Tere hommikust! Kell on 9 pyhapaeva hommikul ja meie Elluga arkasime just Christchurchi lennujaamas:D Asi oli siis nii, et kuna meie poole kuu jooksul vaga kalliks saanud Kiwi Expressi buss laupaeval ei valjunud, aga meil laheb juba pyhapaeva paeval lend, siis pidime oma transpordi votma. Votsime lihtsalt tavalise bussi, mis meid Queenstownist Chrischurchi soidutas. Soit oli muide 8 tundi! Meie onneks oli lennujaam teisel pool Christchurchi linna ja nii saime meiegi natuke seda maavarinate poolt rasitud linna vaadata. Paris jube oli ikka - suured kirikud ja kaunid, enamasti just vanemad majad, nagid ikka vaga onnetud valja. Moned majad meenutasud lihtsalt hiiglasuuri telliskivihunnikuid.. Meie bussijuht, kes elab ka iseChristchurchis tapselt kesklinna lahedal (kesklinnas oligi maavarina epitsenter), ytles, et ka tema vaid kuus aastat vana maja sai u 100 000 dollari vaartuses kahjustusi. Ta raakis veel, et just selle koige tugevama maavarina ajal soitis ta bussiga kesklinnas ja ytles, et koik toimus nagu filmis.. Inimesed jooksid hullunult ringi - yks mees oleks talle peaaegu bussi alla jooksnud, bussiaknast eriti midagi valja ei nainud, sest koik oli majade kokkuvarisemise tagajarjel tekkinud tolmu ja suitsu tais. Tema sonul oli bussiga soites selline tunne nagu keegi oleks koik bussikummid korraga tyhjaks lasknud. Ja maavarinat vordles ta sellega, kui pyyad hyppelault vette hypata
aga rytm laheb sassi ja hyppelaud hakkab kiire tempoga pendeldama, et siis u selline tunne oli..
Paris jube ikka, aga ta ytles, et pole hullu, tuleb lihtsalt naeratada ja edasi elada - looduse vastu ju ei saa.
Kuigi Uus-Meremaa voib parast sellist katastroofi kaugelt vaadates vb natuke hirmutav tunduda, siis ainuyksi selleparast kyll siia tulemata ei maksa jatta. Praeguse hetkega voin kyll oelda, et NZ on vaieldamatult mu lemmik..see loodus on lihtsalt kirjeldamatu. Pole ka
ime, et vaidetakse, et NZ on maailma ilusamate riikide edetabelis vaga korgel kohal. Toesti, iga kord, kui bussiaknast valja vaadata, on tunne, nagu vaataks mingit imeilusat postkaarti. Aga ma kirjutan siis natuke, mida me selle nadala jooksul nainud ja kogenud oleme.
Olimegi siis u pool aega pohja-saarel ja pool aega louna-saarel. Muide, saared on ikka paris erinevad. Kui pohja-saarel nagime bussiaknast peamiselt kynklikke rohelisi lambaid tais maalappe, siis louna-saar on rohkem kaljusid ja magesid tais.
Nii, parast meie langervarjuhypet suundusime vaikesesse linnakesse nimega Westport, kus veetsime toreda ohtu piljardit mangides ja tantsides. Jargmiseks ohtuks oli meil plaanitud kostyymipidu. Teema oli lihtne ja backpackerile taskukohane, nimelt pidime enale
kilekottidest kostyymid valmistama:D vaga tore pidu oli ja toesti originaalseid asju oli valja moeldud.
Parast kostyymipidu vurasime oma rohelise bussiga ikka edasi louna poole ja jousime imeilusasse magedega ymbritsetud kuurortlinna Franz Jospefisse. Seda linna kylastavad
pidevalt tuhanded turistid ja peamiselt just Franz Josfi Glacieri parast, kuhu ka meie oma sammud seadsime. Pohimotteliselt votsime siis jalle paevase matka ette, aga seekord enam mitte magede ja vulkaanide keskel vaid reaalselt jaa peal. Franz Josephi
Glacier on maailmas unikaalne u 12km pikkune jaastik. Kuigi jaastik liigub (vahel isegi 2m paevas) ja kasvab ( kuni 70cm paevas) , ytles meie giid, et oleme suhteliselt onnelikud, et seda veel naha saame, sest arvatavasti u 80 aasta parast on see maailmaparandite hulka kuuluv jaastik sulanud.. Seda peamiselt kliimasoojenemise tottu. Aga meie matk oli age, olime nagu jaa ajas - koik, mida nagime oli jaa ja kaljud. Matk iseenesest tundus palju ohtlikum kui meie 8tunnine Tongoriro matk. Sest jaa peal ikka toesti pidi kogu aeg vaatama, kuhu astud, muidu lihtsalt lendad yhesse nendest paljudest l6hedest ja lopetad kuskil jaises vees..prr
Onneks anti meile sealt kogu varustus - joped, kilepyksid, mytsid, kindad, pehmed villased sokid ja loomulikult naeltega saapad (nendeta poleks seal jaa peal kyll midagi teha olnud). Isegi kirkad anti. Inimesed jagati u kymnepealisteks gruppideks ja igal grupil oli oma giid,
kes ytles tapselt, kuhu astuda ja millest eemale hoida. Aga ikkagi suutsin ma juba parast esimest paari meetrit jaa peal pikali lennata. Otse polvede peale,
paris valus oli selle krobelise jaa peale kukkuda, aga see hoidis mind terve matka ajal valvsana ja vb oligi mulle heaks hoiatuseks:D Kui me parast teisi gruppe nagime, siis paris mitmel poisil olid polved ikka paris katki. Igaljuhul oli see elamus omaette - lahe oli seal ennast nendest kitsastest jaatunnelitest labi suruda ja jaa-seina mooda (kuhu mingid vaevumargatavad astmed olid raiutud) yles ronida.
Franz Josefis olles kylastasime ka Kiivi maja, sest kui juba Uus-Meremaal olla, tuleb see nunnu linnuke ka yle vaadata! Saime Kiivi kohta
paris palju huvitavat teada. Naiteks, 80nest pisikesest kivist jouab taiskasvanuikka vaid 1, sest neil on lihtsalt nii palju vaenlasi! Peamisteks vaenlasteks on nirk ja possum, kelle inimene siia toi. Muide, algselt elasid Uus-Meremaal ainult linnud, sest sellel ajal, kui
Uus-Meremaa ennast muust maismaast eemale rebis, ei olnud veel imetajaid olemaski ja nii saidki sellel saarele ainult linnud elama tulla. Uus-Meremaad kutstigi lindude paradiisiks. ja kuna siin lindudele vaenlasi ei olnud, on siin veel tanapaevani palju lennuvoimeta linde. Nagu
Kiivi. Alles 800 aastat tagasi, kui esimesed Maoori inimesed Uus-Meremaale elama asusid, t6id nad endaga moned loomad kaasa. Ja muidugi ei saa unustada eurooplasi, kes siia ntks possumi ja hirve toi. Nuud on nad possumitega suures hadas, sest possum havitab Uus-Meremaa linde ja
loodust ikka paris kovasti. Ja nad reaalselt argitavad inimesi possumeid tapma ( ''Meie eelistame possumeid lapikuna, nii et kui neid autoga soites tee peal naete, siis arge kohelge neist yle soitmast'' jne) ja nad teevad possumist pirukaid ja possumi karvast suveniire jne:D
vaesed possumid. aga neid on ikka toesti palju siin! Ja suur mure oli neil ka hirvedega. Nyyd on siiki asi kontrolli all, sest farmerid pyydsid kitsed metsadest kinni ja kasvatavad neid nyyd aedikutes! Nagu lambaid ja lehmi. Vaatasime selle kohta ka filmi, kuidas farmerid
hirvi pyydisd. Paris naljaks oli ikka. Esimene variant oli see, et nad soitsid helikoptreiga hirvedele jargi ja siis yks mees lihtsalt hyppas helikopterist hirvele selga ja pyydis ta niimoodi kinni. Iga kord see muidugi ei onnestunud ja siis prantsatas mees lihtsalt maha. Siis
arenes asi ikka veits edasi ja siis visati mingi suur vork kitsedele peale ja parast tehti veel mingi pyssilaadne asi. Aga point oligi selles, et nad ei tahtnud neid hirvi niisama tappa, vaid nyydseks ongi hirvefarmid siin Uus-Meremaal vaga kuulsad ja hirveliha ka korgelt
hinnatud.
Nii aga jaa.. kiivid on ikka toesti nunnud - nagu jalgadega pallikesed. ja te peaks nagema kui suur muna kivil on! Emakiivi ei saa mitmel paeval isegi syya, sest muna tema sees on lihtsalt nii suur!
Parast Franz Josefit soitsime veel louna poole Wanakasse, kus nagime peegelsileda jarve peegeldusest lumise tipuga Uus-Meremaa korgeimat mage Mount Cookí. Lopuks oli aeg votta suund kuulsale seiklustepealinnale Queenstownile! Olime seda juba kaua oodanud! Ja juba
tegelikult enne seda, kui seiklustepealinna sisse soitsime, peatus buss ja oligi aeg meie BENJI hyppeks! Meie elluga tegime oma esimese benji hyppe ajalooliselt Kawaru Benji sillalt. Sild ehitati 1980 ja see sona otseses mottes ongi Beji sild, sest see ei vii mitte kuhugile:D
teisel pool silda tuleb lihtsalt kalju ette:D Praeguseks on seal miljonid inimesed oma julguse proovile pannud ja sillalt alla hypanud. See on maailma esimene koht, kus benjit yldse tegema hakati, nii et arvan, et valisime igati hea koha oma esimeks hyppeks. Raske on seda
tunnet kirjeldada! Tohutu adrenaliin oli sees igal juhul:D ja no see tunne, kui sa oled yksinda seal hyppesilla peal, pool jalalaba juba yle aare ja instruktor loeb 3..2..1!! siis oli kyll et ''Mida asja sa teed, Eike??'' :D aga igal juhul oli see yks parimaid asju, mida teinud olen!
Mulle isegi meeldis rohkem, kui langevarjuhype, sest siin sa pead reaalselt ISE hyppama ja sul on endal kontroll selle yle, kas sa hyppad voi mitte, samas kui langevarjuhyppel teeb instruktor koik sinu eest ara. Langevari polnud minu jaoks yldse hirmus, aga benji ikka korraks oli, siis kui ta mulle numbreid karjuma hakkas ja ma teadsin, et ma pean kohe-kohe sillalt alla hyppama:D ja parast oli ka ikka mingi tund aega suu korvuni peas ja lihtsalt
tahaks kallistada koiki:D ja kohe kui alla huppasin ja kummipaati ronisin, kysisin, kas ma saan uuesti hypata! Aga kahjuks oli meie buss juba niigi paris kaua meie jarele oodanud ja seega me kahjuks teist hypet enam teha ei saanud (see oleks suht odav ka olnud muidu) Aga kindlasti teen seda esimesel voimalusel veel!! AWESOMEE!
Niii.. mis siis veel. parast bejit soitsime siis Queenstowni, kus me kuulsat ja hiigelsuurt burgerit maitsesime, vaga hea oli! Siis votsime oma sopradega retke ette yhe m2e juurde, mille tipus avanes suureparane vaade Queentownile. Vaga ilusas kohas on see linn - m2ed, j2rv..
M2e otsa me siiski seekord matkama ei hakanud (eriti parast seda hiigelsuurt burgerit) vaid soitsime sinna hoopis kondliga ja m2e peal proovisime kuulsat Luge'i (see naeb valja nagu ratastega kelk, millel on lenks kyljes:D) paris suure kiiruse vottis sisse, kui sellega maest alla vurada, onneks olid seal ikka pidurid ka:D aga kes neid ikka kasutaks(ok, ok, nali!) ja maest alla vurades sai veel seda kaunist vaadet ka imetleda, sest votsime 2 soitu - yks oli vaate imetlemiseks, selline veidi aeglasem, teine kiirem ja rohekmate kurvide ja kyngastega. Igal juhul jallegi yks tore asi!
Jargmisel ja yhlasi ka meie viimasel paeval oli meil broneeritud soit Milfordi, mis hiljuti kuulutai maailma ilusaimaks paigaks ja meie bussijuht ytles, et kui tahad oelda, et oled Uus-Meremaal kainud, siis pead selle koha ka yle vaatama. Sinna soit oli juba imeline - peatusime tee aares paljudes kohtades, sest koik oli lihtsalt nii uskumatult kaunis! ja soitsime sona otses mottes kilomeetreid labi kalju. (labi Homeri Tunneli) ja kui lopuks Milfordi joudsime
ootas meid sadamas praam ja suundusime kahetunnisele kruiisile, sygavsinine vesi, kaljud, joad.. mida veel tahta. Meie tuur sisaldas ka piletit veealusesse observatooriumisse. Ronisme trepist alla 10m vee piiris alla poole ja seal oli suurte akendege ruum, millest avanes vaade otse ookeani. Sukeldumine ilma marjaks saamata! See oli toesti huvitav ja giid ytles, et kalad ei ole seal kuidagi vorkudega piiratud ega midagi, vaid nad niisama ujuvadki seal vabalt ringi. ja paaril korral on inimesed seal akendest valja vaadates ka haid nainud..:D
Kui Bussiga tagasi soitsime, motlesime Elluga kui ilus ja hasti koik ikka on..mida veel tahta. Muide ka ilmaga on meil ikka paris kovasti vedanud. Iga
kord, kui meil mingi suurem matk on, sarab taevas paike. Kui Franz Josfis kaisime, ytles meie giid, et siin sajab aastas u 260 paeva..
Ohtuks joudsime tagasi Queenstowni ja saime oma sopradega kokku, sest osad neid olid monda kohta kauemaks jaanud, kui meie ja joudsid alles
sellel ohtul Queenstowni. Nii tore oli neid koik jalle naha:)
Aaa, ja uks huvitav asi veel! Kusagil tee peal, keset magesid ja rohelisi polde nagime ka Uus-Meremaa esimest liiklusummikut:)
Aga sugugi mitte sellist, nagu me Eestis harujunud nagema oleme. Ummik tekkis hoopis selle parast, et kitsa tee peal autode vahel k6ndisid kymned ja kymned lambad ringi:D Nende karjane ajas neid vist yhelt pollult teisele voi midagi. Igal juhul vaga naljakas ja meeldejaav vaatepilt oli:D
Selline oli siis meie Uus-Meremaa reis. Soovitan kindlasti koigile seda maad ise avastama minna, sest toesti .. see on vorratu ja seda peab lihtsalt ise nagema ja kogema! Ja inimesed, kes siin elavad, on toesti onnega koos. Ja seda oli tegelikult ka naha, et nad toesti armastavad oma maad ja on selle yle uhked:)
Nyyd viib meid meie tee tagasi Austraaliasse, seekord Pohja-Austraaliasse Cairnsi, kus paar nadalat farmitood teha kavatseme ja siis kunagi juuni alguses lendame Taimaale:)
Kallid-musid Eiksu! :)
