Heipa.
Hommik nagu ikka. Päev otsa
passisime tühja. Helina mängis oma uue ipodiga Plants vs Zombies 2 peaaegu päev
otsa ja mina suht sama. Nii et veeratasime aega edasi. Selgus, et laupäeval me
raftingule minna ei saagi, sest kohad on täis. Õhtu saabudes mõtlesime, et viimase
õhtu puhul võiks ikka midagi teha. Võtsime Timoga kahe peale 0,7 liitrise
Grantsi. Timo oli alla juba joonud ka päris mitu õlut ja kustus peagi ära. Mul
nagu ei hakanudki pähe... Istusime neljakesi eestlastega ja rääkisime juttu,
nii mõnus oli. Aga kuna oli halloween, siis perenaine ja Darrel riietusid
ennast üles ja tegid meigi ka. Me ei näinud sellel väga mõtet ja läksime
tavaliste riietega välja. Minu jaoks lõppes õhtu pubisse sõiduga, sest rohkem
ma lihtsalt ei mäleta :D Tegelikult olime paar tundi pubis ja siis jalutasime kahekesi
koju. Ma olevat üritanud ka blogi kirjutada, kuid jäin laua taha magama, seega
kirjutan nüüd hiljem, kui mul on tuumapeavalu. Pakime asjad kokku ja hakkame
peagi liikuma. Nii et hüvasti Tully! Ja tibu tegi mulle banaanipannkooki,
smuuti ja kohvi. Kas ei ole mitte parim tibu ever?
Helinalt: Lugu, mis tegelikult
juhtus.
Istusime neljakesi oma eestlaste
pundiga väljas ja rääkisime mõnusalt juttu, kui Timo jäi järjest rohkem purju
ja lõpuks läks magama ära. Kõik tahtsid pubisse minna, aga ma ei olnud eriti
meelestatud minemisest umbsesse, lärmakasse ja suitsusesse ruumi 500 purjus
inimesega. Birgit tuli minu tuppa ja veenis mu ümber, sest ikkagi on ju viimane
õhtu. Läksime välja, aga enne seda oli Raiki koos Timoga 0,7 liitrise viski ära
joonud ja seda umbes 2 tunniga. Istusime autosse, läksime pubisse, kus hakkas
kogu komöödia pihta. Meie jaapanlasest Raftersi toakaaslane läks Raiki juurde
ja hüüdis: „Raiki, it’s me!“. Ta oli oranži kilesse riietatud ja esindas
Kubotat. Raiki ütles, et ta ei tea teda, ma olin kõrval ja hakkasin rääkima,
kuidas läheb jne. Raiki ütles talle korduvalt,: „Ma ei tea, kes sa oled....“.
Ma vabandasin ta siis välja, sest ta oli ilmselgelt purjus. Edasi jõudsime
piljardilaudade juurde, kus Raiki hakkas mööda platsi ringi hõljuma. Kui ma
küsisin, mis ta teeb, siis ta ütles, et mängib piljardit. Ausalt ka, me, kogu
oma pundiga (Birgit, perenaine, Daryl) naersime Raiki üle. Ta käis ka 5 korda
WC-s, aga kui ma küsisin, kus see asub, ütles ta mulle, et ta ei tea. Ta oli
ikka täiesti kivis ja hõljus endamisi zombi moel ringi. Lõpuks ütlesin, et
lähen koju ja ta nõustus ka kaasa tulema. Kodutee läks muidugi naljakalt, sest
Raiki korrutas lauset: „Palun ära ole pahane, ma tean, et sa oled pahane. Ära
ole pahane“ umbes 30 korda. Jõudsime koju, ta hüppas riietest välja ja proovis
blogi kirjutama hakata, aga umbes 5 minutit hiljem avastasin ta keset tuba kahe
tooli peal magamas. Viisin ta voodisse ja proovisin ise ka ta kõrvale magama
minna, aga lõpuks jõudsin ikkagi suuretoa diivanile. Ta siples ja vehkis kätega
nii hullusti, et ma sain paar korda ka pihta. Sellel hetkel viskas üle ja ma
kolisin kogu kupatusega elutuppa, kus mind kell 3 üles äratati, sest perenaine
tahtis filmi hakata vaatama. Läksin uuesti Raiki kõrvale, kus toimus ikka sama
jama ja edasi magasin juba voodi kõrval põrandal. Hommikul ärkas Raiki üles,
nähes, et mind ei ole kõrval ja ta teadis ette, et asi on jama. Hiljem avastas
ta minu voodi kõrvalt ja hommikul, kui ma talle kõik ära rääkisin, oli tal jube
piinlik. Nüüd kõnnib ringi nagu zombi. Umbes tunni-kahe pärast hakkan autoga
sõitma ja lasen Raikil enda pead puhata.
Elagu viski!
H.
