, aga see polnud siiski võimalik, äratus oli kyll kell 9, aga ma siiski ei saanud teisi nii vara üles. Viimaks nad ärkasid ja panime oma asjad kokku. Endiselt kulus tydodel natuke rohkem aega kui poistel. Kell 12 pidime hotellist check out ära tegema, et mitte 10 MYR tunni aja eest juurde maksta. Tydod jõudsid veel basseini ääres päikest võtta natuke. Jätsime oma SUURE pagasihunniku lobbysse ning lasime endale kella 13ks takso kutsuda. Seadsime sammud veel viimast korda Malaisia randa. Vesi oli taandunud, päike paistis. Kõik oli veel ilusam kui eelmisel päeval. Keegi seda ei usu, aga kõndisime rannas ning ranna ääres kukkus kookospähkel palmi otsast alla ning veeres veepiiri poole, täielik idüll. Kribasime armsalt oma nimed liivale ning tegime palmipilte. Eike leidis endale liiva seest ilusad püksid :D. Päike lõõmas nii hirmasti,e t otsustasime, et ei võta hetkel enam päikest juurde. Kell hakkas 13le lähenema ning lippasime tagasi hotelli. Takso saabus peagi ning palusime ennast viia sadamasse, kus rohkem elu liigub. Takso oli poole kallim, kui siia tulles, sest tal oli yks ots tyhisõit. Mis meil üle jäi, leppisime sellega (20myr). Küsisime taksojuhilt odavat hostelit, see aga lohistas meid linnas asuvasse meie jaoks pmst kallisse, sest sealt kysiti 130 myr öö eest, ning koht ise oli palju hullem, kui see kus eelmised ööd olime, plus too koht oli ookeani ööres. Seega otsisime edasi, lasime tal ennast kuskile maha visata ning lootsime jälle selle peale et meil joppab paremini. Leidsimegi suhteliselt roti koha, kuid ruumi oli ja täitsa 2 voodit. Ning hind ainult 80 myr öö. Selle me võtsime. Wc paberit polnud, ka selle pidime juurde kysima. Tegime kvartalitele tiirud peale ning poode on igasuguseid, alustades tehnikapoodidest, lõpetades riidepoodide ning kullapoodidega. Käisime esimeses korralikus kohas söömas, pizza hut, võtsime 2 pizzat ja 4 suppi ning kannutäis colat. Kokku läks miski 54 myr. Ei ole just tappev. See oli tõesti hea. Kõht täis, meel hea, puhkasime hosteli toas. Tegime Eikele üllatuse ning ostsime 4 ananassi ning lõikusime neil kaaned maha ning uuristasime seest tyhjaks, tegime korgile augu kõrre jaoks ning tegime väikesed kokteilid, Eike oli magama jäänud ning me äratasime ta nelja ananassi ning sünnipäevalauluga, ta oli päris üllatunud :D. Kahjuks aga õhtul midagi väga teha polnud, sest hooaeg siinkandis algab alles nädala pärast. Jalutasime pimedas linna peal ringi ning istusime ning rääkisime juttu. See oli ilus õhtu, saime teineteise kohta väga palju uut teada... avasime ennast ... Tuttu saime 2 ajal. Olime tunnikese pikutanud, kui hakkasid kimbutama sääsed, mina magasin akna all ning mind ryndasid nad eriti, siis hakkas külm ka veel :D. Panin konditsioneeri kinni. Hetke pärast aga algas väljas maru torm, kõik kolises, tuul puhus, täitsa kõle. Peagi hakkas ka sadama, ja ikka väega tugevat paduvihma. Piilusime tydodega akna peal, Altsik magas sügavat und. Pugesime tagasi magamiskottidesse ning üritasime magama jääda, jäimegi. Äratus kell 10 ajal, tydod aga jälle karku alla ei saanud umbes tunni jagu, poisid olid aga kohe äratuskella peale yles. Surusime oma viimased nuudlipakid sisse, tegime kohvi ning hakkas parem. Pakkisime jälle asjad ning võtsime takso. Takso kysis lennujaama sõidu eest 80myr. Seda me juba teadsime ning bussiga oleks sama hind olnud. Taksoga sõites nägime mitmekymnete hektarite suurusi palmiistandusi, jõhker, nagu palmimets, samamoodi nagu meil on kuusikud ja kaasikud. Kahjuks aga sai taksojuht natuke valesti aru ning viis meid KL international airporti, kus aga selgus, et meie lend yldse ei lähe. Pärast kerget uurimist selgus, et meie oma on siin kohe kõrval, bussiga 10 min sõitu, 2,5 myr nägu. Hetkel istume McDOnaldsi ees ning istume tasuta Wifis ning teeme kiired kirjalugemised. Peagi asume teele õige terminali poole. Lennuk peaks kohaliku aja järgi väljuma kell 23:55, eesti aja järgi, 18:55. Tulime teadlikult varem lennujaama, sest linnas kuuma käes ei oleks viitsinud ka passida. Otsime natuke söögipoolist ning lebotame niisama.

Äärmiselt armas on see, et kui Elis hommikuti luugid lahti teeb, siis esimesena kuuleb tema suust tuntud Justin Beaveri meloodiat: Baby, baby, baby, uuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu. See teeb iga hommiku rõõmsaks.

Aga endiselt on meil kõik hästi, kõik terved, asjad alles. Aga kas teie, kallid lugejad, olete kunagi söönud kollast arbuusi?? :D Meie oleme ;)

Hyva päiva, või noo teie aja järgi peaks ytlema, et ilusat hommikut :D

Musidkallidpaid,

Raiki.