Kergrelt pilvine oli täna... Aga päev läks kiirelt. Hommiku kolisime raikiga neid cottonipresse ja traktoreid. Tydrukud sõitsid kuskile uue põllu suunas. Mick aitas meil pakkijad kokku pakkida ja juhatas enam vähem kuhu minna. Nii me läksime ..mina ees, raiki järgi. Mõlemad suure New Hollandi traktoriga. Järelhaagiseks tohutu kolakas. Minu oma jäi nurgaga natuke asfaldi peale minnes kinni ja tõmbas endaga kaasa tyki teekattest:D Kuigi me sõitsime seda 6 kilomeetrist lõiku kõigest 25 km/h kiirusega, kuid see tundus nendes traktorites nagu nanoosakeste kiirus. Kõik rappus ja rool möllas käes. Jube. Jõudsin kohale ja panin oma mölaka pysti. See on nagu vanasti mängisime KKnD'd või Red Alerti. Moodulid pysti ja tööd tegema. Ylejäänud oli rutiinne. Kuni selle hetkeni, kui ma teise põllu otsa kolisin ja siis seal polnud muud teha , kui sõitsin James'iga kaasa. Sain teada, et ta arvutas just täna hommiku, et kui palju meil siis korjatud on.. .Ja 56% ainult... Seda oli hea kuulda. See tähendab, et tööd on veel. Siis sain teada natuke selle cottoni taime kohta ja Jamesi elu kohta ja muu pikk jutt. Mul ei olnud täna raske päev. Raikil vist ka mitte. Õhtul hakkas vihma ka tibutama ja pakkisime oma kola kell 6 kokku. Saime minna linna syya ja õlut ostma. :D Jõudsime tagasi ikak pool kymme õhtul, sest meie poeskäik on alati täis ostukäru ja palju shoppamist. :)
Bevon on ka ikka nii oma kutt juba. Sellist sitta ajab suust välja. Nagu meie. Sellised naljad kõivad, et anna olla. :D:D Ta teab, et nalja võib visata, sest me saame aru, et see on nali. :D Hull onu :D
Kati teeb yhepajatoitu ja raiki ning mina tegime kodukootud konjaki, mida praegu lyrbime.
Ciao.
Alari
No comments:
Post a Comment