Naljapäev

Tere! Hommikul pidime pool tundi varem tööle minema, et mingit salatit ümber pakkida... Ega me ei tea ka, miks me seda tegime, sest keegi meile ei seleta, aga vahet pole ka, peaasi, et palka makstakse :D Mina alustasin 6:30 ja Helina pidi alustama 6:45, aga kui ma sinna sain, palus ülevaataja ka Helina juba tööle kutsuda. Pidi tulema lühike päev, umbes lõunani, aga mingil põhjusel ikka venis. Täna sai nii palju nalja kõigi üle. Küll ei osanud mõni inglise keelt, küll jooksis mõni ringi mesilane peas, mõni teipis salati kokku, et sellega teist inimest visata. Naersime vahepeal nii, et pisarad silmis. Ka ülevaatajal oli tuju paremaks läinud ja kutsus endiselt kõiki enda juurde õhtul vana aastat ära saatma. Mõtlesime, et peaks ikka ära käima, kui juba mitmendat korda kutsutakse. Veel kuulsime, et Austraalias ei müüda käsimüügis inimestele ilutulestikku, sest see on illegaalne. Ainult mingis spetspoes. Ja seetõttu ei ole ka väiksemates linnades ilutulestikku. Tööpäeva lõpetasime 15:25 ajal, ehk üle 8 h tuli jälle kirja. Homme ja ülehomme on vabad päevad ning 3ndal alustame tööd 04:00 hommikul :D, Helina 3:45.  Seda vist seetõttu, et käsitsi salatilõikajad ei saa esimest ja teist jaanuari vabaks, vaid töötavad ja korjavad külmruumi salatit täis ära. Nüüd juba pestud ja hakkame vaikselt teise linna liikuma, et siis juba 5 h pärast uus aasta vastu võtta.

Head vana aasta lõppu kõigile

Raiki.

Mhmmmmm....

Täna ei tule eriti positiivne blogipostitus. Vabandused juba ette. Võib-olla on asi minus, aga täna oli tööl eriti nõme päev. Kohe päeva alguses ütles ülevaataja, et tal on halb olla. Nojh, kahjuks sõltub kõigi 30 salatipakkija tuju just nimelt ühe või kahe inimese (kas ülevaataja või ülemuse) tujudest. Täna said kõik puid alla KÕIGE eest, mis tegime. Meie küll ei öelnud talle midagi, aga ta sai aru, et mul ei olnud kõige parem meel, kui sain ilma põhjuseta pragada. Seletasin paari sekundiga ära, mis olukord oli, ja muidugi kohe tuli vabandus:“ Oi, oi, ma ei teadnud jne...“. Hiljem, kui tegin üksi kaste, tuli ülevaataja minu juurde ja küsis, kuidas läheb. Mina muidugi, et hästi. Ta selle peale: „ Oled kindel või ainult ütled nii????“....Mina: „Kõik korras, ainult natuke väsinud!“

Seletan teile, mis meid Raiki ja teiste „ajudega“ inimesi siin häirib. Esiteks, pidev „näidake, et teete tööd“ olukord. Ükskõik, mis me siis teeme, peame näima, et on hästi kiire ja meeletult tööd teha, ka siis, kui kõik masinad on katki. Seda suure ülemuse pärast, et kui ta sisse astub, ei näeks kedagi passimas. Vahepeal peame lihtsalt ühte kasti umbes 20 korda edasi-tagasi tõstma. Loll veits, eks. Teiseks, ära oma ajusid. Kui on mõtteid, kuidas süsteemi paremaks muuta, ära ütle sõnakestki, muidu ütlevad ülemused, et nemad on ülemused ja sina lihtlabane töötaja. Meie ei ole midagi teinud, küll aga üks poiss avaldas arvamust, et äkki saaks natuke kiirust maha võtta, siis tuleks umbes 200 kg vähem praaki, mis siis meie salatifarmis näeb välja kui hea salat, mis on lihtsalt kiirustades maha kukkunud. See teeb iga päev umbes 5000 dollarit kahju meie firmale. Küll aga ühtegi ülemust ei huvita ... Samas, viskasid nad täna kolm koormatäit salatit minema. See teeb umbes 4000 dollarit mahavisatud raha, sest see seisis kolm päeva külmruumis ja nüüd pidime ta ümber pakkima ja prügikasti viskama.

Homme tuleb parem päev. Lihtsalt nõme, kui anname endast parima, aga ikka saame sõimata.

Helina

Torm!

Ja täna hommikul läksime ikka ja jälle tööle nagu igal hommikul. Tahvlilt nägime, et tuleb lühike päev, umbes lõunani. Ja minul oli jällegi kord kastipesemise peale minna... Aga olin rõõmus, sest teadsin, et tuleb lühike päev. Tund aega hiljem aga selgus, et tööpäev saab läbi juba kell 9:00. Seda sellepärast, et väljas on nii kuum ja see on sees ka ruumid nii kuumaks kütnud ning konditsioneerid veel ei tööta, ja sellise kuumusega ei tohi salatit pakkida... Aga kaste tuleb ikka päeva otsa pesta ja meile pakutigi, et võime kella 17:00ni pesta, kui tahame. Loomulikult võtsime vastu, sest ega kodus ju ka midagi teha pole. Üritasin isegi sebida Helina hoopis endaga tööle ühe tüübi asemel, aga ülemuselt tuli sõna vastu, et tüdrukud ei ulatu kaste 18 kõrguseks laduda... Aeg veeres rahulikult ning väljas hakkas torm marutama. Keerutas liivatorme, prügikaste, toole, oksi, puid, tühje kaste ja lõpuks ka täis salatikaste... Ning tagatipuks läks kell 15:34 vool ära... Uurisime asja ja öeldi, et peagi tuleb vast tagasi. 15 min pärast tuligi, aga oh üllatust, kui nägime, et vanni alt, kus salatit pestakse, hakkas vett lahmama. Tom lidus kraane kinni keerama, kuid mina olin veel kahtleval seisukohal, et kas ikka peaks neid näppima. Ja kui ta oli kolmanda kraanini jõudnud, siis lahvatas esimese kraani juurest toru lahti ja vett pritsis veel suurema kaarega. Nüüd jooksin välja ja kamandasin ühe onkli kohale, kes saabus pmst koos suure ülemusega, need nägid jama ära ja jooksid minema, kraani kinni keerama. Varsti oli vaikus... Ja poole tunni pärast jälle kottpime :D Lõpuks käis 3 korda vool ära. Pärast tööd koju, viimased vanaema retsepti järgi tehtud marineeritud kanatükid wrapi vahele ja musiga jõusaali. Ta lammutas mulle sellise trenni, et veremaitse suus ja nutt kurgus, aga ei saanud alla ju ka anda, kui näen, et tema on paari liigutusega ees. Mõnus oli. Tibu tuli hommikul varem töölt koju ja küpsetas mulle kaeraküpsiseid shokolaaditükkidega ja jõudis veel lõuna ajal jõusaalis käia. Nüüd tagasi kodus ja istume oma uues sinises diivanis ja pidasime just emaga Skype kõnet.

Tormi Raiki.

„Kus mu auto on?“

Hommik 5.15, nagu ikka.... Tööl oli motivatsioon laes, sest sain eile kell 20.00 magama minna J. Tänane tööpäev oli 9,5 h pikk. Täitsa korralik. Töö lõpp oli parim. Astusime puhkeruumist välja, kus asub n-ö autoparkla. Pidime jaapani poisi autoga koju saama, aga vaatame, et auto imelikult keset muruplatsi. Raikiga omavahel naerame, et kuhu ta küll parkinud on. Ütlesime talle ka, et kuule, kuhu parkisid ja ta vastu.....ma ei teinud. Mõtlesime, et ei saa keelest aru, sest ta räägib vaid üksikute sõnadega. Järgmisena tuli tal suuur hämming....:“Kus mu auto on, mis temaga juhtunud on?“...Hakkasime naerma, sest ta unustas käsipiduri peale panna ja auto on päeva jooksul oma hea 10 meetrit lihtsalt edasi veerenud. Siiani naerame, kuidas see võimalik on. Õnneks oli tasane pind ja ühtegi autot ees ka ei olnud.

Täna vaatasime filmi ja lähemegi magama ära.

Saime ka plagatšeki kätteJ Alati toob naeratuse silmadesse, eriti pühade ajal töötamise eest saadud topeltpalga üle J

Helina

Heihei.

Aeg on järjest kiiremini lendama hakanud. Hommikul traditsiooniline smuuti helvestega, moosisai ja kohv. Tööl kõik protseduurid juba selged ja nii see aeg liigub. Järjekordsed 10h tööd kirjas ja kodus tagasi. Kahjuks aga täna oli jõusaal kinni ja saanudki ennast liigutada pärast tööd. Kui siis niipalju, et juhuslikult pakkus majaomanik ühele tüübile ilusat sinist diivanit tuppa, kuid ta ei tahtnud seda ning meie võtsime võimalusest kinni ja lohistasime selle enda tuppa. Saime toale kohe ilmet juurde. Nüüd ei julge teistele tuba näidatagi, sest see näeb juba väga soliidne välja. Järjekordsed 52 tundi selle nädalaga kirjas.

Päikest

R.

Boxing day

Heihei. Tänane tööpäev tundus tulevat pikk, sest ülevaataja polnud kõige paremas tujus, aga kuna selgus, et tänase punase püha eest makstakse meile topelt tunnipalka, siis hoiti ikka tempo peal, et ei peaks meile väga palju maksma :D Ning „juba“ 14:25ks oligi tööpäev läbi. Kirja seega 7 h tööd, või siis õigemini 14 h J Kuna lühike päev ja muud teha pole, siis hakkasin kokkama. Tegin hunniku makarone hakkliha ja tomatipastaga. Päeva parim ost oli 500 gr seahakkliha 2,5$ eest ja neid kohe kolm karpi. Sain ka vanaema käest marineeritud kanafilee retsepti uuesti ja tegin ka selle ära, loodan, et siinne äädikas ajab asja ära. Eestis kasutan kanget äädikat, kuid siinne äädikas kõlbab pmst otse pudelist juua, ehk on suht lahja. Kui oleme juba harjunud töötama 10-11 h, siis 7-8 tunnine tööpäev läheb jubekiirelt. Helina põlvehaavad hakkava juba paranema... Mis juhtus? Käisime üleeile jõusaalis ja jooksime jooksulindil. Helinal oli pulsivöö peal ja korraga avastasin, et minu jooksumasina ekraanil näitab justkui Helina pulssi. Ta tahtis seda kontrollida ja hüppas korraks minu lindile ja oligi nii. Kui see selge, siis hüppas ta tagasi enda lindile, kuid see ketras oma 10km/h kiirusega alt minema ja põlvili ta kukkus L ehmusin ära ja litsusin silmapilkselt avarii stop nuppu ja lint jäi seisma. Päästsime hullemast, põlved vaid natuke marraskil, kuid see lint kakub ju ikka mõnuga naha maha... Hea et meil rohi kaasas ja kohe määrima hakkasime, nüüd juba kannatab ilusti kõndida ja tööd teha. Jõusaalist on meil seega nüüd teine päev puhkust J

Kanafilee Raiki.

 Kohalik veekogu ja tibulinnu esiplaanil. PS, seal paremal tagaplaanil pidasime Helina sünnipäeva ja nautisime päikeseloojangut ;)

Mina ja sügavad mõtted.

Viimane vaba päev!

Hommikul põõnasime voodis, sest millal jälle sellist luksust endale lubada võime. Homme jälle 5.15 üles ja uue hooga tööle. Täna olime tublid ja tegime kümneks söögikorraks toitu. Käisime ka jalutamas, sest ilm oli supermõnus. Muidugi kõik poed oli kinni, isegi linnud ei laulnud. Mõnus puhkepäev!

Nautige enda pühasid armsate seltsis!

Helina

Häid jõule !

Ja nautisime täna hommikul pikka und... mina magasin 12h jutti, mõnus. Helina ärkas natuke varem. Tegime suurpuhastuse ja sõitsime lähimasse natuke suuremasse linna Sale. Nimekirja oli tekkinud paar asja, mida siit Maffrast ei suutnud leida. Ostsime näiteks majale jõulukingiks suure seinakella kööki, et ei peaks igal hommikul telefonist kellaaega otsima ja rihtima tööle minekut. Samuti ostsime sipelgamürgi :D, kuna siin need väikesed paharetid lohistavad suhkruterakesi minema. Pärast shopingut käisime trennis ja siis küpesetasime jõulusööki. Tegime ahjukartuleid sealiha ja kanalihaga ning hapukapsast kõrvale. Poest leidsin saksa Sauerkrauti, mis maksis natuke üle 3 dollari ja maitseb täpselt, nagu meie hapendatud kapsas. Keetsin seda paar tunnikest ja tuligi välja nagu meie õige hapukapsas. Austraalias ei müüda ka mitte mingisugust hõõgveini taolist asja, seega keetsime jälle enda oma kokku ja seekord kohe 3 liitrit, et teistele ka proovida anda. Kõik kiitsid. Mõni hostelist läks Sale’i salatirahvaga pidutsema, mõni läks kohalikku parki tähistama. Meie aga võtsime rahulikult, nautisime jõulurooga ja lasime jõulumuusikat. Helina valgustas toa küünaldega ja pehme vaibaga. Tekkis täitsa jõulutunne :)

Ilusaid ja rahulikke jõule kõigile!

R.

Tibuga jõulusööki maitsemas.

Natuke teistsugune blogipostitus.

Kuna viimasel ajal on kõik tööpäevad ikka samasugused olnud, siis tööst täna väga ei räägi. Õnneks oli lühike päev : 6.45-12.40. Koju, söök, poodi, trenni ja siin olemegi.

Nüüd siis tegelik blogipostitus. Nii mitmedki on minu käest küsinud, miks ma just sellise valiku tegin ja Austraaliasse tulin. Kui aus olla, siis ühest vastust ei olegi. Küll aga panen teid mõtlema enda elude peale. Lugege üks artikkel ära ja siis lugege blogi edasi.

Link on siin:

https://medium.com/raymmars-reads/7-reasons-why-you-will-never-do-anything-amazing-with-your-life-2a1841f1335d

Nüüd siis natuke põhjustest, miks just Austraalia jne...

Esiteks, Raiki.....Tema oli inimene, kes selle mõtte mulle juba 3 aastat tagasi pähe pani. Juba siis, kui me veel koos ei olnudki, kuid päris head sõbrad siiski. Mäletan, kuidas ühel peol istusin oma venna Helari, Raiki ja Alariga ning muljetasime ainult Austraaliast. Nii minul kui vennal tekkis kindel plaan kunagi sinna maale jõuda.

Teiseks, kui te loete selle artikli punkte, siis esimene olen mina. Ma pole elus piisavalt palju läbi kukkunud. Seda just enda kindlate ja turvaliste valikute pärast. Lõpetan põhikooli, keskkooli, lähen ülikooli. Olen tubli-tubli, teen nii, nagu ühiskond sooviks haritud kõrgklassi näha ja saangi imelise elu. Tegelikult ju nii see ei ole. Ükski hinne või diplom ei anna mulle ei töökohta, elukogemust ega perekonda. Lõppude lõpuks oleneb kõik minust endast. Iseloom, oskused, kogemused jne. See on üks suurtest punktidest, mille pärast olen Austraalia kogemuse üle tänulik.

Kolmandaks, oskus ennast tunda. Tundub imelik, aga tegelikult ei tea inimene enda kohta kunagi piisavalt palju nt kuidas kriisiolukorras reageerid, mis emotsioonid valdavad, kui peret ja sõpru ei ole kaitsmas. Mina olen selle viie kuuga ennast hoopis teise nurga alt vaatama hakanud. Kui te vaid teaksite, kuidas me siis Eesti ühiskonda, haridussüsteemi, meditsiini jms hindama hakkame. Kodu jääb ikka koduks ja seda ei saa muuta. Ma olen hakanud enda eest välja seisma.

Viimaseks on raha ja iseseisvus. Rahateenimisest ja muudest majanduslikest seisukohtadest kirjutan kunagi hiljem, aga ei, siin ei saa kuu töötamisega endale Eestis korterit osta, nagu osad arvavad. :D Kuna palgad on suuremad, on ka kõik muu kallim. Tegelikult on päris uhke tunne kõike nullist üles ehitada. Kodus on ikka maja, pere, sõbrad olemas. Siin ei ole midagi. WC ja duši pead ka elu hinnaga välja rabama. Keegi ei lao midagi kätele, mistõttu mina ise olen see, kes ennast mustast august välja suudab tõmmata. Kui Eestis loodad, et saad hea töökoha elukoha lähedale, siis siin on kõik kombona. Pead leidma elukoha, töö, auto, sõbrad....jne. Raha tuleb ja läheb, mistõttu enam selle pärast väga ei stressa. Kui alguses tundus, et ohoh, nädalaga võib Eesti kuupalga teenida, siis järgmisel hetkel läheb autos mingi jupp katki ja maksad sama summa sinna. Nii et kõik on suhteline ja et sellest aru saada, peab ise siin kohal olema.

Järgnevad kaks päeva on vabad! JUheeiiii

Naudime pikka und!

Helina

Pesin mina kaste ja pesin mina kaste.

Heipa. Hommikul ei olnud väga kerge ärgata :D miski 5 h und ja jälle tööpostile. Minul oli jällegi tulnud aeg kätte kaste pesema minna. Aeg ei liikunud väga kiirelt. Täna ei pidanud tulema pikk päev, kui vaatasime tellimuste tabelile peale, kuid kui vesi otsa sai... ja spinner katki läks... siis hakkas passimine pihta. Ulme tundub, et vesi sai otsa, aga jah. Nad pumpavad tavaliselt suurte pumpadega jõevett suurtesse paakidesse valmis, kuid need olid juhuslikult tühjaks saanud... Tänane tööpäeva venis see 11 h pikkuseks. Kuna unevaegus on täitsa olemas, siis kohe tuttu. Trennis jõudsime ka pärast tööd ikka käia ;)

R.

Helina sünnipäev (21.12 sain 21.-aastaseks)

Hommikul tegin silmad lahti sünnipäevalaulu peale. Minu pere oli skypes, Raiki hoidis suurt roosikimpu ühes ja läpakat teises käes. Ühed õnnitlused vastu võetud, tulid kohe teised järele. Raiki pere laulis ja rääkis minuga pikalt. Hommikusöök ja 7ks tööle. Hmmm....nojah, töö oli ikka pikkkkk....pikk. Tundus, nagu ei lõppegi ära. Motivatsioon oli kõigil ka miinustes ja tipuks oli veel ülemuse ja ühe töötaja tüli, millesse meid kaasati (küll kaudselt, aga ikkagi). Mulle tehti pakkumine hommikuti 6.45ks tööle tulla, et kõik ruumis üle kontrollida ja paika panna. Näidati kõik paberimajandused ka ära ning öeldi, et kui ülevaataja on mingil põhjusel linnast väljas, olen mina tema asendaja. Eks see vastutus jällegi ole, aga samas hea tunnustus ka. Küll aga peame läbi rääkima ka meie autojuhiga, kellega hommikuti tööle käime. Õhtul 18.37 lasti meid kahekesi koju, sest na teadsid, et mul on sünnipäev, teised jäid veel umbes pooleks tunniks koristama. Käisime pesus, sättisime riidesse ja siis välja restorani sööma. Pärast viis Raiki mind päikseloojangut vaatama koos veini ja viinamarjadega. Oi, milline romantik mull ikka on. Maailma kõige õnnelikum neiu!

Saime ka teada, et 24. ja 25. detsember on meil vabad päevad! Juhhhheeiiiiiii.... Siin Austraalias on 25. ja 26. kõige suuremad pühad, mistõttu loodame 26. dets. eest kahekordset palka saada.

Nüüd tuttu, et kell 5.15 ärgata!

Olge tubli ja imeilusat neljandat adventi!

PS! Mul on esimest korda elus sünnipäev SUVEL! Austraalia mõistes ikka täitsa südasuvel! Vinge!!!!

Helina

Järjekordsed 12 h tööd :)

Ja hommikul läks kõik kordusesse, söök ja tööle, nagu ikka. Meie olime ilusti välja puhanud, aga kõik teised nagu zombid, sest nad panid neljapäeval kõvasti pidu, nii et ülejärgmine päev ka veel hõre olla. Üks töötajatest lõpetas ülemusega ühes voodis :D Aga see selleks. Tuli välja, et meil pole mitte vähimatki kahetsust, et valisime Helinaga kahekesi olemise. Pmst toimus majapidu ülemuse pool... Täna oli jälle pikk päev, ligi 12 h, seega pikka pidu täna pole, tuttu ära J Seekordne töönädal tõi meile 55 töötundi kirja. Täna olin päev otsa spinnerite peal, jei.

Spinneri Raiki.

Buchan Caves aka Helina sünnipäevanädal jätkub

Hommikul silmad lahti ja no, mida vaadet. Otse voodisse paistab maaliline pilt mägedele. Kui palju paremaks minu üllatus ikka minna saab, eks. Tegime hommikukohvi meie terrassil ja imetlesime paar tundi mägede vaikust ning loodushelisid. Kümne paiku kolisime ennast välja ning asusime koobaste poole teele. See oli minu teine osa üllatusest. Ostsime piletid kahte koopasse, nii oli minu pere selle ette määranud :D. Kuna meil oli tunnike vaba aega, läksime lähimasse kohvikusse hommikusööki nautima. Oiiii, kui mõnus. Mina võtsin sooja kanawrapi ja Raiki kanaburgeri. Kõrvale tee. Kõht head ja paremat täis, liikusime taas koobaste suunas, kus hästi muhe giid meid kohe vastu võttis. Need austraalia giidid on ikka maruvinged inimesed. Oskavad kogu aeg nalja teha ning huvitavaid seiku rääkida. Esimene koobas oli Fairy Cave e. haldjakoobas. Nimi on mitmel põhjusel haldjaga seotud. Esiteks, seal on palju sätendavat kivimit, mis jätab mulje, nagu keegi oleks haldjatolmu igale poole maha raputanud. Teiseks, avastaja tütar, kelle nimi oli Fairy, abiellus seal koopas. Muidugi tänapäeval seda ei lubata, sest inimtegevus jätab stalagmiitidele,-niitidele ja-tiitidele pöördumatu tagajärje. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, kuna karstikoobastes olevad soolamoodustised tekivad tilkade langemise või tardumise tagajärjel, siis meie kehaõlidega kokkupuutel taoline protsess katkeb, sest vesi ja õli ilmselgelt ei segune. Teiseks, meie puudutus muudab need moodustised kollakaks ehk väga koledaks. Koopad olid imekenad. Esimene matk kestis tunnikese ja oli 900 m pikk. Emake loodus võib ikka ulmelisi moodustisi teha, mida ükski inimene ei suudaks enda kätega valmistada. Keegi ei tea, vanad need soolasambad on, aga ligikaudu neli cm tekib umbes 4000 aastaga. Kasvu mõjutab sademete rohkus. Kuna viimasel ajal on palju sadanud, on koopad jälle „elus“. Teine koobas oli Royal Cave ehk Kuninglik Koobas. See matk oli samuti tunnine ning 400 meetrit pikk. Mulle isiklikult meeldis esimene natuke rohkem, sest seal oli keerukamad moodustised ja rohkem näha. Teise koopas olid muidugi teistsugused vaatamisväärsused: üks stalagmiit nägi täpselt välja, nagu Buddha kuju, üks oli täpselt nagu šokolaadimuffin vanillikattega jne. Ahhetamisest ja ohhetamisest küllalt ei saaks seal kunagi. Arutasime Raikiga, et siin võiks tunde ja päevi istuda ja imetleda. Giid ise ka nentis, et on siin 20 aastat tööl olnud, aga ikka ja jälle leiab midagi uut, mida pole veel avastanud. Pärast koopaid alustasime kojusõiduga. Hüppasime vahepeal läbi ühest K-martist ja tööriietepoest, ksu saime helkurriided töö jaoks (uus nõue meie salatifarmis). Käisime ka toidupoes ja nii saigi meie minipuhkus läbi. Nii pole üldse hullu kuus päeva nädalas tööd teha ja siis päev-kaks aeg-ajalt puhata :D Mulle sobib! Uus motivatsioon kohe uueks algavaks töönädalaks. Kodus tegime enda köögi korda, homseks lõunasöögi tööle kaasa ja asjatasime veel toas ringi. Nüüd tuttu, et homme uue hooga tööle minna.

Aitäh, kõigile asjaosalistele selle supermõnusa puhkuse eest!

Helina

 Minipuhkus algab...

 Hommikukohv meie imeilusas looduses. (Kahjuks ei ole pilt pooltki nii ilus kui tegelik vaatepilt)

 Raiki piilub:) 

Looduslaps

PS! Meil on väga palju pilte koobastest, mida tahaks teiega jagada, aga kuna nad on digikaga tehtud, siis üleslaadimine võtab oma 20 minutit.

Missioon: Helina ei tohi teada!!!

Meil on siin tööl ja ka kodus parasjagu elevust minu läheneva sünnipäevaga olnud. Paar päeva tagasi võttis ülevaataja endale missiooniks kõigile teatada, et neljapäeval on Helina sünnipäeva pidamine karaookebaaris, Sales, mis on 20 km meie elukohast. Neljapäeval, sest meil on meil ainuke vaba päev. Ma olin nõus, sest meil oli Sale nagunii asja- oli vaja helkurvesti töö jaoks, mida Maffrast ei leia. Teisipäeval küsis Raiki, et kas ma ikka väga tahan sinna peole minna. Ma ütlesin, et ei, see ei ole nii eriline. Ta teatas, et mu emmel on mulle mingi üllatus :D. D:.:D:D:D::DD::D Muud ta ei öelnud, lihtsalt, et neljapäeval ja reedel oleme ära. Neljapäeva hommikul sain maailma kõige armsama kaardi, mis oli minu 7-aastase venna tehtud. Suur süda keset kaarti ja kirjas „Naudi Austraalia loodust“. Ja muidugi minu kõige armsamate inimeste nimed. Täna, neljapäeval, läksime 7ks tööle ning õnneks oli lühike päev- 15.45ni ehk 8 h ja 15 min (kui lõunapaus välja arvata). Jõudsime koju, pessu, õhtusöök ja minek. Kas te arvate, et mul oli õrna aimu ka, kuhu läheme???...eiii....Ma pinnisin Raikit igasuguste küsimustega, mida kaasa võtta, kas teksad jalga jne.....Aga no, see mees on terasest. Lõpuks ütles, et kuuule, ära küsi, eks sa näed ise. :D Teekond oli 136 km, millest viimased viis olid käänulised teed mägede vahel. IMELINE vaade. Jõudsime enda majutuspaika, milles on privaatköök, vannituba, magamis-ja elutuba kõik ühes n-ö kabiinis, mis asub keset mägesid. Enne tulekut käisime ka poes, ostsime šampust, viinamarju, juustu ja veini. Nautisime oma tunnikese õues imelist maastikku koos veini ja snäkkidega. Ma ei suuda uskuda, mis kogu selle broneerimise taga on. Homme on tegelikult suur üllatus veel, millest räägime siis J. Igatahes on Raiki viimased päevad väga imelikult salalik olnud. Ühel päeval, kui ma emmega skypesin, saatsid mu emme ja Raiki mu toast välja. Saladused, saladused....Nojah..... paar päeva hiljem olin viieminutilist uinakut tegemas, kui emme skype helistas ja küsis, kas tudusin. See tundus kõik nii loomulik, aga kui just sain teada, et tegelikult Raiki oli temaga just enne minu skypemist ise skypenud ja öelnud, et ta mulle helistaks ja ärataks mu üles, sest muidu ei saa öösel magada. Neil olid salamailid, mille pealkirjaks oli: „Helina ei tohi lugeda“. Sisu ei tohtinud kirjutada, vaid kõik pidi saatma wordi-dokumendina. Muidugi mina ühtegi maili ei näinud, aga minu pere ja Raiki vahel käis suur salamissioon.  

Ma ei suuda ära imestada, kui õnnelik ma ikka olen. Mul on maailma kõige parem pere! Ei oleks iialgi osanud oodata sellist sünnipäevakinki! Muidugi suurimad kallistused minu väiksele vennale selle imearmsa kaardi ja minu peasuuruse piparkoogi eest!

Helina aka Kiki

Tööpäev 7:00-19:15

Täna meil Helinaga tähtpäev J, meil sai 2 aastat ja 9 kuud koos oldud. Lubasime seega endale hommikusöögiks pannkoogid. Ei hakanud ise jahude ja asjadega jebima, vaid proovisime ära pudelipulbri. Ehk siis sinna lisad lihtsalt vett juurde ja ongi pudel täis taigent, mille otse pudelist pannile saad valada. Üllatavalt head olid. Töö algas kell 7:00. Mind määrati täna kastipesemise peale... aga kui sain teada, et täna tuleb pikk pikk päev, siis väga rõõmus küll polnud :D Ühtpidi on hea, et saab palju tunde, aga kui ma pean olema 12h kastipesemise peal, siis tekib veits mandumise tunne... Õnneks vahetasime pärast 9 tundi ja sain koristuse ja majandamise peale paariks viimaseks tunniks. Helina oli päev otsa roteeruva positsiooni peal. Juba hommikul ärgates tundsin, nagu oleks keegi tuharale ja reielihasele nõelravi teinud ja nõelad sisse unustanud, sest need tegid pärast eilset jõusaali sellist põrguvalu :D Päev otsa ei suutnud kükitada, ega kiireid samme teha. Aga sellegipoolest sai tänane tööpäev edukalt läbi ja korralikud 11,75 töötundi kirjas (sest 30 min lõunapaus läheb maha). Homme jälle 7:00st pulti.

Lihasevalu Raiki.

Torm

Hommikul 6.30 üles, et jõusaali minna :D Tegimegi kolme kuu lepingu äraJ Lõpuks tuli veel välja, et saame aasta lõpuni tasuta trenni teha. Win-win. Kella 10ks läksime tööle. Tänane päev kestis 19ni ja siis koju. Hetkel on meil ulmeline torm. Tuul undab akende taga nii, et varsti viib midagi lendu.

Helina

Tibu sünnipäev tulekul.

Hommikul kaks muna peekoniga, nämm. Tööpäev algas kell 7.00. Olin täna Helinaga koos roteeruva positsiooni peal. Aeg lendas kiirelt. Vahepeal sai supervisor teada, et Helinal on pühapäeval sünnipäev ning mõtles hea plaani välja, et reedel on meil ju vaba päev ja seega neljapäeval pärast tööd võiks kõik karaokebaari minna Helina sünnipäeva tähistama. Ja ta kindlustas, et ikka kõik töökaaslased sellest kuulis. Rääkis sellest ka koosolekul :D Täna tuli supervisor meiega jälle juttu tegema, et kuidas meile meeldib ja värki särki. Selgus, et ta on meie tööga väga rahul J Hea tunne, kui sind tunnustatakse. Ja juba oligi 16.47 tööpäev läbi ja üle 9 h tööpäeva kirjas. Nüüd kodus rahulikult ja tuttu sättima. Homme on hilisem algusaeg, kell 10:00, sest lehtkapsa peenrad hävinesid suure vihmaga ära, aga kuna tellimused on taga, siis tuleb homme reka Melbournist ja toob meile lehtkapsast ja siis hakkame seda pakkima.

Sau.

R.

Lühike päev

Hommikul 5.30 üles, hommikusöök ja tööle. Kohe tabelist oli näha, et lühike päev tuleb, kuna vähe tellimusi oli. Kell 13 pakkisime asjad kokku ja koju. Tahtsime täna jälle tennist mängida, aga kahjuks oli väljak kinni. Tahtsime uurida ka squashi kohta, aga ka see koht oli kinni. Ju siis pühapäeval ei Maffra eriti aktiivne.

Ilusat kolmandat adventi.

Helina

Tennisepäev.

Hello! Hommik täiesti traditsiooniline, mannapuder sisse ja hea olla. Kõikide teiste inimeste näod olid nagu talveunest ärganud karunotid. Meie aga energiat täis nagu ikka :D Tööl isegi supervisor oli suht kahtlases tujus ja kui suures prozektorid talle silma paistsid, siis ütles, et ju siis sai liiga palju tequilat joodud :D Päev pidi tulema lühike ja tuligi, 6-tunnine kõigest, kell 15:00 olimegi juba kodus. Ilm oli täna nii ilus, et ei tahtnud seda kasutamata jätta ja otsisime kohaliku tenniseväljaku üles. Seal käis küll parasjagu mingi võistlus, kuid uurisime ja saime tasuta reketid ja pallid laenata ning maksime annetuskasti 10$ tunni aja mängimise eest. Arvestades seda, et kumbki pole väga pikka aega reketid hoidnud, siis saime pallidele täitsa pihta küll. Kahjuks aga selgus, et tenniseklubi läheb suvepuhkusele ning alustavad taas 31.01.2015. Ju siis tuleb muu spordialaga sellel ajal tegeleda. Pärast tennist tegime ahjus köögivilju ja nüüd meil jälle posu toitu juures. Kõik ülejäänud inimesed veetsid samal ajal lihtsalt tunde ja tunde enda voodi peal istudes ja läpaka ekraani vahtides... Üks tüdruk siin veel kiitis ükspäev, et neil ikka nii hea, et nii vara alustavad (5:30) ja saavad varakult koju. Aga mul tekkis küsimus, et mida kuradit sa siis ülejäänud päev teed :D? Istud voodis, käid söömas ja lähed tagasi voodisse? Jei, elagu seiklused. Inimesed, hakake ennast liigutama, siin nii palju sportimisvõimalusi. Jõusaal, korvpall, kriket, bowling, squash, tennis, trenniväljakud jne jne. Aga nujahm, las me siis naudime kahekesi neid võimalusi. Homme 7ks tööle.

PS! Täna sai meil 5 kuud Eestist eemal oldud, peaaegu poole peal juba J

Tennise Raiki.

Jõulupidu

Täna oli meil töölt vaba päev, nagu reedeti ikka J. Hommikul läks 6.30 uni ära, aga kui nägin, et Raiki nii sügavalt veel unedemaal on, siis sundisin ennast voodisse jääma. Lõpuks saime 11 paiku püsti ning hakkasime sushit tegema. Käisime ka poes ja ostsime hõõgveini jaoks manti, sest Austraalias sellist asja, nagu glögi või hõõgvein, ei ole. Tegime punasest veinist, apelsinimahlast, kaneelikoortest, apelsinist ja apelsinikoortest, vanillisuhkrust, teistest ürtidest ja tavalisest suhkrust endale ühe hõõgveini kokku, mis maitses imehästi J Natuke jõulumeeleolu meie suvisesse Aussi. Õhtul kell 18.30 seadsime sammud enda firma jõulupeole, kus olid söögid-joogid tasuta. Tore oli kõiki näha ja juttu rääkida, aga eks ta üks lihtlabane baari jooming oli. Kõik tellisid jooke ja nii ta läks.

PS! Kui keegi tahab meie aadressi teada, siis see on 2 Pearson Street, Maffra, 3860, Victoria, Australia

Helina

 Sushi ja hõõgvein. Oleme meisterkokad või jaa...

 Enne jõulupidu (korralikud)

 Jõulupeol kohalikku siidrit maitsmas

Pärast jõulupidu (mitte nii korralik). Raiki käskis põdraga pilti teha. 

Crate washer.

Ja tavapärane hommik, kell 5:45 heliseb telefonis „I see fire...“ ja 5:50 juba hakkab räigem plärin, et ikka sisse ei magaks. Helbed banaani, kaerahelvestega ja piimaga sisse, kohv peale ja valmis. Söökidega oleme majandanud nüüd nii, et teeme suurema koguse kas mingit vormirooga või suppi ja paneme karpidesse ja sügavkülma. Siis ei pea me enam riskima sellega, et peame hakkama mõnel eriti pikal tööpäeval õhtul hilja lõunasööki tegema järgmiseks päevaks. Kapis meil nüüd makaroni-hakkliha vorm ja spinatisupp. Kokku miski 6 karbitäit. Siiamaani olen tööjuures kogu aeg shedis sees olnud, kuid olin kuulnud, et iga päev pannakse kaks tüüpi meie ruumidest väljapoole, küll ikka katuse alla, aga teise ruumi, kaste pesema. Nimelt neid kaste, mille sisse põllul salat lõigatakse ja shedi tuuakse. Ma ei olnud täpselt aru saanud, et kas see on raske või kerge töö. Täna siis selgus, sest hommikul pandi mind Jameiga sinna tööle. See on aga kõige lihtsam töö üldse J Seda just seetõttu, et kastipesemismasin või õigemini liin võtab kaste vastu suht aeglaselt. Seal sees on hammasliin, mis nihutab kaste 10 cm kaupa edasi ja edasi ja edasi, kuniks kast on kogu 3 meetrise teekonna survepesuriga ruumikesest läbi liikunud. Ja teises otsas on siis teine tüüp, kes puhtad kastid euroalusele ladustab. Ja ongi kõik pmst. Helina tegeles täna päev otsa pappkastide voltimisega ja laomajandusega. Justnimelt päev otsa, kuna tegelikult kujunes tänane päev kõigest 4,5 tunniseks ja 11:40 olime juba vabad. Ju siis oli väike tellimus. Lõunaks olimegi juba kodus. Pesime pesu, moppisin tuba, koristasin kööki ka natuke... (ma tegin enda jaoks mõttes kindlaks, et kui ma näen köögis kellegi söögiasju vedelemas nii, et teda ennast enam köögis pole, siis panen suure ühislaua pealt kõik asjad suvalise riiuli peale, sest osadele inimestele meeldib vist mõelda, et majaomanik Art tuleb ja koristab nende järelt...) Käisime poes ja täiendasime põhitoiduvarusid (piim, sai, wasaabi, sushi jaoks norilehed jne :D) Sushi ei ole küll meie igapäevasöök, kuid meile see väga meeldib ja seega homme teeme mõned valmis. Nii mõnus on see uus tuba ikka, enam ei peagi wifi jaoks minema elutuppa, vaid saan oma magamistoa voodist blogi üles panna :D milline luksus. PS! eile ostsime ka fööni, et ei peaks märja peaga magama minema. Ning homme on meil vaba päev ja tõenäoliselt ka kõik järgnevad reeded, sest kõik ülejäänud nädalapäevad on tööpäevad J Aga homme on meil firma jõulupidu :D Elagu Australian Fresh Salads :D

Kastipesija Raiki.

 Meie tuba, mina uut fööni katsetamas. Töötab.

 Backpackeri (tegelikult küll rohkem share house) kohta väga asjalik köögilahendus.

Meie majake väljastpoolt, paremal Scooby puhkamas :)

Lühike päev

Hommikul 5.15 üles ja 6.30ks tööle. Täna oli lühike päev, sest mingid tüübid tulid katust parandama. Vahepeal üks kümneminutiline paus ja lõpp 12.30 ehk siis kuus tundi tööd. J lõpuks ometi üks normaalselt lühike päev. Pärast tööd tegime suure pastavormi, millest peaks nüüd natukeseks ikka jätkuma. Tegin ka piparkoogimaitselisi muffineid, mis tehtud kõrvitsast, banaanist, kookosest ja maitseainetest. Hästi head tulid, Raiki kiitis J Lõpuks tegime enda jooksuga ka alustust. Kuna viimased kuud pole üldse spordiga tegelenud, siis see kolm-neli kilomeetrit olid ikka vaevalised tulema, aga küll me saame tagasi joonele J

Nüüd vaatan veel ühe seriaali ära ja tuttu. Homme kell 7 jälle tööle.

Helina

Ja jälle 11h tööd :)

Heipa. Hommikul ikka söök sisse ja tööle. Algus seekord siis kell 8.00 hoopis. Lootsime, et tuleb natuke lühem päev, kuid ei, läks täitsa 19:30ni välja, ehk siis kui lõuna maha võtta, siis 11 h tööd. Katkestusi täna polnudki, kõik töötas sujuvalt. Mis oli ka ühtpidi negatiivne, kuna polnud ühtegi passimispausi ja kogu aeg pidi kiire olema. Olin täna roteeruva koha peal, mis tähendab, et kui näiteks alustad salati kasti sisse tõstja koha pealt, siis liigud sealt peagi edasi kaaluja number 2 koha peale ja sealt omakorda edasi vibraatorlaua koha peale number 1 ja sealt edasi vibraatorlaua koha peale number 2 ja sealt kaaluja number 1 kohale ja ongi ring täis ja alustad jälle salati kasti sisse tõstja koha pealt. See on hea, kuna igal positsioonil kasutad kindlat lihasgruppi ja nii saad seda iga natukese aja tagant vahetada. Aga nagu Helina eile mainis, siis ongi nii, et tööle, koju, söök, tuttu. Homme tööle 6:30ks :D Äratus 5:15. Tundub ebaloogiline, aga homme tuleb lühike päev, sellepärast nii vara alustamegi, et mingi kell 11-12 lõpetada, et katusemehed saaksid katust tulla parandama vms. Me oleme ikka töö valikuga väga rahul, kui kõrvale panna kõik senised variandid. Seega tänud kõigile pöidlahoidjatele ;)

Head und

Roteeruja-Raiki

Kaitsva tiiva all

Hommikul oli küll tunne, et ei mäletagi muud, kui ainult töötamist, sest eile jõudsime koju 21.00 ja kohe tuttu. Hommikul üles ja tööle. Ei kurda, sest seda me ju tahtsime. Tööd ja ikka palju.....Töö algas, nagu ikka, kastide tegemise ja enda positsioonide ettevalmistamisega.  Poole päeva peal kutsus ülevaataja mu enda juurde ja ütles, et paneb mu ühe ruumi korralduse eest vastutama. Pean roklaga ringi sõitma ja karpe ühest kohast teise liigutama nii, et oleks süsteem majas. Muidugi pidin kõik kirja panema, kus midagi asub ja palju mingit toodet on. Kui keegi vajab kaste, tuleb minu juurde ja küsib, et ma organiseeriks või vaatab mu süsteemist üle, kas meil neid on. Raiki ütles poole peal, et kuule, sul ju siis täitsa vastutusrikas töö. Sel hetkel hakkasin ka mõtlema, et vinge küll, kui teisel päeval nii palju usaldatakse. Pausi ajal küsis ülevaataja, kauaks siia tahame jääda. Me naersime siis koos, et ikka igaveseks....Siiski 5-6ks kuuks. Ta ütles meile: „Palun ärge jätke mind, ärge lahkuge, eks. Ma võtan teid enda kaitsva tiiva alla.“ Teate, kui hea tunne see on, kui keegi saab aru, kui palju vaeva me näeme ja lõpuks ka hinnatakse seda. Vahepeal tekkis juba Austraalia töökogemuse suhtes tunne, et raba-raba, aga ikka saad sõimata. Mingil hetkel tuli see ülevaataja minu juurde ja küsis, mis süsteemi tegin. Seletasin talle ära ja ta kiitis taevani, et me oleme ikka nii tublid ja ta jätab nüüd mind ja Raikit vastutama n-ö laokaubanduse e. kastide tegemise eest. Meie ütleme teistele, mis kaste juurde on vaja, kuhu neid panna ja kuidas neid virna laduda.

Täna oli tööpäev 7.00-18.00 e. kokkuvõttes 10,5 h, kui üks pooletunnine lõuna maha arvestada.

Tegime nüüd spinatisuppi, sest salatit on meil ju kuhjaga võtta :D

Helina

13-tunnine tööpäev :D

Heipa. Hommikul sebisime ennast jaapani poisi auto peale, seega meie majast lähebki sinna farmi täpselt 5 inimest ja me ei pea Scoobyt kulutama J Töö algas kõigil kastide vorpimisega, sest seda tegevust tehakse siis, kui mitte midagi teha pole. Ja järsku topiti kõik kuskile ametikohtade peale ja mina jäin kuidagi kahevahele. Ehk siis pidin u 2 h üksi kaste vorpima :D Aeg lendas. Saime peagi 10 minutilise pausi ja jätkasime, sain ka karpide pealt tulema. Sain suht liini lõpuosasse, kus pestud salat tuleb vibraatorlaua pealt ja mina pean selle korvidega kinni püüdma ja edasi järgmisele tüübile andma, kes need tsentrifuugtrummlisse paneb, neil 10 sekundit pöörelda laseb, et väsi välja läheks ja sealt välja võtab ja edasi pakkumislauale kallab. Töö on suht lihtne, kui salatit korraga väga palju ei tule. Kui üks hetk hakkab uputama ja näiteks üks kuivatusspinner ei tööta, siis pean üle shedi karjuma: „Bääääääskets!!“, mis peaks siis tähendama, et ämbrid on otsas ja liini esimene osa peaks liini peatama. Aga noo johhaidii ei saadud vahepeal sellest aru ja kus siis hakkas salatit lendama :D Panin suvalistesse kastidesse. Sest öeldi, et karju, kui 2-3 korvi alles... Aja möödudes öeldi, et pean ikka varem karjuma... Eks ta ole alguse asi, keegi täpselt ei tea, kuidas tegema peaks. Peagi saime lõunale, 30 min ja edasi tööle. Aeg ajalt ei töötanud kumbki kuivatusspinner ja siis passisime tühja. Aeg muudkui lendas ja lendas, kui oligi juba 12h töötamist täis ja jätkus edasi... Kell 7.00 hommikul alustamine tundus nagu eelmisel päeval olevat. Lõpetasime kell 20:30..., mis tähendab, et kirja saime 13h, sest lõuna läheb maha. Selle peale avastas ka Helina, et ta teenis siin selle ühe päevaga rohkem, kui poole kohaga Eestis terve kuu ajaga... Nüüd siis juba kodus, pestud, söödud ja blogi üles ning tuttu, sest homme jälle 7:00st platsis. Enam ei tohiks nii pikad päevad olla, aga nu tunnipalgaga pole nii töötada midagi häda J Päeval aga sai laoruum kaste juba nii täis, et kahele inimesele polnud enam tööd ja siis suht lotoga saadeti kaks koju... Loodame, et lotoratas meie peal niipea ei peatu J Unustasin veel mainida, et endiselt sadas päev otsa vihma ning kui päev läbi saama hakkas, saime juba infot, et me ei saa sama teed mööda koju sõita, kust tööle tulime, kuna see tee on vee all :D Nii need üleujutused alguse saavadki.

Vibreerimislaua Raiki.

 Ja nii need üleujutused sünnivad.

 Õnnelik lõunapaus.

Ja minu töövorm.

Karbid, karbid, karbid...

Hommikul üles kell 9, hommikusöök, Padjaklubi ja aeg tööle minna. 11.50 olime shedi juures, kus tuli välja, et tööle oli võetud 14-18 uut inimest. Poole tunni pärast saime sisse minna ja hakata radapidi enda tööd õppima. Kõik õpime samu positsioone, sest iga paari tunni järel toimub tööülesannete vahetus, et üks ja sama liigutus ei muutuks liiga tüütuks. Kõigepealt desinfitseerisime kõik asjad ära, mis võimalik, isegi kummikud. Pesime käsi umbes 5 korda :D Lõpptulemust näete pildilt. Tööks oli täna kastide tegemine. Alguses tuli vaevalisemalt, lõpuks olime tibuga kahekesi nagu kaks aasialast, kes vihtusid kaste kolme sekundiga, nii et inimesed ei jõudnud neid enam euroalustelegi tõsta :D Tööd oli täna neli tundi, sest mingi masin ei töötanud ja otsest tööd (salatipakkimist) ei saanudki teha. See kastide teema on tegelikult iga päeva alguses umbes 1-2 h, küll aga täna tegime juba ka homsed kastid ära. Meile meeldis kõik. Nii ülemused on toredad kui ka rühmakaaslased. Meil ikka vedas, et sisse tööle saime, sest juba viiendat päeva on siin suur paduvihm ja ka Wagga Waggasse, Canberrasse ja mitmesse teise linna lubatakse üleujutusi. Need majakaaslased, kes teevad käsitsi lõikamist ja rohimist on juba hommikul kell 10 kodus, sest maa ujutab, jalad lirtsuvad ning motivatsiooni ei ole L. Kahju neist, kui mudamülgastena koju tulevad. Terve maja on poriseid tööriideid täis, mis on kuivama riputatud.

Homme kella seitsmeks tööle ja loodame, et kõik töötab J

Helina

Töövorm.

Viimane puhkepäev.

Hommikut alustasime köögi koristamisega J Sai täitsa läikima, omanik pärast tänas ka veel meid. Juba esimesest liigutusest, kui panime enda toiduasjad ilusti karpi ja ritta, sai ta aru, et me oleme vist korraarmastajad ja ütles, et me, eestlased, oleme liiga korralikud. Hommikusöök ja pärast seda läksime loomulikult jalutama. Lõuna ajal küpsetasime suure vormiroa maguskartuli, porgandi, köögiviljade, kalkunihakklihaga. Väga nämm tuli. Avastasime, et siinse internetiga kannatab isegi eesti sarju vaadata, ehk siis võtsime meie lemmiku, Padjaklubi, ette. 2 osa nähtud. Ilm oli täna suht kehvake, sadas päev otsa. Kui käsitsi salatilõikajad töölt koju tulid, siis olid nad nagu märjad mudakäkid. Täna tutvusime pikemalt ka mõne majakaaslasega, tunduvad täitsa asjalikud J Hommikul saime ka smsi, et meid oodatakse laupäeval kell 12:00 tööle. Pöidlad pihku!

Salati-Raiki

 Lõunasöök kallimaga.

 Isetehtud shokolaadi-kaeraküpsised. (esimesed 5) Katsetajatele hea vihje, kasutage muffinivormi ilusa kuju saamiseks.

 Vormiroog. tibuga ja joogiks hetkel minu lemmik, virsikujäätee siirup, mis maitseb täpselt nagu Nestea jäätee.

 Miks meil väiksena mänguväljakutel selliseid asju polnud? Kahe kangiga juhitav mehaaniline kopp.

Jõulud katusel ja iluvõimleja maa peal :)

Odomeeter 347213km, meie läbisõit 17 213 km.

Täna on blogi natuke teistsugune. Räägime numbritest..... Oleme Scoobyga kokku sõitnud J 17 213 km, mis teeb selle 4,5 kuu kohta (138 päeva) 125 km päevas. Ulme. Me oleks nagu mingid rahutud hinged, kes ei suuda ühte kohta püsima jääda:D Ilmselgelt ei suuda me paigal istuda, sest köök, mis on iidamast-aadamast puhastamata, vajas täna meie kätetööd. Küürisin kappe, pliiti, sahtleid, kuid palju jäi veel teha. Homme uus paik- mikro, laes ventilaator jne. Üldiselt on siin ikkagi mõistlikud inimesed, kes oskavad süüa teha ja koristada. Täna lendas ka posu uusi backereid sisse. Ühes toas on nüüd rohkem kui 7 inimest. Meie toas õnneks ainult neli. Täna küpsetasime ka esimest korda Austraalias. Tegime kaeraküpsiseid šokolaaditükkidega. Tänane tipphetk oli aga minu dušiallkäik, kui otsustasin oma rätiku maha unustada ja siis teise backeri otsa Raikit karjuma hakata. Muidugi hüppas prints valgel hobusel kohe appi ja  aitas hädast välja. Õhtul käisime veel enda imeilusas linnas jalutamas- seda teeme umbes  kolm korda päevas :D ja nüüd hakkame filmi vaatama

Loodame, et järgnevad kuud toovad meie jaoks stabiilsemat eluviisi :D

Helina

 Meie marsruut läbi Austraalia. 17 213 km

Et meie näod ikka meelest ära ei läheks :)

Australian Fresh Salad

Hei. Just jäime tibuga peaaegu tuttu ära ja järsku tibu ütles, et – Raiki, me ju unustasime blogi kirjutada :D ja nii oligi. Esimest korda me lihtsalt unustasime ära J Aga saab kohe parandatud. Hommikul põõnasime 8-9ni ja hakkasime asjalikuks. Kolisime Scoobyst söögimandi kööki ära ja tõime ka riideasju. Mingil hetkel ilmus u 35 aastane tüüp ja selgus, et ta on koha omanik. Hästi rahulik ja tore ja muhe tüüp. Näitas meile ka tuba, mille me esmaspäevast saame. Double bed, sektsioon ja kapike, väga ilus tuba ja seda 120$ eest nägu nädal... Teises backeris saaksid 175 eest naritoa või 195 eest privaattoa... See on täpselt nagu share house siin. Hetkel on 10 inimest ja paar tuleb juurde. Väga mõnus on. Võtsime ka enda tööandjaga ühendust ja leppisime kokku, et kell 12 oleme farmis. Sinna on miski 8,6 km ja 10 minutit autosõitu. Saime teada, et see pesu-shed läks maksma umbes 1,5 miljonit dollarit... Ja enne, kui seda shedi polnud, siis siin küll salat lõigati ja pakendati, kuid siis saadeti Bundabergi, kus neil ka teine farm ja seal pesti. Nüüd müüdi seal kupatus maha ja investeeriti siin korralikult. Vormistasime paberimajanduse ära ja alustame tööd Australian Fresh Salad firmas laupäeva lõuna ajal. Meie töö on pesuliinil, kas siis ebavajalike taimede ja muu prahi väljanoppimine, sorteerimine, kaalumine või pakkumine. Peaks saama vähemalt 8 h päevas tööd, see sõltub tellimuste mahust, mis nad hommikul suuremate kaubanduskettide käest saavad. Kõik tundus väga mõistlik ja inimlik ja väga tore naisterahvas oli ka. Sealt tagasi tulles jalutasime linna läbi. Siin leidub igasugu sportimisvõimalusi (jõusaal, tennis, squash, ujumine jne.) Eks näis, mis ette võtame.

Nüüd uuesti tuttu

R.

Maffra aka Maffia

Hommikul üles, hommikusöögiks apelsinid, mis on ebanormaalselt mahlased, ja hakkasime Melbourne poole sõitma. Sõit venis ja veni. Lõunaks jõudsime Melbourne, kus suundusime enda rehvidele järele. Kuna teadsime, et on illegaalne kasutatud rehve ilma litsentsita veljele panna, siis eeldasime, et peame seda ise mujal tegema. Lõpuks öeldi, et läheb tund ning nad panid ühe suht tutika rehvi veljele + üks anti veel kaasa ka. Kui palju parem saaks see olukord veel olla? Kõik muidugi tasuta. :D Tegime ka enda šopingutuuri ära ja võtsime sammud Maffra poole. Eile helistasin ühte backpackerisse ja broneerisin kahese toa ära. Jõudsime siis siia kohale, kus üks majakaaslane näitas toad ära ja seadsime ennast sisse. Kahese toa saame hoopis esmaspäeval, hetkel kahe saksa poisiga ühes toas. Linn ise on ilus ja muidugi poed on kohe kõrval, seega.....ei ole mingit 22 km, et otsida netti või poodi. Netti on meil ka 500 GB kuu peale, mida kõikide majaelanikega jagame. Maja tundub normaalne, linn on väga ilus, Elva-suurune, inimesed tunduvad siin majas ka sõbralikud. Üks poiss on lüpsja, kes alustab tööpäeva öösel kell 12, jõuab lehmadeni kell 1.30 ja siis lüpsab neid (kokku on farmis 1800 lehma) :D umbes 12 h, vahel ka rohkem. Tundub huvitav, eks :D::D::D:D. Teised on samas farmis, kuhu meiegi peaksime minema. Nad lõikavad salatit, meie peaksime shedis olema.

Homme saame täpsemalt rääkida, mis toimub. Loodame, et saame kõik paberimajanduse aetud.

Mõnusat detsembrit. Nautige siis glögi ja muud head seal Eestimaal, sest meil sellist luksust ei ole L

Helina

Ilusat suve algust!

Hei. Öö jahedas merekonteineris oli täitsa rahuldav, kuigi Helina olevat iga küljekeeramise peale üles ärganud, kuna nari krigises. Mina põõnasin hommikul mõnuga 9ni välja, Helina aga oli juba varem üleval ja käis jooksmaski ära. Ma teadsin, et ega siin muud teha pole, sellepärast üritasin võimalikult kaua magada. Kerge hommikusöök ja passimine... Ootasime mingit onu, kes meid kuskile küüslaugufarmi tööle viib... ei tulnud... vaatasin filmi ära... ikka ei tulnud. Käisin vaatamas maja taga, et kas see püüton on alles, kes paar päeva tagasi oli küüliku alla neelanud ja nüüd ei jaksanud ennast enam liigutada ja tegeles küüliku seedimisega, kuid ka see oli lõpuks sääred teinud. Telefon tegi taskus plõnn. Oi, internett liikus läbi kanalite minuni, viimaks... Seda vist sellepärast, et teised 3 inimest olid tööle läinud ja keegi teine ei üritanud ainukesest Telstra levikanalist infot läbi suruda. Arutasime, et kas ikka tegime õige otsuse, et siia tulime. Hakkasime õrnalt kahtlema. Me vajasime miskit märki, et see oli õige otsus. Saatsime kartulionule sõnumi, et kas meie töö kohta on mingeid uudiseid... Ootasime tunni... kaks... ei tulnud vastust. Siis hakkasime mõtlema, et kas me tõesti tahame siin veeta kolm kuud... mis on 25% tervest Austraalias planeeritavast ajast... meie elust 3 kuud... Keret kõrbe, kus ei ole mitte kui midagi. Isegi kui meile töölt vahepeal vaba päev antakse, siis mida me siin teeme? Loeme madusid kokku? Võtame 37 kraadise päikese käes päikest? Läheme jooksma, saame mao käest hammustada ja siis on 45 minutit, et vastumürki saada? Ei tundu just kõige roosilisem.. Ja tulekul on jõulud, uus aasta, tibu sünnipäev. Kas me tahame need keret tühjust veeta? EI! Ja meie märgiks oli sõnum salatifarmist, mis asub Melbournist 200 km ida suunas, kus peaks töö algama tuleval pühapäeval, kuid selgus, et tuli nüüd veel päevakese lähemale... Ehk siis 800 km läbi Melbourni minnes... Ütlesin tibule, et mine kööki, võta meie munad, piim ja köögiviljad, sest me paneme siit minema... Mõlemad olime sama meelt. Mina kiirelt tõmbasin voodipesud kokku ja lippasin Scoobysse. Nüüd enam ei tahtnudki, et keegi sellel hetkel sinna tuleks ja meile midagi pakuks. Puht juhuslikult aga tuligi üks auto... Tegi krundile tiiru peale, peatus korra ja sõitis ära. Ega me kohe vastu ka ei jooksnud. Pärast seda lükkasime toakeses konditsioneeri kinni ja tuled kustu. Sorry, aga ühe öö eest ei hakka me majutuse eest raha ju ka maksma... Niigi sõitsime siia seega 600 km tühja. Kell 14:30 olime tagasi Hillstonis, kust edasi Scooby Melbourni poole teele panime. Sõit läks ladusalt, sest nüüd tundus, et oleme teinud õige otsuse... Sest salatifarmist on alguses saati olnud suhtlus selle naisterahvaga väga meeldiv. Nii et nüüd oleme juba 450 km sõitnud ja ööbime truck stopis. Homme 150 km veel ja tagasi Melbournes ning homme õhtuks siis vist juba Maffras J

Oleme natuke võibolla lugeja jaoks otsustusvõimetud, kuid ega ei ole kerge leida ja teha seda õiget otsust, kui sa samas ei taha võibolla paremat varianti käest lasta.

Jälgime märke, mis meile ette antakse ning juhindume neist.

Tee ääres nägime veel suuri apelsini istandusi, kus kiirelt kinni pidasime ja kotitäie apelsine kaasa võtsime J

Ja meil siin algas nüüd siis suvi!

R.