Kallid sõbrad!

Nagu infomeedia vahendusel juba lekkis, siis kinnitame meiegi, et oleme saabunud tagasi edukalt Eestimaale. Ja jäämegi siia :)

We are back in Estonia!

Peagi tuleb ka kokkuvõttev blogipostitus Austraalia kohta.

R.

Viimane päev Bangkokis!

Heipa.

Täna lebotasime niisama ja võtsime katusel päikest jälle. Natuke jalutasime ka kohalikel tänavatel ning maitsesime roogasid. Nii meil see Bangkok läbi saabki ning võtame ette sammud Bali poole. Eks näis kaua seal puhkame :)

Bangkoki Raiki.

Basseinipäev.

Meie niiöelda hosteli voodi oli päris kõva, aga vähemalt oli toas konditsioneer olemas ja palav polnud. Magasime umbes 9ni ja sõime suht kõrval asuvas restorankohvikus hommikusööki ning võtsime ette hommikuse jalutuskäigu. Tänavatel leiab kõike, igasugust toidukraami, küll õlis fritüüritud, küll lõkke peal tehtud, küll keedetud. Õnneks oli kõht täis ja ükski asi isegi mitte ei isutanud, sest hügeenist ja elementaarsetest nõuetest on asi siinkohal väga kaugel. Tunnike jalutatud, võtsime plaaniks tagasi minna ning leida bassein, kuhu ennast jahutama minna. Googeldasime... lahenduseks pakuti 2h linnast välja sõita kuskile veeparki... ei sobinud meile. Otsisime edasi, netist lahendust ei leidnud, kui siis natuke infot, et mõnes hotellis, kus bassein olemas, lasevad nad ka mitte kliendid ujuma, kui nad maksavad sümboolse summa või ostavad baarist juua süüa. Käisime 3 hotelli läbi, kui bassein oligi, siis sellist varianti, et me seal ei ela ja tahame ujuma minna, ei pakutud. Mõtlesime, et proovime korra veel ja siis loobume. Viimase hotelli nimi oli Nuovo City Hotel. Ja kohe pakuti välja, et jah saab, üks inimene peab maksma 300 kohalikku ehk 8€ ja saab selle eest ühe päeva jooksul piiramatult kasutada katusekorrusel asuvat basseini ning jõusaali. Mõeldud, tehtud. Päike lammutas mõnuga J Vahepeal tegime jälle kohalikus kohvikrestoranis lõunasöögi ning läksime tagasi. Päike hakkas vaikselt pilve taha sättima ning käisime dušši all ära, kui avastasin, et seal veel ka aurusaun. Panin maksimumi peale huugama, 55 kraadi ja ootasin 10 min ja lippasin sisse ja voilaa, töötas ja oligi kuum ja oligi aur, reaalne aurusaun. Kasutasime ikka täie raha eest kõiki võimalusi. Nüüd tulime tagasi oma hostelelamusse, kui paarsada meetrit enne seda kohatasime järjekordselt täiesti puhtjuhuslikult Maffras kohatud tüdrukut, kes ka parajasjagu praegu siin ringi reisib. Ja veel suurem oli imestus, kui selgus, et ta ööbib meiega samas majutusasutuses :D Maailm on ikka liiiiiiiiiiiiiiiiiiga pisike. Homne päev veel Bangkokis jäänud ja siis edasi juba Balile J

Changi õlu Raiki.

 Tuktukiga linna.

 Maruvana kuju, mis pidi õnne tooma.

 Tibu kongi löömas.

 Siin on näha, kuidas vasakul on täiesti agul ja paremal uhke maja.

 Katusebassein ja aurusaun.

Katusebassein väljast :)

Bangkok enda rikkuses ja vaesuses

Hommikul kell 3 oli meil äratus, et lennujaama minna. 3.30 asusime taksoga teele ning pärast  40 minutit olimegi kohal. Arve läks 900 bahti ehk 24,5 €, mis ei ole üldse hull. Lend ise oli 6.55. Bangkokis võtsime uuesti takso, mis koos kahe tollimaksu ja lennujaamamaksuga läks 500 bahti ehk 13,5 €. Sõit ise oli tunnine võib olla isegi, et natuke üle. Jõudsime hotell/motelli, mis iganes rotikasse kohta, mille olime endale broneerinud. Check in pidi olema 13.00, meie jõudsime aga kohale hommikul 9 paiku. Tegime hommikusöögi ning läksime jalutama. Vahepeal on naljakas, kuidas saatuse või mis iganes „asja“tahtel võib sattuda õigel ajal õigesse kohta. Nimelt ei oleks suutnud paremat päeva kui täna, Bangkoki tulekuks valida. Esiteks, on suur Buddha päev, mis tähendab, et kõik inimesed on õnnelikud, nagu näha oli, ning osad vaatamisväärsused, nagu Õnnelik Buddha on vaid ühel päeval aastas inimestele silmailuks avatud ning ilmselgelt oli see tänane päev. Jalutasime mööda teed, kui üks mees meie juurde tuli ning küsis, kaua oleme Tais olnud ning kas on plaan pühasid templeid vaatama minna. Me ei teadnud asjast midagi, mistõttu ta seletas, et valitsus toetab täna Tuk Tuki autojuhte tasuta bensiiniga, mis tähendab, et Tuk Tuk viib meid igasse soovitud paika, eelkõige nendesse pühadesse templitesse. Seda kõike vaid näeruväärse hinna eest (20 bahti ehk 0.54 €). Olgu, olime kohe nõus. Käisime hotellis, võtsime digika ning asusime teele. Esimesena käisime suuurt, no ikka suurt kuldset püstist Buddhat vaatamas, siis käisime templi juures, mis ongi avatud vaid üks kord aastas. Seal oli väike Buddha, mida meil kirikuõpetaja palus puudutada ning mõelda ühe soovi peale. Nimelt eriliseks teeb selle kuju tema vanus- 1200 + aastat. Imetlusväärne, eks. Jäime temaga pooleks tunniks rääkima ning siis viis Tuki Tuki juht meid õmbluskotta, kus soovitakse inimestele igasuguseid kleite, ülikondasid jms pähe määrida. Mõte hea ning võrreldes Eesti kohtadega odav ka, sest Sinult võetakse mõõdud ning päeva, paariga tehakse Sinu soovile vastav riietusese valmis. Raikile prooviti korduvalt 12 000 bahtiga ehk 325 € ülikonda mähe päärida. Miks sinna, eks? Tuk Tuki juhid viivad meid vahepeal suvakatesse kohtadesse, kust nad ainult täna kuponge tasuta kütusele saavad. Kui nad toovad kliendid nt õmbleja juurde, isegi kui me midagi ei osta, saavad juhid 150 bahti ehk 4€ eest tasuta bensiini. Pärast seda külakäiku läksime templisse, kus jäime ühe mehega umbes tunnikeseks rääkima. Samal ajal ootas Tuk Tuki juht meid truult enda kohal ning sõidutas meid nii umbes 6 tundi jutti. Põikasime sisse juveeliärisse ning järgmisesse rõivakotta, mille peale juht ütles, et minge vaadake 10 minutit seal sees ringi ning siis tulge välja. Kui keegi on Tais käinud, siis see „välja tulemine“ ei käi nii kiirelt ja libedalt. Kõigepealt moositakse meid, kui head hinnad ja kvaliteet jms siin on, siis kui me ütleme, et ei ole huvitataud, hakkavad õiendama ja sõimama. Nojah, see siis seljataga, oli aeg lõunasöök teha. Maksime Tuk Tuki juhile 100bahti ehk 2.71 €, sest ta oli nii truult meid ootamas, mille peale ta oli väga õnnelik. Kuus tundi sõidutamist ja plagaks 2.71, tundub niru eks, aga ta oli väga õnnelik selle saagi üle. Nii lubas ta meid 17.00 uuesti peale võtta, et meil oleks tunnike aega lõunat süüa ning hotellis jalgu puhata. Ta viis meid turule/suurde keskusesse, mis meenutas pigem „labürint labürindis“ ülesehitust, aga lõpuks saime kella 8ks õhtul tagasi hotelli. Nüüd ongi aeg unemaale minna ning vaadata, mis homne 36-kraadine ilm toob.

Veel natuke Bangkokist. See linn on minu arvates illustratsioon vaesed vs suurrikkad. Tegime paar pilti ka, kus otse villa kõrval asuvad puuhütid ning kokkukukkunud majad. Sildade all võib näha kodutuid ning tänaval magavaid mehi. Prügi on igal pool kuhjade viisi ning tänavad haisevad. Tänagi õhtusööki restoranis süües ronis prussakas mulle jala peale. Harjumise asi, aga alguses ei ole kõige meeldivam tunne :D

Bangkoki

Helina

Viimane päev Phuketis.

Eile õhtul otsustaime ka öisele peotänavale ringi peale teha... Kõige populaarsem asi, mida pakutakse on ping-pong show. Tänaval kõnnib ligi 100 menüüga inimest, kes kutsuvad sind tagaruumidesse, kus striptiisitarid tantsivad ning teatud kohta erinevaid asju topivad ning sellega show teevad. Nimelt küünlad, linnud, noad, kilpkonnad, pingpongipallid jne. Et seda näha, pead ostma lihtsalt endale joogi, näiteks õlu maksab 900 kohalikku ehk 24€ ja võid seal kõike vaadata... Me loomulikult ei võtnud ühtegi nendest pakkumistest vastu. Pakutakse sõna otses mõttes kõike, pidu, jooki, kanepit, naisi, mehi, meesnaisi ja veel. Pärast pidevat pearaputamist, et me midagi ei soovi, suundusima tagasi hotelli tuttu. Hommikul ärkasime paduvihma saatel, õnneks see ei kestnud väga kaua, kuid päike ka välja ei tulnud, alles kell 17:00. Tegime viimaseid ringe tuntud tänavatele peale, igale TUKTUK pakkumisele EI öeldes ning käisime bassinis ujumas ja õhtul pimedas nüüd ookeanis ka. Homme äratus kell 3:00 ja 3:30 taksoga lennujaama ja algab lend Bangkoki J

Tuk-tuki Raiki.

Las kallab vihm alla...

Täna oli täielik vihmapäev. Sellist polegi veel näinud. Hommikul, kui turul enda ostutiiru tegime, hakkas nii hullult sadama, et vaevaga saime koju. Nii ta siis sajab ja sajab juba viimased 12 tundi. Nii et olime terve päeva hotellitoas :D. Järgmiseks nädalaks näitab, et vihm ja torm jätkub, homseks loodame äkki natuke paremat saada.

Helina

Phi Phi saar.

Tere järjekordselt meie truudele lugejatele. Täna tirises äratuskell jälle kell 6:00 ning seekord oleks isegi tahtnud kauem magada, aga oli vaja ennast püsti ajada. Hommikubufees lasime endale omletid küpsetada ning muud kraami kõrvale tõsta ning kell 8:00 algas meie tripp. Sõitsime tunnikese Phuketi linna suunas ning sealsesse sadamasse, kus saime kiirpaadi peale. Tee peal nägime aga kohalikku eluolu lähemalt, nimelt kuidas inimesed elavad bambusest kokku klopsitud majades või auto katusest loodud varjualuses, söövad maa peal, pesevad pesu ojas jne. Kurb. Paneb järjekordselt hindama seda, mis kodus olemas on. Meie giidiks oli 3+ inglise keelega Shakira nimeline meesterahvas. Sõitsime sinna randa, kus The Beach film üles võetud on ning saime seal ringi jalutada ning pilte teha. Järgmisena nägime ahviranda, kus ahvid vabalt ringi jooksid ning meie käest maiuseid lunisid. Viikingite aegsed koopad ei jäänud ka nägemata. Peagi olime mingi kohaliku nimega saare peal, kus sõime lõunat. Suur buffee laud, kus söö, palju jaksad. Sõitsime edasi ja saime snorgeldada ka. Meie tibuga, kui ekstremistid, sõitsime iga kord paadi ninaosas, kus raputas ja peksis konstantselt mööda laineid. Nimelt on praegu Tais niiöelda madalhooaeg ja ilma ja tuulte ja lainetege ei ole kõik päris nii, nagu tipphooajal võiks olla. Igal hetkel võib paduvihm kaela tulla, lained on suured ja siuksed mured. See aga meid ei heidutanud, nautisimegi rohkem seda „rodeo“ sõitu. Täna saime järjekordselt USA tüüpidelt kommentaariks, et meil peaaegu nagu polekski mingit aksenti juures J See vist nagu kompliment :D Me ei saanud tilkagi vihma paadiga sõites, küll aga tagasi bussisõidul hakkas korralikult kallama. Kallas tunnikese ja jäi järele, nii ta käibki. Päike tegi meid täna ilusasti punaseks J Nüüd tellisime õhtusöögi tuppa ning puhkame päevast

Päikese Raiki.

 Kalaspaas sulistamas.

 Tibu ei olnud päris kindel nende ahvide puudutamise osas ning küsis ikka korduvalt, enne kui käe külge pistis.

 Tüdruk tahtis pilti teha :)

 Üks ahv teiselt kirpu otsimas :D

 Raftingul käidud!

 Londu.

 Saime ka törtsu vihma ja pärast seda hotelli basseini.

 The Beach.

Tibuga ahve toitmas.

Saame grillkanadeks

Hommikul tegime väikse tururingi ning siis ookeanisse. Mmmm...kui mõnusad suured lained ja see päike. No niiii mõnus. Muidugi see järeltunne, mis nüüd õhtul nägu kui ka kogu m. gluteus maximust valdab, ei ole enam nii tore. Sai vist natuke selle päiksevõtuga üle pingutatud. :D Nojah. Lõunasöök mõnusas restoran- sööklas ning edasi enda shopingutuuri tegema. Ühel hetkel hakkas nii paduvihma sadama, et olime koheselt läbimärjad. Aga teate, see soojamaavihm on hoopis teine. Ilm on soe, vihm soe ning mõnus on läbimärjalt mööda linna kõndida. Tagasi hotelli jõudes tekkis mõte, et läheks riietega siis juba basseini. See oli nagu supp. Samal ajal oli torm ja maru, aga mis teha, kui niii mõnus on. Nüüd on juba vähemalt viis tundi valanud ja müristanud. Meie rõdu oli ühel hetkel ka üleujutustsoonis. Meil tekkis juba tunne, et vesi tuleb kohe tuppa sisse, õnneks nii päris ei läinud.

Homme on meil saaretuur snorgeldamise ja ujumisega. Veel rohkem päikest, juhuuu...

Päiksepõlenud

Elevant, rafting, ATV.

Heihei. Hommikul oli järjekordselt uni umbes 6 ajal läinud, kui pidimegi umbes ärkama, et 7:30 meid mikrobuss peale nopiks. Sõitsime 2h põhja poole ning esimese asjana saime minna niiöelda ahvi koopasse. Koopaga küll tegemist polnud, küll aga chillisid kari ahve liiva peal ning saime neid toita ning pilte teha nendega. Seal oli aga marukiire, 20 min ja minek. Järmine oli rafting. Kuna aga vihmahooaeg on möödas, siis kogutakse vesi jões tammi taha, siis kogutakse kokku umbes 100 paaditäit inimesti ja lastakse tamm lahti ning need paadid ka. Ühesõnaga vahepeal oli täitsa kärestiku tunne, et kuku või paadist välja, aga enamuse ajast oli lihtsalt kesine paadiralli, kus pritsid teisi ja hõljud mööda vett edasi. Pärast raftingut saadeti meid Flying Fox tegema, mis meie mõistes oli sarnane Otepää seikluspargiga, kus saab trossiga sõita. Ainuke jama oli selles, et turvanõuded on siin ümmargune null (sama ka raftingus, kus tegelikult ei seletatud meile mitte kui midagi, mida me paadis tegema peame), panime ise mingid traksid peale ning kinnitasime trossi külge, sõitsime 200m allapoole ja oligi asi vask. Väga prosta. Järgmine oli ATV sõit, kus pidime ootama u 20 min ei tea mida... lihtsalt passisime, et mingi tüüp sinna tuleks ja ütleks, et läheme nüüd. See oli võibolla et isegi kõige adrenaaliinirohkem osa päevast. Saime 30 min mööda džungliradasid üksteise järel ATVdega vurada. Mina lasin igast poriloigust ka ikka läbi, et võimalikult poriseks saaksin. Järgmisena pakuti lõunat, mis oli isegi kõva 3+ hindega. Ja viimasena saadeti meid „kose“ juurde ujuma. Jutumärkides selle pärast, et vett väga palju polnud ning pigem oli see jahedas ojas sulistamine. Tagasisõit samuti 2h ja hotellis me olimegi. Võtsime ette jalamassaaži, saime 5€ eest pool tundi jalamassaaži. Mõnus. Jätkasime päeva õhtusöögiga, mis oli järjekordselt liiiiiga suur, homme peame ikka ühe roa kahepeale võtma. Täna käisime veel natuke kauplemas, mis meil juba päris hästi välja tuleb, suudame nii mõnegi müüja näolt naeratuse pärast ostu ära pühkida :D Homme tuleb rannapäev, polegi veel ookeani jõudnud ;)

ATV Raiki. 

Linnajutte ja massaaži

Ongi kaks imelist päeva siin Taimaal veedetud. Minu esmamulje on pigem juttudel ja filmidel põhinev. Eks ma teadsin, mis mind ootab, aga et tõeliselt aru saada, millega tegu, peab ikka ise kohale ronima. Kui sibilõhn keset kõnniteed näkku lööb ning proovid elu eest autode vahel ellu jääda, siis tead, et oled kohale jõudnud...ja muidugi iga nurga peal kuuldavaid lööklauseid ei saa mainimata jätta:„ Shopping? Good price, my friend...only for you...come...look...“

Täna oli hommikul kell 6 uni läinud, nagu ikka :D Meil on pigem Austraalia aeg kehas sees, mistõttu kolmetunnine vahe annab ikka tunda. Käisime hommikusöögil ning jalutuskäigul. Viitsime paar tunnikest basseinis ja siis läksime kalamassaaži. No niii naljakas tunne, kui kalad sõna otseses mõttes tormavad jalgade kallale. Kes ei tea, siis tegu on n-ö jalavanniga, mis on põhimõtteliselt akvaarium, milles on palju väikseid kalu sees. Need kalad toituvad surnud keharakkudest vms nt üksteisest :D Hiljem käisime veel basseinis ning ostsime turu pealt mmm....maitsvaid puuvilju (rambutane, mangosteene, dragonfruite ja muud). Suutsime enda kauplemisoskustega mõned poemüüjad ikka välja ka vihastada, mis tähendab, et meil läks hästi :D Kes pole Tais käinud, ei pruugi teada, et siin maal tuleb KAUBELDA. Ojaa..palju, palju. Kui müüja ütleb enda hinna, mille ta kirjutab sulle kalkulaatorile, sest ühtegi hinda ei ole poes väljas, siis võid julgelt 50 % maha võtta ja talle enda hinna pakkuda. Nii see kauplemine käib. Naljakas on see, kui me isegi ei ole asjast huvitatud, vaid soovime lihtsalt kauba hinda teada, haarab müüja meist nii kinni. Hmmm.siin tuleb huvitav koht, kui müüja on nt hinnaks lausunud 350 THB, kui hakkad ära kõndima, kuuled, kuidas ta karjub: „ Tell your price....200...my friend, good price...No? 100?“ Siis tekib küll küsimus, et oot, kas on tõesti ligi 2/3 niisama minema kõndides alla saada. Jah, täpselt nii. Näiteks reisipakketidega käisime ühe agendi juurest teise juurde ning 3200 sai järsku 1200.

Pärast lõunasööki otsustasime massaažikoha otsida. See on ka omaette kogemus, kui naismehed või paremal juhul väga mitmekihilise meigi all olevad naised ennast lihaletil kõigile kaela proovivad raputada. Suhteliselt kindel, et nad oleks kõigega nõus. Lõpuks saime koha, kus tundus vähegi normaalne teenindus ning kahesoolisi seal ka ei näinud. Saime 7 euroga massaaži, mis on siin normaalne hind, kuid Eesti või Austraaliaga võrreldes ikka väga odav. Jäime rahule.

Õhtul käisime šoppamistiirul, kus saime tibule paar särki, püksid ja mulle rannariideid.

Homme tuleb meil ATV, elevandimatka ja raftingu päev- tõotab tulla aktiivne puhkusJ

Helina

Special price for you! Masaaaaaaž!

Heihei. Esimene lend läks väga edukalt, saime pardale, ootasime söögi ära, enne sööki võtsime vanaema kaasa antud unerohud sisse ning pärast sööki magasime nagu lapsed ning ärkasime 30 min enne maandumist, puhas kuld. Kuala Lumpuris saime paar tundi toibuda, kui juba järgmise lennu peale aeti, mis õnneks kestis ainult poolteist tundi ja olimegi Phuketis. Mulle hakkasid nelja aasta tagused seiklused meenuma, alustades sellest, kuidas migratsioonipunktist läbi läksime ning linna reisima hakkasime ning lõpetades öiste seiklustega. Sellel korral oli vist migratsioonipoistel igav ning hakkasid seal vaidlema, kas minu passis on ikka sama inimene, kui mina. Et tuleb vist ikka juuksed maha ajada, muidu aru ei saa :D Aga pääsesin. Võtsime lennujaamast minibussi Patong Beachi 160 kohalikku nägu, ehk 4,3€ ja selle eest sõitsime ligi poolteist tundi Patongi. Liiklusummikud ja loomulikult kohustuslik „pitstop“, kus kõigile, kellel hotelli bookitud pole, surutakse peale mingisugunegi pakkumine, et nad ikka vähegi kasumit vahelt saaksid. Meil aga oli nädalaks majutus võetud Tony Resordis ning olime sellega rahul. Bussiga siiapoole sõites nägime, kuidas elektriliinid teede ääres looklesid... johhaidiii... siin toimub vist nii, et kui kellelegi miski ei tööta, siis veetakse talle lihtsalt uus juhe kohele ja vana jäetakse nagu jummal juhatab. Meie jõudsime edukalt enda hotelli ning pidime enne check in tegemist natuke ootama ja basseini ääres päikest võtma, karm elu, tean jah. Saime toa neljandale korrusele vaatega basseinile J Jalutasime kohalikule elule ringi peale... ulme... isegi kui sa ei soovi midagi osta, siis tahetakse see sulle pähe määrida, või kui soovid millegi hinda teada, siis pead selle pmst ära ostma... Üks tüüp pakkus, et kui ta mu vanuse ära arvab, siis ennustab mulle tulevikku ja ma peaks siis selle eest maksma. Proovisin siis tüübi triki läbi hammustada... ta kribas midagi paberile ja andis selle mulle. Siis palus öelda, kui vana ma olen. Järgmisena sogas midagi, et mis kell ma hommikul ärkasin ja blabla. Ning siis palus paberi talle ulatada, tegi sellele suuga musi vms, puudutas otsaesist ( sellel hetkel ta tegelikult vahetas paberi välja, kuhu oligi tegelikult 27 peale kribatud) ning siis andis selle mulle tagasi ja palus sisse vaadata. Loomulikult oli seal 27 kirjas... Mina aga sellesse tulevikuennustamisse ei usknud ning hakkasime astuma, aga tüüp ikka pääääääris pikalt jälitas meid ja üritas mingitki raha kätte saada... ei saanud. Nii see päev jätkus, võtsime veel päikest ning nautisime odavat kohalikku õhtusööki J siin on tõesti hea ennast valge inimesena tunda J Täna hakkasime mõtlema ka mingi aktiivse tegevuse peale, nagu rafting vms. Uurisime pakkumisi ning leidsime ühe, kus on rafting, ATV, elevandiga sõitmine, kala spaa, elevandi show jne. Mille hinnaks oli 3500 kohalikku... hakkasime aga igast putkast küsima, et kui paljuga nad selle pakkumise meile teha saaks... teine putka 1800 kohalikku... kolmas 1600 ja viimane 1200 kohalikku... nägu... mis teeb 32€ eest päev otsa tegevust... :D Ei ole just väga kallis.

Tai Raiki.

Bye-bye Austraalia

Nonii.... Nüüd on aeg Austaaliamaalt ära lennata. Istume Gold Coasti lennujaamas ja 30 minuti pärast astume Air Asia  lennukile, mis teeb vahepeatuse Kuala Lumpuris ning siis edasi Taisse. Esimese nädala veedame Phuketis ja siis Bangkoki edasi. Sealt plaanime Balile lennata ning kes teab, mis siis saab :D

Nii et polegi pikka pidu, kodu tuleb nüüd lähemale J. Ajavahe saab siis vaid 5 tundi olema.

Pikka und meile nüüd J Ees on 8,5-tunnine lend ja siis 3,5 tundi vahepeatust ja siis 1,5-tunnine lend Taisse J

Helina

Viimane öö Austraalias.

Heihei. Tänane päev on olnud väga rahulik. Magasime kaua, ärkasime kaua ning alles lõuna ajal liikusime välja, et raamatukokku minna. Ei, mitte lugema, vaid netti ikka. Ega ei olnud seal ka asja kauem istuda. Seega tänase blogi asemel annan teile ülevaate Austraalias erinevate asjade hindadest.

	€	€
Kulu söögile Maffras 75-100$ nädal nägu	52,5	70
Majutus Maffras 120$ nädal nägu share houses ja oma tuba	84
Kütus Darwinis 1,7$, sisemaal kuni 2,2$ ja all Melbournis oli siis 1,3€ ja veebruariks langes alla 1$ liitri hind	0,7	1,54
Scoobys magatud ööd 78
Piima hind 1$ liiter	0,7
Sai 3-5$ päts	2,1	3,5
Peekon soodushinnaga 10$ kilo, täishind 15$	7	10,5
Jogurt 0,5$ on 100 gr	0,35
Õun 2-6$ kg	1,4	4,2
Viinamari 2-15$ kg	1,4	10,5
Banaan 2-5$ kg	1,4	3,5
Kanafilee soodushind 9$, täishind 13$ kg	6,3	9,1
Lõhe 25-60$ kg	17,5	42
Looma hakkliha 6-10$ kg	4,2	7
Maguskartul 2,5-6$ kg	1,75	4,2
Muna 2,79$ 12 tk	1,95
Riivitud juust 5-6$ 500 kg	3,5	4,2
Moos 1,5$ 500 gr	1,05
Tuunikala 0,79$ 95 gr	0,55
Vesi 0,5$ liiter	0,35
Helbed, müsli 2-6$ 500 gr	1,4	4,2
Sibul 2$ kg	1,4
Kaerahelbed 1$ kg	0,7
Porgand 1$ kg	0,7
Kurk 2$ tk	1,4
Tomat 4-8$ kg	2,8	5,6
Tee 1$ 25 kotikest kõige odavam	0,7
Õlu 40-50$ 24pakk	28	35
Viin-rumm 30-50$ 0,5l	21	35
Šokolaad 1-4$ 100gr	0,7	2,8
Riis 2-4$ kg	1,4	2,8
Apelsin 4$ kg	2,8
Paprika 4-9$ kg	2,8	6,3

Analüüsi Raiki.

Ootame lendu

Täna oli meil üks „mis me täna teeme“ päevadest. Hommikul otsustasime kohe enda aiatööd ära teha, et see siis kaelast ära saada. Kuna hotelliomanik pidi täna linnast ära olema, võtsime muruniiduki ning lehepuhuri ning läksime vurama. Tegime töö ära ning läksime küsima, kas neil prügikotte on, kui naine, kes majaomanikku täna asendas, andis 50 $ pihku. Me olime üllatunud, sest teadsime, et pidi 25 $ eilse hommikusöögi eest saama, kuid üllatus, missugune. Pärast läksime linna, et veel paar asjatoimetust teha ning siis läksime mäkki, et jällegi netti jõuda, kuid netti ei olnud. Nii et nüüd istume kodus ja vaatame MasterChefi J

Helina

Mittemidagitegemise päev.

Hommikul ärgates oli tibu juba läinud. Ta käis nimelt jooksmas jälle J Vaarusime vaikselt ennast ärkvele ning 10 ajal läksime onukese juurde, et veel natuke tööd teha. Aga õnneks/kahjuks vihma tibutas ning ei saand veel tööd ära teha. Ning selle asemel soovitas ta meil La Dolce Vita restorani kohvi jooma minna ning enda arvelt kohvi ning kooki naudelda. Naljakas oli aga see, et kui üritasime ettekandjale seletada, et onu palus meil selle tema motelli arvele panna, aga tema ei saanud meist mitte midagi aru :D Ta ei osanud põhimõtteliselt inglise keelt. Lõpus saadeti meid juhatajaga rääkima ning tema ütles, et ei saa niimoodi arvele panna, selleks vaja mingit kaarti jne. Lõpuks maksime ise ära ja meie maja onuke lubas nad kukele saata ja asja korda ajada J Töö tegemiseni me täna ei jõudnudki, sest aeg ajalt ikka vihma tibas. Jalutasime korra Colesi, et toiduvarusid täiendada ning nüüd olemegi juba tagasi, vaatame Masterchefi ning tunneme ennast mõnusalt.

Masterchef Raiki.

Poodleme

Mina sain mõnusad 12 tundi und. Tegin hommikujooksu ning siis sõime hommikusöögi. Järgmised kaks tundi viitsime tagaaias, mis nägi tegelikult välja pigem džungel. Nimelt oli meil  kokkulepe koha omanikuga, et teeme aiatööd, et enda soodsa majutuse eest tasuda. Tavaliselt maksab nädal 700$, meie saime 300 $-ga. Nii et hea diil. Täna puhastasime ta võsastikku, mis oli palmioksi ning puitunud põõsaid täis. Päris keeruline oli kogu põõsastik prügikonteineritesse kokku suruda, nimelt kulus meil neid lausa 5 :D. Pärast väikest muruniitmist ja korrastustöid, läksime linna natuke šoppama. Saime käsipagasiks sobiliku kohvri, mille peal oli hinnaks 29 $, aga kui maksma läksime, küsis naine meilt 19 $:D. Pole paha, eks. Õhtuks tagasi. Vaatame filmi ja tuttu lähmegi. Homme loodame basseini ka minna :D

Helina

Ainetele regamine.

Hommikul pani tibu endale kella 7ks äratuse, et saaks ülikooli ainetele ära regada ja hommikul oli selle pärast natuke varem üleval. Aga ega kella 8st ikka üle ei maga, uni läheb ära. Täna võtsime eesmärgiks käia K-martil tiir peal, aga kuna saime korterist nii hilja välja, siis oligi pärast lühikest shoppamistiiru kell juba 16 saamas ning päike peagi loojumas. Tegime lõunasöögi/õhtusöögi ning logelesime niisama. Homme jätkame sama rahulikus tempos :D Ja täna selgus meil ka, et üle nädala me ikka siia ei jää, ehk järgmisel nädalal lendame juba Brisbanest ära :D Taisse J Tibu jäi kell 19 voodi peale tuttu, magab vist hommikuni.

R.

Linnajalutuskäik.

Öösel ei saanudki millegipärast hästi magada, ei tea, kas eilse joodud vana tallinna ja kohvi pärast, või oli lihtsalt halb öö :D Või oli hotellituba liiga vaikne, sest me harjunud autode müra saatel magama :D Hommikul läks uni ikka traditsiooniliselt kell 7 ära. Vaatasime telekast üle väga väga pika aja uudiseid ja seadsime sammud linna poole. Kõik on nii siginat naginat täis, inimesed nagu ei käikski tööl vaid on kogu aeg tänavatel. Naudime oma puhkust J

Päikeseratas

Raiki.

Bye-bye Scooby

Eile jõudsime Brisbane, nagu Raiki juba kirjutas, mida me ei ole veel teile rääkinud, oli meie kolmepäevatagune n-ö lubadusdiil kahe kohalikuga. Nagu aru võite saada, müüsime täna enda kaua-aegse kodu aka auto Scooby maha (kus me veetsime 97 ööd, kuid näete, meie maagiline number 100 ei saanudki täis L). Natuke kurb on, kuid samas on ka hea, et nüüd ei pea enam millegi pärast murtesema. Kogu müük tuli kuidagi nii kähku, samas imelikult rahulikult. Panime kuulutuse üles juba nädal tagasi, kuid jutuga, et müüme autot Brisbanes ning jõuame sinna alles 13. mail. Paar päeva tagasi, kui ise olime veel Gold Coastil, kirjutasid need inimesed meile, et oleksid autost huvitatud. Kuna viibisime ise samas piirkonnas, tegime Scoobyle korrastustiiru peale ning pakkisime kõik enda asjad kokku, et autos ei oleks liiga palju liigseid meie asju. Nii jõudsimegi inimeste maja juurde, kuigi oli kottpime. Tundus, et ükskõik, mida me neile rääkisime, nad olid juba enda ostuotsuse valmis mõelnud. Nad olid niiiiiiii entusiastlikud ning mees ei suutnud ära imestada meie katusel asuvat 80-liitrist veetoru. Saime kokkuleppele, et kolmapäeva hommikul toimub auto üleandmine. Täna hommikul oli see saatuslik hetk, kui pidime kell 8 hommikul teele asuma, et kella 10-ks Gold Coasti jõudma. Tegelikult kilometraaž ei olegi nii suur, kuid tipptunni ajal liigub siin teosammul, millega igaks juhuks juba aegsasti arvestasime.  (Puhtjuhuslikult oli ühes kiirteeotsas ühel rekal kabiin põlema süttinud, mistõttu olid suured ummikud). Kell 10 oli meil diil tehtud ning paberid vormistatud. Sealt sai edasine tee Brisbane- nüüdsest jalgsi. Kõndisime rongijaama, kust sõidsime Brisbane kesklinna. Seal käisime ringi ning leidsime igasuguseid huvutavaid suveniiripoode ning suuuuuuuure turu.

Natuke eelmise päeva seiklustest: paar päeva tagasi küsiti meie käest, kas oleme Inglismaalt pärit- oli ikka hea tunne, kui inglise keel kõlab päris inglaste moodi J Täna seisis üks mees keset tänavat ning peatas meid. Ütles, et tahab lihtsalt „Tere!“ öelda, sest me olime ainsad, kes rõõmsalt naeratasid. Ta tänas meid ilusa ja rõõmsa hetke eest ning soovis lihtsalt head päeva.

Üks asi veel. Täna, kui mul uni kell 6.30 ära läks, keerasin esimest korda kümne kuu jooksul teleka sisse ning vaatasin Austraalia uudiseid. Seal kedrati uue valitsuse teemal ning kuidas Austaalia on omadega karile sõitnud- nende eelarve on 35,2 miljardiga miinustes. Sellest tulenevalt on muudetud ka seljakotireisijate (nagu meie) olukorda ning õigusi Austraalia tööturul. Tuleb välja, et me oleme väga õnnelikud inimesed, et just selle aasta valisime siia tulekuks. Kõik järgnevad- alates järgmise aasta juulist- peavad ennast n-ö reisijatena kirja panema (meie võime ennast residentideks nimetada) ning peavad enda tunnipalgast 32,5 % tulumaksu maksma. Meie hetkel vaid 13,5 %. Meil kehtib hetkel tulumaksuvabamiinimum 18 000 $, kuid järgmisest aastast seda enam seljakotiränduritel ei ole. Viimane, kõige suurem muudatus minu arust on tulumaksutagastus. Nimelt saame taodelda enda maksud suuremas osas tagasi võrreldes järgmise aasta backpackeritega. Ilmselgelt on Austaalia nüüd võtnud eesmärgiks enda riigi eest võidelda, mitte suvakate backpacekite, kes viivad selle raha enda kodumaale. Oleme õnnelikud ning väga rahul, et tegime sellised otsused, nagu hetkel teieni on need jõudnud.

Nüüd ongi kõik. Hetkel avasime Vana Tallinna, mis on meiega viimased 10 kuud kogu aeg kaasas reisinud ning tegime tassi kohvi, kuhu tõrtsu kangemat kraami sisse lisasime. Nii me tähistasime tänast edukat Scooby müüki.

Täna sai meil 10 kuud Eestist eemalolekust!

Helina

Vooooooodisee magamaaaa :)

Hommik saabus samas vanas parklas, kus McDonalds kohe kõrval. Magasime öösel kuidagi väga hästi. Hommikul sättisime sammud ühe pilvelõhkuja juurde, sest ka selle pilet oli meie lõbustus ja veepargi pileti hinnas sees. Seal saime sõita 43 sekundiga 77 korruse kõrgusele ja seal korrusel oli tehtud nagu vaateplatvorm, kus nägi ringi kõndides 360 kraadi Surfers Paradise peale. Ma ei olegi enne tähele pannud, kui paljud vee-teed tulevad siia maismaa sisse. Paljudel inimestel on tagahoovis vesi ja seal ka loomulikult paadisadam ning oma paat. Pärast lummavat vaadet võtsime taas suuna lõbustuspargi poole. Kuna eilne korralik sisikonna segiraputamine andis ennast veel tunda, siis sõitsime ainult ühe sõidu ja otsustasime veeparki hoopis minna. Seal oli hulga lõbusam olla. Kell hakkas juba 15 saama ning veepark pannakse kinni, kui seadsimegi sihiks tagasi Scoobysse. Kokkasime lõunasöögi ning otsustasime täna Brisbane ära sõita, et seal meid loodetavasti ootavasse korterisse sisse kolida. Viimaks saime ka Maffra maja peremehe telefonitsi kätte, kes kinnitas, et 300$/nädal kahe peale on meil korter olemas. Tutvusime siinse hotelliperemega ning kolisime asjad tuppa, vähemalt nädalaks, eks näis, mis edasi saab. Täna saame seega korralikku voodisse magama J Korter koosneb suurest wc-dušširuumist, elutuba-köögist, kinnisest rõdust ning magamistoast.

Head und

R.

Lõbustus-ja veepark

Hommikul ajasime kella 7 ajal end püsti ning matkasime 9ks infopunkti, kust ostsime seitsme päeva paketi (oli sama hinnaga, mis on nii ühe-või kolmepäevane pakett) vee-ja lõbustusparki. Ühe pileti hinnaks 95 $ ehk 67 €. See hõlmab piiramatut külastust mõlemasse parki + Gold Coastil asuva vaateplatvormi otsa, kuhu ronime homme. Täna käisime mõlemas pargis, olime seal 5ni õhtul, sest siis pannakse park kinni. Väga vinged atraktsioonid, kuigi meil õhtuks oli küll halb olla ja pead valutasid :D. Oli siis vaja sinna okserattale ronida, eks. :D Üks atraktsioon oli kõige hullem asi, mida elus teinud olen. Inimesed viiakse ühe masinaga 120 meetri kõrgusele ning siis natuke (umbes 5 sekundit) naudid vaadet üle linna....ja siis tuleb kõige jubedam langus elus. 120 meetrit vabalangust, nii et keegi ei suuda isegi piiksatust teha. Need sekundid tunduvad elu kõige pikemad, sest no, seest on niii õõnes, kui saab olla. Esimesel korral ei olnud üldse hullu, sest ma ei teadnud, mida oodata, kuid teisel korral olid peopesad küll märjad ja pulss 107 :D. Mõnus, kuidas jalad pärast ei kandnud. :D Igatahes homme on meil taaskord lõbustus-ja veepargipäev. Täna saime põhimõtteliselt kõik atraktsioonid läbi käidud, vaid Raiki lemmik (kus ta neli aastat tagasi käis) oli kinni ja seda 24. maini. Mingit hooldust tehakse. Nimelt atraktsiooniks meie Megazone-laadne virtuaalruum, kus jooksed laserpüssidega ringi.

Tänaseks kõik!

Homseni

HM

 Hipilinn...Nimbin ja tibu kanepisildiga:)

 Byron Bay...Austraalia mandri idapoolseim punkt vallutatud!

 Lugejaküsimus...Mis Helinaga juhtus? Koduvägivald?

 Leidsin tee Madagaskarisse

Samal ajal peesitas Raiki Shreki hütis

Rannapäev.

Öösel saime päris rahulikult magada. Hommikul käisime korra McDonaldsist läbi, et Helina Fitbitile elu sisse puhuda. Lõunast kimasime ranna poole, aga kiiruseks ainult 20 km/h, sest sinna 8 km kaugusele randa oli liiklusummik. Aga kui kohale jõudsime, siis oli kõik nii mõnus. Kuum päike, suur arbuus, krudisev rannaliiv, soe vesi ning lained. Võtsime paar tundi päikest ja sulberdasime laintes oma lainelaudadega. Pärastlõunal tegime Scoobyle üldkoristustiiru, viskasime osa asju minema ära, mida enam niikuinii ei kasuta. Oli tõsine puhkepäev. Nüüd laeme jälle Mäkis akud täis ja tuttu ära, homme lõbustusparki ja veeparki, jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!

Lõbustuspargi Raiki.