Meil on siin tööl ja ka kodus
parasjagu elevust minu läheneva sünnipäevaga olnud. Paar päeva tagasi võttis
ülevaataja endale missiooniks kõigile teatada, et neljapäeval on Helina
sünnipäeva pidamine karaookebaaris, Sales, mis on 20 km meie elukohast.
Neljapäeval, sest meil on meil ainuke vaba päev. Ma olin nõus, sest meil oli
Sale nagunii asja- oli vaja helkurvesti töö jaoks, mida Maffrast ei leia. Teisipäeval
küsis Raiki, et kas ma ikka väga tahan sinna peole minna. Ma ütlesin, et ei,
see ei ole nii eriline. Ta teatas, et mu emmel on mulle mingi üllatus :D.
D:.:D:D:D::DD::D Muud ta ei öelnud, lihtsalt, et neljapäeval ja reedel oleme
ära. Neljapäeva hommikul sain maailma kõige armsama kaardi, mis oli minu 7-aastase
venna tehtud. Suur süda keset kaarti ja kirjas „Naudi Austraalia loodust“. Ja
muidugi minu kõige armsamate inimeste nimed. Täna, neljapäeval, läksime 7ks
tööle ning õnneks oli lühike päev- 15.45ni ehk 8 h ja 15 min (kui lõunapaus
välja arvata). Jõudsime koju, pessu, õhtusöök ja minek. Kas te arvate, et mul
oli õrna aimu ka, kuhu läheme???...eiii....Ma pinnisin Raikit igasuguste
küsimustega, mida kaasa võtta, kas teksad jalga jne.....Aga no, see mees on
terasest. Lõpuks ütles, et kuuule, ära küsi, eks sa näed ise. :D Teekond oli
136 km, millest viimased viis olid käänulised teed mägede vahel. IMELINE vaade.
Jõudsime enda majutuspaika, milles on privaatköök, vannituba, magamis-ja
elutuba kõik ühes n-ö kabiinis, mis asub keset mägesid. Enne tulekut käisime ka
poes, ostsime šampust, viinamarju, juustu ja veini. Nautisime oma tunnikese
õues imelist maastikku koos veini ja snäkkidega. Ma ei suuda uskuda, mis kogu
selle broneerimise taga on. Homme on tegelikult suur üllatus veel, millest
räägime siis J.
Igatahes on Raiki viimased päevad väga imelikult salalik olnud. Ühel päeval,
kui ma emmega skypesin, saatsid mu emme ja Raiki mu toast välja. Saladused,
saladused....Nojah..... paar päeva hiljem olin viieminutilist uinakut tegemas,
kui emme skype helistas ja küsis, kas tudusin. See tundus kõik nii loomulik,
aga kui just sain teada, et tegelikult Raiki oli temaga just enne minu
skypemist ise skypenud ja öelnud, et ta mulle helistaks ja ärataks mu üles,
sest muidu ei saa öösel magada. Neil olid salamailid, mille pealkirjaks oli: „Helina
ei tohi lugeda“. Sisu ei tohtinud kirjutada, vaid kõik pidi saatma
wordi-dokumendina. Muidugi mina ühtegi maili ei näinud, aga minu pere ja Raiki
vahel käis suur salamissioon.
Ma ei suuda ära imestada, kui
õnnelik ma ikka olen. Mul on maailma kõige parem pere! Ei oleks iialgi osanud
oodata sellist sünnipäevakinki! Muidugi suurimad kallistused minu väiksele
vennale selle imearmsa kaardi ja minu peasuuruse piparkoogi eest!
No comments:
Post a Comment