35 taala bin

Ikka hea on voodis magada. Hommiku saab ärgata, kui raiki kireb ja siis tintz hakkab putru vaaritama. Majas on nyyd kolm uut inimest ka. Yks korea paarike. Bäkkerid. Ja yks naisterahvas. Töötab vist kuskil lindi ääres ja pakib maasikataimi vms. Teenivat päris hästi . Meie aga läksime lõbusalt oma õunu korjama. Hommikul oli kõik nii jahe ja puud olid märjad. Yhe konteineri korjamiseks läks siis 50 minutit. Mis oli jube . Peaks tegema poole tunniga, siis on nagu ok. Aga meil oli lõbus see-eest. Kati naerutas meid seal :D Hommikul olime esimesena tööl ja siis oli millegipärast meie põkal taga puitkonteineritega käru. Tavaliselt on plastik. Mis seal ikka. Viskasin ringi. Aga siis oli 15 minuti pärast mingi jorb seal atv'ga, et mis sa nii tegid? :D Nu järgmine kord ei mõtle siis! :D

Päeva peale läksid ajad ka kiiremaks juba. Sinna tsut tsut yle poole tunni ikka. Pärastlõunal oli jälle uni peal. Aga õunad oli kahe viimase rea peal eriti ilusad ja asi läks kiirelt. Kõige kiiremini läks viimane konteiner, mille tegime kiirelt enne pimedat. Ja see tuli rekordiliselt 24 minutit. Aga meil ei olnud täna igav seal. Sest meil oli seltsis 4 elusat nahkhiirt ja 2 surnud. Joptõi kus need surnud variandid haisesid seal puu otsas. Syda läks pahaks. Ja nad olid ikka jube pirakad ka. Siis need elusad. Esimesena märkasime yhte raiki ja tiina rea peal, kes sai nimeks Bätu! :D Ta vaatas nii kurja pilguga, et sööks meid kõiki ära :D Eriti suured on ka siin nahkhiired. Selline suurem tuhkur või nugis. Pluss tiivad. Kui need juba laiali ajas, siis olid kõik ehmunud. Ja pärast märkasime, et iga rea otas oli yks kõlkumas .Suht sirgjooneliselt yksteisega.

Nyyd raiki, tiina ja kati poes ja nädala manti ostmas. Pärast seda majutusse ja nii magama tahaks...

Ciao

Alari

Hakkab joppama?

Heihoo. Eile leidsime õnneks gepsi abil õige teeotsa yles, aga sealt sisse sõites oli kyll siuke tunne, et jõuaks välja maitia kuhu, aga tulemus oli yllatav, seal ootas meid ees väga ilusaks renoveeritud maamaja, kus olemas kõik vajalik, meil oma tuba 4 voodit, ja maksame ainult 85 doltsi nädal, kui kõik hostelid tahavad mingi 120 doltsi öö. Joppas. Täna noppisime 10 tundi siis õunu, saime siis kõik pmst 100 doltsi :D, aga asi seegi, aga täna säras meie õuel päikesekiir, tuli kõne, et pmst on meil nädala aja pärast cottoni farmis töö, töö 7 päeva nädalas, mingi 8-9 tundi, 20 doltis tunnis, kombaini peal vms. majutus tasuta ;). Niiet nädala nopime rahulikult õunu ja minek ongi, mingi 2 päeva ette saame teada ja ongi korras. Aga jama on see, et nii kui sinna ööbimiskohta sõidame, siis meil levi kaob, ehk mitte mingisugust levi pole :D 15 km linnast aga siiski. Seal majutab meid 72 aastane saksa pensionär. Väga asjalik tädi ja oli meie üle väga õnnelik, et oskame inglise keelt nii hästi ja värki :D ja pakkus meile juba enda maja brisbanes, mis tal tyhjalt seisab:D, et kui sinnapoole liigume, saame maja enda valdusesse :D johhaidii. Aga hetkel istume parklas ja ootame, et ma blogi kribamise lõpetaks, et saaks koju sõita ja syya tegema hakata. Aa ja meil on seal õunaaias konteinerite vedamiskeks oma pisike traktor, millel jõudu nagu poolel hobusel :D aga altsik suutis ikka korra kinni jääda kraavi sellega :D bobcat tuli ja lykkas välja nagu vasika aia vahelt.

Üle pika aja on nii mõnna voodis magada :D

Homseni.

Raiki.

Õunafarm

Nii. Meie pikad eksirännakud keset kylakolkaid on preaguseks leidnud lõpu. Sõitsime eile mitusada km , et jõuda Queenslandi piirile. Ööbisime kuskil tee ääres mingis puhkealas. Vihma sadas ja mina magasin jälle autos. Und ei tulnud pikk aega, sest poos on ebamugav, aga kui uni tuli, siis oli rahulikult hommikuni välja. Ka teised ei kurtnud täna nii palju. Kuna kõik olid nii sisse pakitud, et veeresid seal mööda telgipõrandat. Hommikul vara minema, et jõuda qld'i yhte linna nimega Stanthorpe. Sest tööbyroo pidavat kell 9 lahti olema ja esimesena seal kohal ola oleks väga hea. Aga kui me piiri yletasime siis saime aru, et qld'is on hoopis teine ajatsoon veel. Tund aega oleks saanud veel magada. Vaatasime linnas paar söögikohta yle ja siis byroosse. Tädi oli väga agar meile igasugu paberimajandust ette torkama. Täitsime selle ära ja isegi pikkust kysiti. Öelda, et uurib asja ja me mingu senikaua linna majutust vaatama. Nii me seal neid vaatasime ja vaatasime. Kõik parajalt kallid. Võtsime paar kuulutust kaasa, kus keegi odavalt nädalate kaupa majutust pakub. Sõime kala ja friikaid yhes kohas ja siis kui kõik olid oma mereannid lõpetanud, siis yuli kõigile sõnum, et kas te saate täna kell 1 päeval juba tööle hakata? Vabalt.

Läksime byroost läbi ja tädi rääkis, et tegemist õunafarmiga. Omanikuks itaalia nimega isa ja poeg. Läksime siis sinna ja täitsime posu pabereid. Kohtusime ka selle isaga, kes on david ja poeg vist Trent. Poeg on natuke lohh. Ei viitsi nagu ja pole nagu seda särtsu. Isa aga suht terava ytlemisega ja kui inimene talle meeldib, siis on ja kui ei , siis kujutan ettem, et tuleb jama. Aga meiega oli ok. Sõitsime siis kutil järel, kes ei ole enam nii kutt vaid 35 vms. Viis meid mingile põllule, kus saime oma õunakorjamise oskust rakendada. Puud olid metsikult täis. Makstakse konteineri pealt, ehk siis tykitöö. Ajasin seal natuga Onuga juttu, et kudias eestis ja ta natuke seal päris. Palju polnud aega seletada, sest oli vaja korjata. Aga tundub, et oli meiega rahul. Iga korjamistiim saab endale minitraktori, mis mingeid hiina kleebiseid täis ja seal taga 3 konteinerit. Kui täis saab siis viin selle ära ja võtan uue käru taha ja tagasi korjama. Terve poolpäev läks suht naljaga pooleks. Katikene vist sai sealt suurema osa enda kaela :D Siis päeva lõpus helsitas raiki yhele yyrnikke otsivale daamile ka ja meil on keegi asiaadist tädi majutajaks, keda me veel näinud ei ole. Peagi lähemegi kohta yle vaatama. Täna läks tööl pikale ka. Pimedani panime välja, sest meie ei teadnud kunas see lõpp on. Mingi aeg oli nii pime juba, et midagi ei jaganud välja. Siis lõptasime ka. Viimastene. Homme kell 7 tööle ja kella 17 ytriame olla. Saab pikki päevi ja ilma puhkepäevadeta vähemalt 2 nädalat. Siis vaatame, kas läheme oma puuvilla bisnessi peale või teeme õuntega raha. Väga raske töö ei olegi võrreldes teiste asjadega. Eks homme kuuleb lähemalt. Õunaaiad on kyll suured. Jõhkralt.

Ciao seni...

Alari

Eike, Ellu Manangatang

Tere,

Istusime Elluga just bussi, mis meid 30 doltsi eest 500km kaugusele Melbourne'i s6idutab. Jalle ootab meid ees uus ja huvitav Tundmatus. Aga meile nii meeldibki.

M6tlesin, et v6tan siis meie Manangatangi elu siin m6ne s6naga kokku:) Nagu siililegi selge, oli meie pohieesmargiks siia Austraalia tibatillukesse linnakesse (Eesti moistes pigem asulaasse) tulles voimaliklt palju teenida ja voimalikult vahe kulutada, mis meil ka paris eduliselt valja kukkus. Sellele aitasid kaasa vahel ylipikad toopaevad (7.30-20.00), aga kindlasti ka asjaolu, et selles 'linnakeses' ei ole lihtsalt eriti suuri voimalusi oma raha laiaks lyya. Manangatangis oli tapselt 1 tilluke ja vaid elementaarseid kaupu pakkuv poeke, 1 baar ja.. k6ik:D Ja eriti naljaks oli see, et kuigi meil on pangaarvele juba paris korralik summa kogunenud, siis siin linnakeses eriti kaardimakse voimalust ei ole ja kuna meil sularaha tavaliselt ei olnud, siis jaid ka meie poekese kylastused vaga harvaks.

Siiski, arge arvake, et me ainult paevast paeva ja hommikust ohtuni tood rygasime..Kuigi vahepeal tundus kyll nii, sest kui tavaliselt lubasime endale nadalas yhe puhkepaeva, siis viimane vahe tootasime 11 paeva jarjest ja see kujunes kyll ikka vaga vasitavaks. Kuna esmaspaev oli siin mingi riiklik pyha ja koigil vaba, siis alustasime oma toonadalat teisipaeval.. ja lopetasime jargmise nadala reedel. K6ige raskemaks kujunes 7.paev e siis esmaspaev. Lihtsalt ei ole enam joudu yhtegi harjatommet teha.. raakimata siis veel labidaga mingite viljahunnikute treila peale tostmisest. Igasugused imelikud motted tulid ka pahe.Keegi oleks voinud meie juttu salvestada too paev:D

Naiteks k6las meie suust mitmeid kordi umbes sellised ohkeid : 'ja m6tle, inimesed

teevadki paevast paeva ja aastast aastasse sellist tood..ja Eestis saavad nad selle eest veel mitmeid kordi vahem palka ja nad peavad selle rahanatukese eest koik vee-, elektri- ja korteri- jne arved maksma..'' voi siis: 'jah, peame ikka ylikooli minema ja seal kovasti oppima, et ikka tulevikus saaks teha sellist tood, mis meile toesti meeldib ja mida tehes ei pea pidevalt rahale motlema, et ennast natukenegi motiveerida''. Siis veel sellised imelikud v6rdlused tulid pahe, et kui ma Eestis olles suvel kohvikus tootasin, et Austraaliasse tulekuks raha koguda, sain seal tunnis 25krooni palka. Esmaspaeval olime kella neljaks u 1740krooni teeninud, eesti kovhikus oleks mul selle summa kogumiseks olnud vaja 9 paeva 8-tunniseid vahetusi teha.. Paris hull. Siin 1 paev, Eestis 9..

Aga igal juhul elasime selle esmaspaevase paeva yle ja ka ylejaanud neli paeva, mis veel meie kuu-ajase tooperioodi lopuni jaanud olid. Too kohta veel seda, et koige n6medamaks tooks haaletasime koristamise (e siis suure harja ja labidaga maast vilja yles korjamise, mida me seal suht enamus aega ka tegime) ja koige normaalsemaks tooks valisime varvimise ja veokite laadimise (veokite laadimisest eelmisel korral vist ei raakinudki. see nagi siis nii valja, et istud seal viljahunniku otsas, veok soidab ette, vajutad puldil olevat nuppu ja kahest hiiglasuurest torust, mille yks ots on viljahunnikus ja teine veoki kasti kohal, hakkab tonnide viisi vilja rekkasse voolama. meie pidime lihtsalt vahepeal rekkajuhile naitama, et ta veokit natuke edasi

liigutaks, kui nagime, et kast hakkas tais saama ja siis oigel ajal stop nuppu vajutama. kerge).

Siis kui Nele ja Kaido ara laksid ja meie Elluga kahekesi toole jaime, hakkasime ka rohkem teiste tootajatega suhtlema. Varem lihtsalt ei olnud selleks eriti palju voimalustki, kuna tootasime peamiselt neljakesi, aga nyyd hakkasime koos teistega

tootama ja avastasime, et nad koik olid seal vaga sobralikud ja toredad. Mis siis, et enamik neist olid meist mitukymmend aastat vanemad. (Tegelikult see olika suht huvitav, et paris alguses, kui me GrainCorpi toole laksime, suhtusid koik meisse natuke.. eelarvamusega. Nad teadsid, et me backpackerid ja neil ei olnud backbackeritega just koige paremad kogemused olnud. Muidu nad tavaliselt ei votagi eriti backpackereid toole, me olime praegu ka ainukesed. Aga me toestasime ennast ja saime paris mitmel korral kiita nii meie otseste ylemuste kui ka suure bossi kaest:)

Niisiis hakkasime rohkem oma tookaaslastega suhtlema ja kaisime nendega nadalavahetustel baaris piljardit mangimas ja yks tookaaslane Chuck tegi meile yhel nadalavahetusel isegi suure ohtusoogi. vottis selleks terve paeva vabaks ja kypsetas meile sealiha ja kartulit ja koikvoimalikke salateid ja taidetud muna jne. Polnudki enam ammu nii korralikult s66nud - nagu joulud olid:)

Parst laksime veel meie bossi juurde natuke noorema generatsiooni e siis meievanuste inimeste seltskonda nautima. Igati tore nadalavahetus oli. Siis sellel reedel oli meie bossi synnipaev. Selleks puhuks oli kohalikku baari/restorani laud reserveeritud ja soime seal siis koik ohtust ja parast mangisime piljardit. Reede oli yhtlasi ka meie viimane toopaev.

Laupaeva planeerisime koristamispaevaks. Magasime kaua (sest seda polnud enam pikemat aega teha saanud) ja siis hakkasimegi Tim'i elamist koristama. See oli siis selle eest, et me tema majas elada saime. Koristamiseks kulus meil mingi 3 pool tundi ja lopetasime tapselt 1 minut enne, kui Tim koju j6udis. Ta oli meie tehtud tooga rahul ja kutsus meid oma ema juurde ohtusoogile. Nad tahistasid seal Tim'i 6e juubelit. Saime jalle yhes armsas Austraalia peres ohtustada ja juttu ajada. vaga tore oli.

Pyhapaev pidi siis pakkimispaev olema, sest esmaspaeva hommikuks olid bussipiletid juba ostetud. Aga nagu te teate, siis

pakkimine pole just meie lemmiktegevus ja nii lykkasimegi seda muudkui edasi ja edasi. Hakkasime hoopis kooki tegema. Sest olime Timi'le veel viimase ohtusoogi lubanud ja paar kylalistki ohtuks kutsunud (yhe meie vaga toreda tookaaslaseja Frog'i ja tema tytre).

Tegime kypsisetordi valmis, sest see peab ju natuke seisma ja siis helistas Tim?ema, et kas me tahaksime temaga tema sobranna juurde linde vaatama minna. Motlesime, et noh..pooleks tunniks ju ikka voib minna, kyll me parast pakkida jouame:D

Soitsime siis Timi emaga tema sobrannal tallu, kus oli kymneid ja kymneid erinevaid linde- vaga palju igasuguseid papagoisid, paabulinde ja palju linde, kellele ma nime anda ei oskagi. Igaljuhul nagu linnupark oli seal. Lisaks veel nunnud tillukesed koerakesed ja mingid kaamli ja laama vahepealsed loomad, kes koguvad ka rasketeks aegadeks rasva nagu kaamlid kyyrudesse,

aga nemad ei kogu seda mitte kyyru vaid sabasse!!:D jaa.. neil olid paris paksud sabad:D

Pererahvas oli vaga lahke ja tutvustas meile koiki linde ja loomi, kes neil seal elasid. Parast raakisime neile veel Eestist, neid huvitas, et kas meil seal Eestis on ikka vaga teistsugune elu,

kui neil siin Austraalias jne. Aeg muudkui lendas ja poolest tunnist sai imekiiresti 2 tundi:D

kui lopuks koju joudsime oligi aeg kibekiiresti ohtusooki valmistama hakata. Joudsime siiski koik ilusti kylaliste saabumise ajaks valmis ja ohtusook vois alata. (tegime Woki-rooga spagettide, kanafilee ja juurviljadega. Koigile maitses:)

Parast ohtusooki laksime veel Manangatangi linna sildi juurde ja tegime seal pilti, et meil ikka see linnake ja selle vaga kylalislahked elanikud kunagi meelest ei laheks. Siis soitsime veel Chucki juurde (see onu, kes meile sealiha kypsetas) ja viisime talle tanutaheks

meie kypsisetorti. Ja kui meie tookaaslane Frog kuulis, et me ei ole veel kohalikku kooli nainud, otsustas ta meile seda ka veel naidata. KUi lopuks koju joudsime, oli kyll viimane aeg lopuks pakkima hakata:D ja j2lle oli meie pakkimine 66tundidele nihkunud:)

aga seekord laks kuidagi kiiremini kui tavaliselt..eks me ole juba paris palju harjutanud ka:D

Hommikul tuli Timi ema meile jargi ja viis meid bussi peale. Nii abivalmid inimesed on siin Austraalias ikka! Nyyd siis algab meie Austraalia aja seni pikim puhkus. Sest u kuu aega meil tood plaanis teha pole. Praegu tahame Melbourne avastada, siis uue nadala

alguses laheme Sydneysse, u nadalake seal ja siis Uus-Meremaale paariks nadalaks. Sealt edasi Austraalia Pohja-territooriumile, kus plaanime veidi veel tood teha, ilmselt mingis puuviljafarmis (meil on veel vaja 16 paeva farmi tood teha, et teise aasta

viisa saada) ja siis.. kunagi hakkame vaikselt Eesti poole kulgema..Ilmselt labi Tai ja mone huvitava Euroopa riigi kaudu.

Muide, jargmisel pyhapaeval saab 7 kuud tais! nii vahe aega on veel alles jaanud.. aga kavatseme seda veel taiel rinnal

nautida!

Ilusat kevadet teile sinna Eestisse!:)

Eike

sõidameeeeeeeeeeeeee

Kuna eelmisel õhtul tuli pärast õhtusööki juba kell 6 uni, siis viskasime tintsuga telki ära ja mõtlesime, et ärkame mingi paari tunni pärast yles, aga eih :D jäimegi magama, altsik otsustas autosse magama jääda ning meie kolmekesi telgis. Nii kurradi kylm hakkas, ma ei viitsinud pikki pykse ka panna ja varbad ka kylmetasid. Üks puusakont ka valus, sest madratsil jälle 4 vorsti tyhjad... Hommikul ootasime, et valgemaks läheks ja ärgata saaks ja tööd otsima. Esimese asjana leidsin mingi kuulutuse ja helistasin kohe, rääkisin mingi tööbyroo tädiga 500 km kaugusel. Tädike ytles, et kui teil vähegi võimalik ja te oma ööbimise eest hetkel maksnud pole, siis sõitke see 500 km kohale ja suht kindlalt on töö... vähemalt ta ytles, et kui tema oleks mina, siis te teeks nii..., mis meil muud yle jäi, kiire pesu ja asjad kokku. Altsik veel kirus tydrukutega, et te ei saa 5 minutiga pesemisega hakkama (duss maksis 2 doltsi 5 min) aga mõlemad käisid 5 min ära. Ma siis arvasin et aega tajooba aga kui olin palsami oma lokkidesse ära uhanud ja habet ajasin, otsustas vesi seisma jääda, jess. Jooksin poolpaljalt välja ja hõikasin tintsule, et ära midagi ytle ja too mulle 2 doltsi :D. Ühesõnaga, otsustasime jälle 500 km huugama panna, aga täna ikkagi sinna tööbyroosse veel ei jõua, homme kell 9 kui avatakse, oleme kohe ukse taga. KÄisime ka Moree tööbyroost läbi, aga sealt ikka sama jutt, et cottoni hooaeg lykkub edasi ja ei ole hetkel veel tööd. Homme siis linna nimega Stanthorpe. Eks näis, kas seal näkkab. Hetkel leidsime ilusa telkimiskoha mägedelise vaatega, tasuta :D.

Lisan ka kaardi meie liikumistest siinpool austraaliat. Kaugemalt vaatega kaart on, et aru saada millises osas me asume ja lähemalt vaates kaart näitab kust me liikunud oleme. Esimene pikk joon on lisatud selleks, et kaart suurelt näha oleks. Kui viimase kaardi panekuga oli läbitud 14 000 km, siis tollele lisandus veel 3 000 km jennaga plus 4 000 km praeguse seisuga MiCu'ga.

TÄna tuleb jälle 12 kraadi, nii et kõik võimalikud riided selga :D

Sooja und.

Raiki.

Tahtsime ujuma minna!

Nonäed. Ei joppa ikka vahepeal. Magatud oli vist juba 10-12 tundi. Muidugi osa sellest ajast sai lihtsalt telgis ringi veereldud, keereldud ja ma ei tea mida tehtud. Sest kõik kohad jäid nii valusaks ja juba ei istu see skaudi elu enam. Hommikul sai tehtud salatit ja väikse näksi. Onu , kes seda kohta siin haldab, tuli paberiga ja tahtis, et me kirjutaks ja joonistaks mälestuseks. Ma ytlesin, et me vb jääme yhe öö veel. Läksime siis basseini äärde , aga tuli välja, et see saadanas oli kinni. Terve kyla kyla teab ,et lahti peaks olema. Ma tean kyll, et yks võtmega onu lihtsalt ei viitsinud lahti teha, sest ta elab teises linna otsas, aga see on juba pikem lugu. :D

Läksime siis pettunult tagasi kämpasse ja sõitsime kogu krempliga teise linna. Seal oli ka ujula kinni. Vaatasin siis sildi pealt, et pyhapäev avatakse hoopis kell 13.30. Ok. Ootasime tunnikese. Tegime lõuant ja ostsime söögikraami. Aga no ikka ei ole lahti. Väikses kirjas tagapool oli veel yks kiri, et pyhapäeviti ikka ei ole lahti see asutus. Ei midagi. Parim plaan oli tagasi sõita 35 km sinna linna, kus eile olime. Mina tegin pisut kirjatööd ja teised võtsid päikest. Mingi aeg sai grillvorst tulele pandud ja nii see päev õhtusse veeres. Vaikselt vara tuttu ära ja ma täna otsustasin autos magada. Proovin siis ära selle luksuse. Raudselt on jalad hommikul kõverad ja valusad, aga vahelduseks sellele telgipõrandale on ikka. Sest seal on kyll padi läinud, maa kõva, sein niiskem ruumi vähe, öösel rahvas liigub vetsuvahet ja ma ei tea mida veel. Aga autos on sääsed, mida ma just märkasin. Eks homme näe, mis saab . Kuhupoole liigume ja kas yldse. ?

Iga teine sisemaa linn on nagu kummituslinn ;)

Alari

Nädalavahetus jälle vaja mööda saata.

Öö jälle pool magamata, sest terve öö lällasid mingid papagoid, kes karjuvad nagu ahvid ning hommikul avastasin, et madratsil oli eilsest parandamisest ikka veel üks auk sisse jäänud ja 6st yks nuudel oli ikka tyhi. Eile avastasin, et eile oli 4/6st tyhjaks läinud, kukkusin siis liimima, aga enne oli vaa jões augud yles leida, tegevust kui palju. Keset ööd ma vähklen nagu ventilaator, kyll saab kati vahepeal kyynarnukiga, kyll olen tiinal seljas, kyll tirisin altsikult teki ära :D Täna öösel ärkasin korra selle peale, et Tiina piiksus kõige peenemal häälel läbi une: "Raiki, kylm on:S". Aga hommikusöögiks siis jälle tomati-kurgi-tuunikala salat ja pihvid, mis lõkkel soojaks lasime. Eile avastasime veel, et peame autole yhe uue rehvi ostma, kuna alarõhu tõttu on kyljed nii ära söönud yhel esirehvil olid traadid väljas. Läksime väikelinna töökotta, mis oli aga kinni, mingi numbrile helistades tuli mingi tont kohale ja ytles et saab kyll. Kysisin hinda, teatas, et peab veel kalkuleerima, aga väljakutsumise tasu läheb juurde. Me aga teadsime, et Jenna uue rehvi saime 40 doltsiga, et palju ta ikka minna saab. Persse, 220 doltsi kysis!!! 200 sai... polnud ju meil enam midagi ytelda, kui töö tehtud. Tahtsime minna linnakese basseini puhkama, aga sõitsime siiski 40 km tagasi Binnawaysse, et seal basseini minna. Aga jälle, persse, kinni oli rsk. Nyyd passime niisama telkimisplatsil ja teeme aega parajaks. Sest homme ju ka ei liigu midagi, alles esmaspäeval hakkab jälle tööd liikuma. Oleme avastanud, et Lions liikumine on siin väga moes, sest pea igal linnal on sisse sõites silt yleval, et seal tegutseb Lions klubi ja palju oleme ka tulemusi näinud, näiteks tasuta grillimisahjude ja katusealusta rajamises ja võimaldamises inimestel sõita Mt Namelessi otsa. Hetkel peame maksma 2 doltsi, et saada 3 tundi voolu siin telkimisplatsi juures :D ja 2 doltsi, et 5 min dussi all sooja vett saada :D

Elame ikka veel :D:D

Raiki.

Dunedoo

Tsau. Nii, meie tänane päev oli kyllaltki tagasihoidlik. Ärkasime kuskil jõe ääres, kus öösel oli parajalt jahe, kuigi vesi oli soe. Tegime hommikusöögiks tuunikala salati ja sõitsime järgmisesse linna, kus netilevi oli tunduvalt parem. Seegi siin on praegu mu teine blogi, mis ma kirjutan ,sest esimene läks netiyhenduse nahka. Läksime kohta nimega Dunedoo, kus võtsime yhest kohalikust kohvikust hommikukohvi. Lõime oma läpakad lahti ja otsisime tööd. Lõunaks olime jõudnud nii kaugele, et oli lõuna tellitud ja postkontoris ammukogutud postkaardid teele pandud. Tööd on vähe liikvel või siis natu liiga kaugel. Ja kaugel on 1500 km. Puuvilla hooaeg, kus me pidime ka minema, luykkub natuke vihmade tõttu edasi. Praeguse seisuga on vist sinna minek kuskil 15 aprill. Praegu aga oleme keset NSW'd ja lihtsalt kämpame Õhtul grillisime tulel ja pärast seda kohalikku pubisse. Siin on oma 100 elanikku ma arvan :d

Kohalik pubi või kihlveokontor, mis ta seal oli. Rahvast täis ja kõik muudkui panustasid austraalia jalgpalli peale. Tehti ka mingi loto. Mingi mees lahkus sealt suure lihaga selle eest ja ma ei tea mida veel. :D Reaalne kõik teavad kõiki koht. Me olime seal natuke aega ja tuttu ära. Ysna varakustl tglt. Aga siinmail minnaksegi vara magama. Homseni...

Alari

Mendooran

Eelmine õhtu rannas venis päris pikale, enne kui magama saime. Öösel kiskus päris jahedaks, panime telgile katte ka peale. Hommikul jälle harkseis, ei oska kuskile poole sõita. Otsisime McDonaldsit, et seal rahulikult tööotsingukuulutus püsti panna, aga üheski polnud vooluvõrku rsk. Leidsime kaardi pealt, et kuskil Mendooranis on tasuta telkimisala, võtsime suuna sinna poole. Samal ajal laptop ja tintsu itelefon lahti ja helistasime ja saatime igale poole töösoove. Küll oleme kandideerinud kanada püüdjateks, kanade vaksineerijateks, ananassi korjajateks, puuvillafarmi jne. Mõni vastab, aga enamus mitte. Kuulutused lihtsalt passivad üleval ja ei midagist. Selgus aga, et vihmade tõttu on cotton season edasi lükkunud. Saime ka enda nime ühte cotton farmi kirja panna, kes lubas kindlasti meile 10 apr helistada, et sinnakanti peaks tööd tulema. Elame näeme. Iga hetk võib tulla mõni pakkumine, ehk oleme täiesti avatud sõitmaks mingi 1000 km igas suunas :D Pikk telkimisalale oli pikk, mingi 4 h. Nüüd oleme kohal, levi on väga nigel aga koht on ok. Isegi wc-d olemas ja vihmavesi ja jõgi kõrval. Koguseime lõppematerjali ka kokku ja teeme varsti pisikese lõkke ja ostsime 2 pakki vahukomme, et neid lõkkel teha :). Ega siin pikka pidu pole, lõkkele ja varsti tuttu ära. Homme jälle kuskile kontor püsti ja tööd otsima.

Koju tahan ma ja koju tahad sa :D

Vahepeal mõtlesin, et kui ma mainiksin teile mõnda asja, mis meile on siin juba nii tavaline, siis te saadaks mind kyll kuu peale :D Näiteks eile kui kõndisime Summer bay rannas, küsis tints kas ujuma ka veel läheme? Hetke mõtlesime ja otsustasime, et laine on liiga suur, ei viitsi minna :D Päike sillerdas, vesi 23 kraadi, aga ei viitsinud lihtsalt teist korda minna :D Samamoodi on siin telkimisalal, et võin ju teile ütelda, et need kuradi papagoi käivad nii pinda, muudkui kraaksuvad ja kräunuvad, Eestis ikka head vanad varesed ei tee kyll sellist häält. :D ah läks segaseks ära.

head und.

Raiki.

Home and Away

Ja käidud. Täna läksime siis sinna, kus on filmitud osa sarja "Kodus ja võõrsil" kaadrid. Lippasime hommikul oma kämpast minema. Sain neiu käest 19 taala hinnaalandust ja võisime minna Palm Beach'i. See on kohake Sydney kylje all kirdes. Poolsaar, mis igati täis poogitud luksusvillasid ja uhkei autosid. Aga ikka veel ehitus käib ja igayks tahab saada parima vaatega maja. Me otsisime siis seda võttepaika ja seda õiget randa pea tund aega. Lõpuks oli arukas mõte minna kysima ja siis mingi tuima näoga tanklaonu näitas raikile suuna kätte. Ta ilmselt oli seda kysimust varemgi kuulnud. Sõitsime siis sinna randa tagasi, kus me esimesena läksime ja oli ja... oli jah seal nurga taga need käsipuudega rannale ligipääsud ja oli Alf Stuarti Surfiklubi. Mitte, et ma pärast 10 eluaastat yhtegi osa näinud oleks, aga tuttav oli ikka. Kõndisime mööda randa, et leida see õige koht. Aga kõik nad on nii samasugused. Pärast läkisme ringiga tagasi ja oh imet... Filmimine käib. Ehk siis oli just osa 10xxxx või midaiganes filmimine. Läksime ligi ja siis mingi neiu ajas meid sutsu nurga taha, sest muidu jääme ette. Aga me olime seal nurga taga ja vaatasime mis n.ö lava taga käib. Mingi koht, kus keegi noor politseitibi läks pahaselt või siis lihtsalt kändides ja mingi kutt flanellsärgi ja kerge habemega jooksisis järele. Taustaks kaks nolki käterätiga ja minig kena neiu mobiiliga roosas kleidis rääkimas. Niiet, kui kunagi seda kohta näeta, siis teate, et me olime seal samas nurga taga. Raudselt oli seal veel 100 kuulsat nägu, kelle nähes iga Home and Away fänn susse viskaks, aga me ei tunneks kedagi peale Alfi ära. Yritasime ennast kyll taustakaadrisse sebida, aga ei õnnestunud. Edasi läksime lihtsalt sinna randa päikest võtma. Algul ujuma. Sest pole tglt ammu austraalias ookeani läinud ja kohe häbi hakkab. Vesi aga oli 23 kraadi ja laine metsik. Päikest võtsime ja mina läksin mööda Summer Bay randa jooksma. Ma ei tea kaua ma jooksin, aga päris pikk ots oli. Raiki ja Tiina olid vahepeal läinud pilte tegema ja Kati võttis veel päikest. Kui auto parkimisaeg sai täis, siis oli aeg liikuda. Nii kuum oli, nii janu oli. Ja vesi oli otsas. Järgmisesse poodi vett ostma ja sööma. Sealt edasi siis meie uude kämpamiskohta, milleks pidi olema mingi mets. Aga seda me ei leidnud ja ikkagi karavanparki natukene pärast Newcastle linna. Paras tööstusrajoon on, aga meil on isegi oma rand siin, niiet homme saaks jälle randa minna.Aga ei usu. Sest täna saime kõik nii palju päikest. Raiki on lihtsalt pruun, mina punane nagu Hellboy ja tydrukud lihtsalt kõrbenud laiguti. Hästi ilus koht on tegelikult Palm Beach. Soovitan raudselt kõigil tulle, kes kunagi tahavad aussi tulla. Seal oli selline hea tunne. Kõik oli nagu olemas. Kuum liiv, soe ookean, palmid, kiire auto ja ilusad tydrukud.

Ciao

Alari

Blue Mountains.

Hommikul sadas aga ikka ladinal vihma, kuid õnneks mingi tunni ajaga selgines. Asjad autosse ja sõit algas Jenolani koopaid vaatama. Eelmisel õhtul oli meil hull vaidlus, et milliseid koopaid vaatama minna, et mis kui palju maksab ja mis kui raske on. Lõpuks selgus aga, et meil on ainult 2 valikut, kuna seal on ajakava ja see pole väga paindlik. Mägiteel lõi kõrvad kogu aeg lukku ning just kui algas silt, et extreme caution on road, suutsin ma peaaegu yhele teisele autole tagant sisse sõita. Kiirus polnud suur, kuid lambist hetkel jäi ees sõitev auto lihtsalt seisma, sest seal olid kuradi wallabed teel, mina aga surusin piduripedaali läbi auto põhja juba, aga abs üritan autot rahulikult seisma jätta, muidukui kõrrakõrrakõrra., mingi 50 cm enne autot sain pidama. Edasipidi pikenes pikivahemaa 50 m peale, sest teel sai tõesti ainult 25 km tunnis sõita, kuna oli ainult kurv vasakule, kurv paremale, kurv vasakule, kurva paremale, kurv vasakule, kurv paremale, kurv paremale? ei hoopis kurv vasakule jälle. Koopad olid vapustavad. Lagi mingi 57 m kõrge kohati, kristallid iga nurga peal. Vesi pressib suurvihmadega läbi kivimite ja tekitab 50 aasta jooksul 1 cm kristalli, ulme. Ja seal on mingi meetrite pikkused purikad ja värki. Tegime pilti ka, aga sellega ei anna mitte midaga seda edasi anda, mis seal tegelikult näha oli. Järmine sightseeing oli Blue Mountains ülevalt poolt ja seal asetsevat Kolm õde. See oli vapustav pilt, kogu see sinine õhk, mis mägede kohal oli, ning pilvede varjud oli lummavalt ilus. Järjekordne pilt, mida kirjeldada ei saa. Järmine peatuspunkt oli planeeritud Palm beach, ehk siis kus Kodus ja võõrsil võtteid tehakse. Kuna aga kellake liikus kiiremini ja aeg muudkui tiksus, siis jäime jälle pimeda peale ja esimeses karavanpargis olid luugid kinni, ei võtnud meid keegi vastu. Järgmises karavanpargis tahetakse aga nelja inimese telkimise eest 69 doltsi.... täpselt sama palju, kui eelmises kohas väga korraliku cabini eest. Kuna aga väljas on kottpime, siis pidime selle võtma. Park ise on korralik, kõik facilitid olemas, aga aias jooksevad ringi rotid, imelikud oravad ja maitiamingi jänes ja keegi loom veel, kes puu otsa ronis. Ehk siis homme Palm beach ja edasised plaanid on harkseis.

Jõudu tööle, a jah, meil tuli viinamarjakorjamise palk ka ära.

Raiki.

Uisutamine.

Ärkasime endiselt Manfredi juures. Loomulikult oli vihma tõttu jälle elekter ära, aga selle saime ka peagi tagasi. Konstantselt hoiame töökuulutustel silma peal, aga samas tegeleme ka hoogsalt sightseeinguga. Esimeseks tagasilöögiks oli see, et esimene jäähall, kuhu pidime uisutama minema, oli täna kinni rsk. Aga õnneks leidsime teise, mis oli isegi lähemal. Polnudki väga kallis, 14 doltsi nägu. Jäähallis oli ikka tõsiselt jahe, aga sai vähemalt trenni tehtud ja Lõunakeskuse aegu meelde tuletatud. Jäähallist välja tulles oli aga väljas nii umbne ja niiske nagu saunas. Sealt edasi algas sõit sinimegede poole, samal ajal läpakad syles lahti ja tööotsing käis. Saimegi yhe pakkumise, Orange nimelises linnakeses õunte korjamine, 20 doltsi per bin. Küsimuse peale, et kui palju keskmiselt teenitakse päevas, vastati nii ymber nurga keerutades, et pmst me ei saanudki teada :D Kuna aga konstantselt vihma sadas, siis arvasime, et tõenäoliselt sajab homme ka ja tööpäeva pole, plus me peaksime seal telgis ööbima. Ning kui vaatasime ilmaennustust, siis selgus, et nädala lõpus tuleb seal 4 kraadi sooja öösel :D ehk seda telgis vist yle ei elaks. Seega poole tee peal pöörasime otsa natuke tagasi ja otsustasime Blackheathis ööbida. Saime siiamaani kõige odavama cabini, 69 doltsi nelja peale öö, aga see oleks nagu luks, topelt narid plus double bed. Aga homme käime Jenolanis koobastes ära ja liigume Blue Mountainsi keskele, kus mägiraudteega sõitma lääme ja mägesid vaatama. Õnneks on ida poole Sydney poole ikka natuke soojem endiselt, ehk alla 16 öösel ei tohiks järgneva nädala jooksul langeda. Plaanid muutuvad kogu aeg :D Paar pilti ka uisutamisest ja homme juba vaatamisväärsustega turistipilte tõenäoliselt.

Uisuäss,

Raiki.

Sydney

Täna nägin eriti palju erinevaid unenägusid. Võib-olla sellepärast, et terve öö mängis raadiost klassikaline muusika. Olime raikiga oma putkas, laias voodis. Yle tyki aja sai korralikult magada jälle. Kati käis hommiku kell 8 auto võtmeid otsimas ja kämpas pesema. Me magasime veel sutsu ja siis oli aeg linna poole liikuma hakata. Kuna öö läbi oli vihma ladistanud, siis ei hakanud selle rongide ja muu yhistrantspordi jamaga yldse seiklema. Võtsime ikka auto ja asusime teele. Koostasin kõige optimaalsema sõidutee ja raiki muudkui sõitis, mina google mapsiga kõrval. Ainult yhte kiirteed sai kasutada, sest ylejäänud kõik maksavad. Mitte,, et ta palju maksaks, vaid see ,et sul peab olema eelnev kaart, kuhu on raha peale kantud, et saaks kiirelt tollis maksta. Seda meil polnud. Niisiis läks mingi tunnike, et jõuda linna, kus oli vaja parkla leida. Kõrvuti kaks kaarti lahti ja yritasime mitme möödasõiduga lõpuks seal yhesuunaliste teede rägastikus midagi odavat soetada. Sest parkimismaja hinnad kõiguvad siin 12 taalast 50 taalani. Me saime 12 taalase J . Edasi oli tydrukute kord särada, sest nad olid kaardi peale teinud ringikesed, et kus vaja läbi käia ja kus fb’sse pilte klõpsida. Me raikiga yritasime lihtsalt kaasa kruiisida, sest ma teadsin, et sellest tuleb väga pikk päev. Aga kui ma poleks juba esimesel ristmikul näidanud, et me kõnnime vales suunas, siis oleks see päev vist veel pikem olnud. Esimene peatus oli Chinatown, kus tydod ostsid vihmavarjud. Pärast vihmavarju ostmist jäi vihm järele ja siis ei sadanud kuni selle hetkeni, kui jälle linnast välja sõitma hakkasime. Teine peatus oli meremuuseum. See oli kyll päris chill. Tasuta ka veel. See asus reaalses turistilõksus. Kõik söögikohad olid ylikallid ja ymberringi nägi ainult atraksioone, kuidas turisti lypsta. Pärast seda kämpasime tagasi hiinalinna ja sõime jälle seda Karri suppi hiinakast. Mina sõin seda esimest korda. Kati võttis vapsee mingi supi, kus kaheksajalg vastu vaatas. Siis võtsime bussi kesklinna teise otsa. Bussi nr 555. See on Sydneys tasuta. Bussis avastas raiki, et kõht hakkas valutama sellest supist. Ikka päris hullult vist. Jõudsime siis sinna ooperimaja ja silla vahele. Jõhkralt pilte, poose ja vaateid. Kõndisime siis sellele ooperimajale lähemale ka. Nu oli ka . Selline vana plaat oli peal ja ei näinud nii tipptase välja lähedalt. Aga äge oli ikka. Tegime seal all pubis yhe õlle ka, et ikka kirja läheks, et seal käisime. Siis minul oli kyll selline tunne, et aitab kyll, aga tydrukud panid ikka edasi. Veel dajooooba kõndimist. Yldjuhul lonkimist, sest jalad olid juba valusad. Siis enne linnast lahkumist sõitsime veel sydney kuskile teise otsa, kus oli mäe pealt ilus vaade linnale. Jõudsime sinna just pimeduse saabudes, kui linn oli tuledes. Ja siis. Tagasi kämpingusse. Rohkem kui tund sõitu, vihma sajab ja väss on peal. Pikali ja tuttu. Rohkem ei viitsi. Homme on plaanis tööd otsida netist, sest on esmaspäev ja asi hakkab liikuma. Siis vist uisutama ja kuskile mägedesse. Ma laenutan ratastooli homseks, siis saab keegi mind lykata ja ma ei pea nii palju kõndima. Aga muidu oli ilus see Sydney. Kui Melbourne oli nagu tartu, siis Sydney meenutas juba Tallinnat.

Alari

Hugh Hefner.

Jummel. Me ise ka üllatume iga päev. Ärkasime ja asusime sõitma sydney poole. mingi 710 km sõita. Hommikusöögiks mingi burger kuskil tanklas, kus ka couch surfinguks requestid üles panime ja ootama jäime. Mina sõitsin ja altsik uuris kogu aeg, mida meil sydneys vaadata on ja kelle juurde ööbima saaks. 12st requestist vastati ainult ühele... aga sellest piisas :D pimedaks jõudsime õigele aadressile, kui google earth juhatas meid paar maja mööda, seega läks pimedas koha leidmise peale mingi kõva 30 min. Viimaks läbi vihma saime õigesse kohta, kus pidime lihtsalt autoga vastu väravat sõitma, et sisse saada :D . Vastu tuli meile a'la punase hommiku mantliga Hugh Hefner, kes rääkis saksa ja inglise keeles ja hakkas kohe elutarkusi pilduma. Täiesti hipi kommuun, kuhu me sattunud oleme. Siin n mingi 15 backpackerit. Onuke tutvustas meile pimedas wc-d ja bushkitchenit. Kõik vajalik olemas, ainult et iga päev võiks 1 dolsti annetada karbikesse, et nad saaksid vett osta, kui vihmavett piisavalt pole. Tydrukud said karavani laia voodiga, mina aga altsikuga oma maja :D aga konks on selles, et majas on suur lai voodi, roosa valgus ja beethooven mängib öö otsa :D romantika missugune :D. Siin enamus inimsed prantslased, ka backrid, mängisime nendega paar mängu ka õhtul, põnevaim oli werewolf, pmst sama nagu meie maffia. Kõik olid lõpuks päris soodad. Jama on sellest, et lähipäevil on ilmataadil plaanis saata meile ainult vihma :S . Sellegi poolest yritame vaatamisväärsused ära vaadata ja nautida suurlinna melu. Seda aga 3-4 päevaga. Täna avastasime, et kohekohe on algamas cotton harvest season, ehk puuvilla hakkatakse kohe möllama ja igalpool on vaja traktorijuhte ja muidu töötajaid. Seega nii kui esmaspäeval kontorid avatakse, avame ka meie enda oma ja hakkame helistama, et kiirelt tööd saada. Homme läheme tõenäoliselt uisutama ja oper house kaema ja muud mustdothing ära tegema. Hetkel aga altsik juba norskab roosa valguse ja beethoveni saatel. Kusjuures see onu on ikka nii chill, elavad naisega erinevates majades, u 200 m eemal, ise seletas seda sellega, et siis armastus on suurem, kui naine ei ytle kogu aeg mida teha :D Siukseid kuldmune tuli ikka siit. Ma ei kujuta ette ka, kuidas me selliseid inimesi ja kommuune leiame :D Igatahes kõik on siin väga chill ja paariks päevaks jääme kindlasti. Isegi prantsuse tydod on täitsa roogitavad. Täna aga magama minek. Päev otsa sõitsime ka, mingi 700 km ju, väss peal. Und.

Hipikommuuni Raiki.

Going towards Sydney

Hei. Hommikul kobisime mingisse autoparki, 9 doltsi päev. Käisime must see sightseen läbi, sõitsime tasuta trammiga tund aega läbi linna. Ei olnudki rohkem plaane, mida teha. See eesti tyyp kellega kokku pidaime saama, teda ei saanud kätte. Hakkasime linnast välja sõitma ida poole. Oot, tgt hommikust sõime subways, 7 doltsi kahepeale võiku, kõht täis kyll ja klõunaks oli hiina nuudlisupp või nuudliroog, see oli tõsiselt hea, nii toitev ja vyrtsine. Sõitsime õunafarmi, et võrrelda altsiku koduse farmi ylesehitust ja siinset. Huvitav ja hariv kogemus. Hakkas pimenema ja teigime kiire vasakpöörde, et jõuda kiiremini kiirtee peale. Sai aga natuke sitt valik tehtud. Sõitsime 29 km metsateel, kus tee pööras konstantselt vasakule ja paremale ja iga 4 km tagant oli wallabe tee peal koiba sirutamas. Aga oli huvitav sõit. Leidsime esimese karavanpargi, see oli kinni, kell 8.30 juba. Sõitsime edasi, järgmises mainiti, et ei saa, kinni, kuna te ei näe telki pysti panna, aga siiski rääkisin ära ja siin me oleme. Ei ole pikka pidu. Kõrval põleb lõke, nagu jaanipäev. Tuttu ära. '

Olge muss.

Raiki.

Melbourne

Mida seostad sina austraaliaga? Mina päikest ja kõrbe ja kängusid ja muud sooja. Aga see öö telgis nyyd kyll soe ei olnud. :D Lõdisesime seal neljakesi. Kord yks kakkus teisel tekki pealt ja vastupidi. Raiki vähkreb ikka kõige rohkem. Ma ei imesta, kui ta varsti yldse alsutab yhest telgi äärest ja jõuab hommikuks teise. Olime mingis odavas karavanpargis keset Great ocean road'i . Hommikul hakaks raiki sõitma ja kui mina sain eile keset junglit yles alla ja 180 kraadiseid kurve sõita, siis raiki tegi täna sama ookeani äärsel kaljuteel. :) Vaade oli kyll imeline. Laine ilus sirge ja sobikik surfiks, aga kuidagi kylm tundus see vesi. Ka ilm oli pilvine. Sooja oli napilt yle 15 kraadi. Aga oli hommik ka. Saime 50 klikki sõidetud, kui läksime hommikukohvi ja pirukat otsima. Tagasi autosse tulles oli seis selline, et no ei lähe käima. Ei võta isegi tulukest ette. Siis oli kyll mäda. Kahtlustasime, et auto võtme kiip ytles siis nyyd yles, sest see on defektiga. Samas teine variant, oli see, et aku sai lihtsalt tyhjaks. Aga kuidas? Me ei jätnud midagi taha. Palusin yht lahket onu meid krokodillidega käima panema, aga nagu ma akuklemme liigutasin sai auto juba käima. Tuli välja, et pluss klemm oli peaaegu lahti. Parandasin ajutiselt ära ja voilaa. Edasi. Sõit kestis veel umbes 150 km, kuni melbourne'ni. Mööda kiirteed sisse, mina kaardilugeja, raiki roolis. Kõvasti lihtsam ikka seigelda kui Jennaga. Võtsime yhe parkimismaja seniks kuni linna peal hiinalinna ära vaatasime ja sisi suures 7 ha suuruses turul ringi kämpasime. Sõime seal kõik lõunaks yhe hiina supi. Pärast kosutavat rooga läksime autot kallist parklast ära võtma ja uurisime, kas Kati pakk on juba kohal? Pakk oli kohal. Sõitsime pakki otsima ja siis see oli Melbourne F1 raja kõrval. Käisime vaatasime siis ise oma silmaga yle ka. Panime jala rajale :D Just seatakse kogu kremplit seal yles, sest 1 nädala pärast on seal juba esimene etapp. Pärast läbi linna sõites juhatasin raiki sinna raja peale ka veel. Sest yks osa rajast on linna ametlik tee ja siis mööda seda saab sõita. Niiet Raiki saab öelda, et ta on ametlikult MiCu'ga mööda F1 rada sõitnud! Pakis oli valget shokolaadi ja kohvi ja muud nänni.

Siis otsisime seal liikulskeerises uue parkimiskoha. Natuke lähemale Melbourne'i kõrgeimale hoonele. Eureka Skydeck, korrus 88. Seal oli selline turistikorrus, kus sai vaadata linna ja minna klaaspõrandale välja või siis yldse välja suurte tuulte kätte. Päris kõrge oli ikka. Väga kõrge. Lift sinna sõitis 38 sekundit. Kõrvad olid jumala lukus kui kiirlift kytma hakkas. :D Tegime posu pilte ja siis alla tagasi. Ootasoime seal ka pimeduse ära, et linna tuledes näha. Tagasi all leidsime taas auto ja tulime yhte linnaäärsesse karavanparki telkima. Homme linna tagasi teeme veel turisti!

Mässan siis paar pilti ka.

Alari

Great ocean road.

Hamam. Ööbisime SA ja VIC piiril power nap areas. Seal oli veel mõni backer peale meie. Öösel hakkas täitsa jahe kohe, pidi ilusti magamiskotti pugema, et soe oleks. Nüüs pressisime ennast ilusti siis 4kesi yhte telki. Esiteks oli see kohe tee ääres, ehk kuulsime kõikide autode mootorite hääli ja hindasime mitme liitsine mootor on ja teiseks laulis öö jooksul 184 austraalia lindu oma noote pool tundi, ehk magamisest midagi väga välja ei tulnud. Ja sõit algas mingi rahvuspargi poole - Grampians - ja vaatasime seal yhe waterfalli ära. See oli aga nigel, kuna hiljuti polnud vihma olnud ja ainult mingi nire nooksis alla. Sellest rahvuspargist oli 90% suletud hiljutiste yleujutuste tõttu. Seega otsustasime, et täna võiks isegi Melbournesse välja jõuda. Sõitsime otse lõunasse, et saada Great Ocean road peale. Seegi on meil nüüd peagi läbitud. Ilus, kogu tee jooksub peaaegu et ookeani ääres ja iga natukese aja tagant on lookoutid, et saaks pilti teha ja värki. Ilus, nagu WA vaatedki. Täna on plaanis jõuda Melbsi äärde mingisse karavanparki, et natuke higi maha nyhkida. Auto vopsab täitsa hästi. Ainuke jama, et sooja auto ei puhu :D ehk kui tahtsime kliimat, siis saime :D Nüüd siis plaanid jääda Melbsi kanti niikauaks kui kati pakike eestist kohale jõuab.

Pimeneb, ei tia kui kui kaugele jõuame.

Head und.

Raiki

MiCu

Oljonks. Tunda oli, et eile sai liikkusid tehtud. Ärkasime Shakespeare bäkkeris ja check-out oli pool kymme. Paras mässamine käis seal kogu selle pakkimisega ja söömisega. Auto oli vaja esimest korsa pakkida. Ja sai näha, kuidas meie mant kõik sisse mahub. Eks ma siis pressisin seda kõike sinna pagasnikusse. Ja ära mahtus. Ja ega eriti muud enam ei mahu. Silmini täis ja natuke jääks nagu ruumi puudugi. Nägin hommiku telekast Sierra Leoni kohta yhte dok filmi. Pani mõtlema.

Päevaplaan oli minna autot vormistama ja siis juuksurisse ja veel sada asja. Mina ja raiki läksime viisime auto kesklinna äärde tasuta parklasse. Sealt tasuta trammiga tagasi linna ja SA Customer Service. Esimese asjana saime teada, et see raiki elukoha kinnitus, mis pank väljastas, on vana seaduse järgi ja see ei kõlba. Seadus muutus kaks nädalat tagasi ja hakkas k*pp pihta. Saime mingi uue paberi, siis panka jne. Aga lõpuks saime valmis. Auto on meie nime peal. Rego pikendasime ka 3 kuud, niiet nyyd on vabalt poole suveni. Kõik see läks muidugi kupatuse maksma aga olime selleks valmistunud. Pärast seda läksime oma dokumentide ja laia näeratusega mööda tänavat hiinalinna poole, kui nägime midagi , mis tuleks lihtslt ära keelata. Saaaaaate aru. Kena, megalyhikeste teksapykstega, mis olid peaaegu vöö eest, napi topiga ja päikseprillidega ylikena neiu tuli meie juurde ja kysis meelalt, kas me energiajooki tahame? Sisi võttis oma ylituusa sportkastika kastist jää seest kaks jooki ja andis need meile. Vot see on reklaam noored ja vanad. Meile mõjus. :D

Uurisin yhest poest, et kui palju maksab uue auto võtme treimine ja muu mant, sest meil ainult yks. Aga tuleb välja, et eelmine onu on sinna augu puurinud ja tahtnud rõngast läbi panna ja siis vb vigastanud natuke võtme sees olevat kiipi. Uue võtme tegemine maksab 170 taala. Kujutage ette. Seda me kyll ei tee. Senikaua saame selle yhega hakkama. Saime uuesti tydodega kokku, kes magamiskoti jahil käisid, kuid ainult muu nänniga tagasi tulid. Koos edasi raikile juuksurit otsima ja kujutage pilti.... Ei olnud sobivat! :D Niiet suure tõenäosusega tantsib karlsson tantsupeol lehviva lokiga! :D

Tegime hiinakas kiire söögi ja edasi suurde poodi , kus ostsime autosse voolukonventeri ja natuke teemoona. Käigukasti kangile ostisme ka 10 taala eest romulast uue nupu. Seal oli mingi väike nupp katki ja voilaa , nyyd on ok. Nyyd lähevad P ja L käik ka sisse. :D Ja asusime tripile. Täna sõidame Victoriasse ära ja kämpame kuskil. Täpselt veel ei tea kus.

Oi ja auto... mmmm ... MiCu (häälda ikka miku, mitte mitsu, nagu mitsu! :D)

Me oleme kyll nii rahul praegu. Linnas on nii hea liikuda. Korraks vajutad, siis on minek ka. Ikka on see V6 bensuka kiirus. Seest on väga korralik ja sound system on ka 5+. Hea ost sai.

Nullist sajani veel ei tea. Jenna 37,12 teeb vast yle. :D

Ennist kysisin onu käest, et kui suur mootori maht on, sest siin ei ole kuskil kirjas seda paberites ja siis onu pani 2,6, aga oh yllatust. Meil on 3,0 liitrine V6 144 kw ja 180 hp.

Aga nautige kevadet ja minge emajõe äärde päikest võtma! :D

Alari

UUS AUTO!!!

Heihopsti. Kell 6 kark alla ja pakkima ja cabin korda ja check out. Sõitma saime kell 8. Oli piiiik sõit, järjekordselt läbi lameroo ja parrakie :D kus me kartuleid korjasime. Jõudsime kella 13ks shakespeare hostelisse kuhu olime family roomi bookinud. Kõik asjad panime tuppa, mis autoga koos müümisele ei kuulu ja sõitsime autopesulat otsima, sest olime suutnud 2 tuvi ja miljon rohutirtsu autoga ära tappa tee peal. Aga seda me ei leidnudki ja loputasime ainult esiklaasi puhtamaks. Viimaks ilus parklasse ka autoostja, kes oli karvane meievanune tyyp mingi piffiga ja mingi vanema naisega. Tüüp oli nõus pmst kohe ostma ja tegid ka kiire ringi autoga. Selgus, et nad on kohalikud ja elanud austraalias 21 aastat. Ostavad auto, et mingi aeg minna margaret riverisse kalastama :D me igaks juhuks jätsime mainimata, et õli lekib, amordid läbi, suured roostekohad jäid tal ka vist märkamata. Ühesõnaga saime papi kätte ja kadusime nurga taha :D Järgmine plaan oli minna vaatama paari autot, mis meil uueks planeeritud. Esimene oli audi, mingi 2 pilu tyypi ja pilu piff. Audi oli muidu ilus ja valge, aga kyljel oli avariimärk ja robustselt tehtud värviparandus ning selgus, et kliimat ei saa yle 2 pulga võimsust panna, sest muidu kuumeneb mootor üle, nagu wtf? nad tahtsid 4800, ytlesime et yle 4000 ei maksa ja homme anname teada. Jalutasime edasi järgmise auto juurde. Olid mingi pool mustlased/indlased. Naine oskas natuke inglise keelt ja saime proovisõidu ära teha. Ei leidnudki nagu probleeme esmapilgul. Ootasime ära tema mehe, kelle käest saime veel natuke infot. Olime nõus, aga pidime ära ootama ka tema venna, kelle nimel auto oli. Lõpuks said tehingud tehtud ja meie uueks autoks on Mitsubishi Magna, 1999 aasta väljalase. -----> http://sa.gumtree.com.au/c-ViewAd?AdId=264987845&MessageId=MSG.VIEW_AD.REPLY_TO_AD_SENT&ilIds=264746082%2C263706487%2C265899939%2C265891176%2C261248418%2C265868550%2C264987845%2C265773628%2C265740110%2C265707921%2C265696067%2C265676869%2C265676638%2C265627290%2C264698293%2C265634216%2C265632681%2C265453117%2C265442874%2C265525942%2C248094546%2C265419000%2C265416552%2C265409585&ilNext=2&ilPrev=-1&ilProvider=SearchIdListProvider&ilqcCatId=18320&ilqcKeyword=mitsubishi&mpname=LocClass-R2S&mpuid=57764627%3B264987845%3B60350041%3B3007422%3B9299%3B18320%3B%3B%3B%3B1299662969464&secev=AQAAAS6LCdIAAM0AAAACACIxMmU5OWYzMWE3OC5hMjBiMjZjLjRjMzdhLmZmZmRiY2U1AAAAAA%2FLZMUBAAAABQAAAACy0F4AYo7UsiR8RSyNZ9ThvabS52Azq%2FM* vot nii ja nüüd ongi eil uus auto. Õhtul läksime välja auto liikusid tegema ja otsustasime ka uue auto nime ära -----> miCu!!! :D homme veits paberimajandust teha, inverter osta, juuksuris käia, magamiskotid osta ja hakkamegi sõitma Melbourne poole.

Ega siin pikka pidu polegi, täna sai natuke rummi ja uni hea tulema, auto pildid tulevad ka.

Raiki

Tydrukute orjat66!

Hei hei! Kauaootaud ja harvaesinev tydrukute blogi on taaskord teie ees :D Seekord tuleb siis pikemalt juttu meie v2gagi huvitavast t66otsast...
Peale paarip2evast Melbourne-i kylastust koos Nele ja Kaidoga asusimegi neljakesi Swan Hilli poole teele, et taaskord t66inimese elu alustada. Ei olnud just k6ige m6nusam tunne! Igatahes Nele ja Kaido poolt juba meie jaoks ettebroneeritud karavanpargi v2ikesest treilerist sai meie Swan Hilli kodu. Suht m6nus oli see v2ike majake-k66k, vannituba, magamistuba, telekas, isegi pesumasin(mis oli kyll suht veneajast). Seal me siis elasime toredasti neljakesi paar n2dalat. Meie esimene sait, kuhu pidime t66le minema, oli Berriwillociks, sinna oli Swan Hillist 50 minuti s6it. Nii et 2ratus oli umbes pool 7, seitsme ajal start, kuigi mida aeg edasi, seda hilisemaks see lykkus..ja umbes 8 ajal olime platis ja valmis t66ks. Kogu selle asja juures oli tore see, et meie t66p2ev algas kell 7, nii et me saime palka ka ainult sinna s6itmine eest:) 6igemini Kaido sai s6itmise, meie autos magamise eest...

See firma, mille heaks me yldse t66tame on Graincorp, mis h6lmab mitut Austraalia osariiki. Firma tegeleb vilja hoiustamisega. Graincorbil on sadades erinevaid saite(umbes nagu t66platsid) ja m6nikord saadetakse t66lisi siisyhelt saidilt teisele. Me oleme siiani t66tanud neljal erineval saidil. Saitidel on tohutu suured punkrid, mis on kaetud paksu ja vettpidava kattega ning mille all on tonnides vilja. Ja meie esimeks ylesandeks oligi selle katte tugevasti kinnitamine, et ikka yksi suurem tuuleiil seda minema ei viiks. Kinnitamine oli iseenesest veel p2ris tore, aaaga siis anti meile uus ylesanne, milleks oli s6na otsest m6ttes vilja 2ra koristamine. P6him6tteliselt ei tohtinud punkrite ymber olla yhtki viljatera. Neil p2evil olid meie parimaiks s6pradeks kyhvel ja hari ning "viljakoristus" v6is alata. Ei olnud just tore t66, sest seda mahakukkunud vilja seal ikka oli!Aga hakkama saime ja kiita saime ka, et olime ikka head t66d teinud. Nagu alati!:D

Siis saadeti meid teisele saidile. Umbes sama pikk maa Swan Hillist, aga teisele poole.Tegemist oli Manangatangi saidiga, mis on praegu ka meie kodusait ja Manangatang meie kodulinn. 250 inimest, baar, ja pood...k6ik. Aga sait iseenesest on k6vasti suurem. Seal saime natukene lihtsama t66 peale ja t66auto saime ka! P6him6tteliselt me istusime p2evad l2bi punkrite otsas ning silikoonisime, teipisime ning v2rvisime katte 6mblusi. See oli p2ris tore t66,p2evad l2ksid ka kiiresti. Kui k6ik punkrid ilusti valmis saime, saime taaskord kiita, et nii kiiresti ja h2sti olime k6ike teinud. Kuigi me ei teinud yldsenii kiiresti, vaikselt pintseldasime seal, nad ise vist nats laisad ja neile lihtsalt tundub, et me nii kiired:D Siis saadeti meid kolmandale saidile. See oli Manngatangile suht l2hedal.Seal sai Nelel ja Kaidol kopp ette ning nad hakkasid vaikselt lahkumisplaane pidama. Korraks oli meil Eikega paanika, Swan Hilli j22da ei saa, kuna autojuhilube pole, muidu me oleks saanud ju firmaautoga aga jah, Raiki, Altsik ei tahtnud ka too hetk siia toole tulla...ainuke plaan oli kolida Manangi hostelisse. Aga ega meie 6nn siis meid maha pole j2tnud! Yks mees, kellega seal kolmandal saidil koos t66tasime, pakkus meile varianti tema juures elada. K6las h2sti ja siin me nyyd oleme - taakord kahekesi keset p2rap6rgut.

Aga onu ise on tore, m2ngib tennist ja muidu 2ge. Maja pole kyll suurem asi,aga tasuta saab elada v2hemalt :) Tal pole isegi pliiti!!!Ega potti, ega panni:D aga 6nneks leidis ta kuskilt kapisygavustest yhe kuumaplaadi, mille peal saab ikka midagi tehtud. Panni ja poti sebis ta ka meile! Yhel ohtul parast tood viis ta meid ja yhte meie v22ga toredat t66kaaslast FROGi kohalikku baari/restorani/kylalistemajja 6htus66gile. V2ike kokkulepe oli meil ka, et selleeest, et me tema juures elada saame, peame talle paar korda 6hts66ki valmistama ning natuke koristada aitma. SAAB TEHTUD! Esimeseks 6htus66giks on plaanis kodused kotletid, kartulipuder ja v2rske tomati-kurgi salat hapukoorega....n2mmm. T2na tegime pannkooke ka:)

Nii natuke siis t66st veel. Eelmine n2dal oli hull, 8 p2eva jutti. T2na saime siis p2eva vabsks, kuna neil mingi v2ike riigipyha. T66p2eva alustame 7.30, 10.30 on v2ike paus, peaks olema 15 min, aga kipub ikka poole tunni peale venima. L6unapaus on 13.30 ja enamasti l6petame t66p2eva 4- poole 5 ajal. M6nikord on t6esti sellineintensiivne t66, k6ik teevad midagi ja on kindel eesm2rk, mis valmis peab saama, aga m6nikord on ikka suht passimine, keegi t2pselt ei tea, mida tegema peab ja keegi midagi v2ga tehaka ei viitsi. Kusjuures meie boss on ainult 20-aastane!! Juhatab seal endast mitukymmend aastat vanemate meeste v2gasid.

Mis siis veel.. t2na k2isime Swan Hillis poes, ostsime n2dala s66gi. Kuna see kohalik pood varustab siin linnakodanikke k6ige elementaarsemaga ja hinnad on ka p2ris kallid. Ja muidugi EILE OLI NII TORE POISSE N2HA! R66m oli suur,juttu j2tkus p2ris kauaks ja tydrukud olid ka toredad:) Saime Jennat ka veel korraks enne 2ramyymist n2ha. Igati tore oli!Vot aga Eiks kutsus just s66ma ka, nii et ma usun et ma vist l6petan selleks korraks. Ma annan blogi natuke Eikele t2iendada ka, seda t66 asja on p2ris raske seletada, sestt6esti see on yks kuradi imelik t66, mida me teeme:D Aga palk on hea ja tuleb 2ra kannatada, sest Uus-Meremaa juba paistab!:)

Tsaupakaaa s6brad!

Elis

Tsau, Eike siin!

Ega ma t66 kohta midagi v2ga taiendama hakkagi, enam-vahem saite vast aru, mis me teeme ja piltidelt naete ka:) Ytlen ainult seda, et me ei toota FARMIS nagu koik muidu arvavad,see on ikkagi lihtsalt mingi suur firma. Suured rekkad toovad farmidest vilja kohale, panevad maha, siis GrainCorp sailitab seda vilja siin nii kaua, kuni uued rekkad tulevad jaselle jalle minema viivad. Vaga suures koguses vilja laheb muide ka yle ookeani, ka Euroopasse!:)

Aga m6tlesin, et kirjutan siia veel niisama huvitavat/imelikku Austraalia ja austraallaste kohta, mida siiamaani tahele pannud oleme.
Naiteks..

Austraalia kalendris ei hakka nadal mitte esmaspava vaid pyhapaevaga.

Austraalias on maailmakaart hoopis teistsugune kui meie seda harjunud nagema oleme - Austraalia on keskel ja Ameerika on paremal pool.

Austraallased pesevad n6usid nii, et panevad kuuma vee ja n6udepesuvahendi kraanikaussi ja pesevad n6ud ara, aga nad ei loputa parast neid seebiseid n6usid, vaid jatavadkineed seebised n6ud lihtsalt kuivama..(seda panid ka Nele ja Kaido tahele)

Kui toidupoes kaardiga maksta, saab kassas sularaha valja v6tta

Siin maakolkas raagivad nad ka hoopis teistmoodi! Naiteks ytlevad lunch'i (l6una) kohta dinner(6htus66k) ja dinner'i (ohtusoogi) kohta dea (mis ei tahenda minuteada midagi, onnagu mingi veider lyhend dinnerist) ja thank you (aitah) asemel ytlevad tha jne..

Siis neil on siin meeletult palju lyhendeid! Ntks austraallane ei ytle kunagi sunglasses (paikeseprillid) vaid ytleb sunny's, mosquitos (saased) on mozzied ja yesterday(eile) on vahemalt siin yesty jne

Huvitav on ka see, et telekas ei innusta palju reklaamid mitte asju juurde ostma voi mingit uut seebikat vaatama, vaid julgustavad inimesi hoopis tervislikumat eluviisi harrastama ja rohkem aega perega koos veetma jneja kuu on ka taevas vahepeal naerun2o kujuga..

rohkem ei tule meelde hetkel, eks kunagi taiendame:D

Head ood! Homme ju jalle toopaev!:)

Eiksu

Back to Adelaide vol. ???

Oijummeljuudaskyll. Hommikul roomasime siis jälle viinamarjapõllule kohale, aga seal polnud mitte kedagi, noo persse kyll, me oleks võinud ju pool tundi rohkem magada. Läksime mingi kuuri juurde, kust leidsime yhe ylemustest. Too arvas, et natuke liiga märg on ja ei tiagi, kas saab kohe korjata, aga siiski saatis meid põllule ootama. Selgus et mingi tellimustega on jama ja ei saagi korjata väga palju ja et ta paneks meid hea meelega hoopis oma venna põllule korjama. Meil ju vahet pole. Nelja peale pidime mingi 58 kasti noppima. See oli 3 tunniga tehtud, aga edasisi juhtnööre meile ei antud ja hakkasime jälle ylemust otsima. Sama kuuri juures leidsime mingi teise tyybi, kes teatas, et tänaseks tööpäev läbi :D nagu wtf? Läksime tagasi koju ja otsustasime, et nii ikka jätkuda ei saa. Võtsin yhendust potentsiaalse autoostjaga. Saime lõpuks niikaugele, et homme läheme jälle Adelaidi :D Samal ajal kui ostjaga sõnumineerisin, tuli meile meie caravanpargi ylemus ja teatas, et kuna teil täna nii lyhike päev, siis äkki tahate homme hoopis tomateid korja minna 14 doltsi tunnis. Kuna meil juba plaanid tehtud, siis ytlesime selle otsa ära. Puhastasime auto, pildusime hunniku vanu riideid ja asju minema ja pakkisime kotid. Õhtu plaaniks võtsime eikele ja ellule kylla minna. Mingi 60 km eemal, sõitsime sinna. Taaskohtumisrõõm oli suur :) Istusime kohalikku pubisse maha ja muljetasime jutte, mis blogisse mingitel põhjustel jõudnud pole :D Ei ole mõtet kysida. Lõbus oli. Viisime nad peagi koju ja lahkusime jälle. Homme äratus kell 6, viimaste asjade autosse viskamine ja sõit algab jälle tagasi Adelaidi.

Raiki.

Viimane grupipilt autoga :D

Basseinipäev.

Hommikul ärkasin 6 yles, et vanematega skypes natuke juttu puhuda, ning viimaks peksin altsiku ka kell 6.31 yles, sest tal oli äratuskell jälle valeks ajaks pandud :D ja hetke pärast kappas tints ka kohale sööki küpsetama. Mul aga hommikul kohe esimene jama, olin unustanud eile õhtal võtmed autosse ja tööriided, mis ära pesin olid veel läbimärjad, aga autost uusi ka kätte ei saanud. Hakkasime siis jälle mõtlema, kuda autoust lahti saada. Samal ajal saime teada, et me peame ikka minema oma autoga tööle. Andsin onule vastuseks, et kui autosse sisse saame, siis tuleme :D viimaks saime. Onuke sõitis ees ja kimasime järele, kuskile päraperse, kohakesse nimega Goodnight :D. Mõtlesime, et siin lyyakse meil kyll pillid kotti :D Aa ja kusjuures, oli see linnake juba teises osariigis :D 25 km eemal meie kohast. Peatusime kuskil ja onuke ytles, et ylemus jõuab 10 min pärast. Aga 15 min möödudes polnud midagi kuulda. Kuna seal aga telefonil levi pole, siis puges onuke telstra telefonikabiini ja helistas siis tollele bossile. Ja oligi varsti kohal. Sõitsime pmst järgmisele suvalisele autole järele. Peatusime suurema viinamarjaistanduse juures. Seal autost hyppas välja yks, kaks, kolm, neli, VIIS, pilukat naist ja veel mingi pilukas tyyp. Too oli nö yks bossidest. Siis tuli mingi tyyp ATVga, kes hakkas alles kaste organiseerima. See on jälle täpselt see, et kyll pole ämbreid põrgus ja kyll on sitt otsas. Saime lõpuks korjama, viinamarjad väiksed nagu mustsõstrad, õnneks kasti eest siis tna 2,2 doltsi. Kõik pidime 10 kasti korjama ja siis teisele põllule minema. Higistasin jälle natuke rohkem, sain 13. Teisel põllul juba suuremad marjad, aga jällegi kasti eest saame 1,5 doltsi. Kella kaheks oli päike päris ära kypsetanud meid ja otsustasime lõpetada. Kui yritasime yhele teisele bossile teada anda, et me nyyd tänaseks läheme ära. Siis too ei mõistnud muffigi inglise keelt ja andis hoopis meile yhe kasti juurde ja lasi selle ka täis korjata :S Noo jäime ellu. Max päevateenistus jäi 56 doltsi kanti... :D ei ole just miljonäripalk. Nii jätkame veel 3 päeva ja kolmap raudselt minek ka. Pärast tööd värvisin katil pea ära. Enne igaksjuhuks uurisin, et ega ta väga pika vihaga ple : Dsest ma pole just tihti juukseid värvinud :D . Aga tulemus oli yllatavalt positiivne, võib öelda, et 98% oodatust ;). Kolisime ka uude cabinisse, siin on double bed ja kolmene nari. Palju mugavam ja korralikum. Natuke puhatud, läksime kohalikku basseini ujuma. mingi 2,75 doltsi nägu. Sulistasime ja pildistasime ja tulimegi koju. Väss ikka kuradi peal. EHk siis see töö ja palk pole kohe mitte kuidagi vastavuses :D. Aga elu õpetab ja näitab, millist tööd tuleb hoida ja millist mitte. Ja õpetab väärtustama mõnda lihtsamat tööd. Nyyd uni peal ja tuttu ära.

Jeee, homme jälle viinamarju korjamaaaaa, super :D

Raiki.

Viinamarjad

Tuli siis see kauaoodatud viinamarja päev. Hommiku kell 6 sai luugi lahti ja Tiina tuli hetke pärast meie konkusse putru keetma. Raiki oli vist viimane , kes maast lahti sai. Aga minna polnu kaugele. 8 minuti jalutmise tee. Loomulikult läksime me autoga. Sest vett oli vaja tarida ja muud nänni. Tuli siis mingi onkel ATV peal ja pmst oli tema juhatus see, et siin on rida ja kõik puhtaks. Rohkem nagu ei olnudki mingit adekvaatset juttu. Saime endale kobarate lõikamiseks pisikesed teravad kääride ja tangide vahepealsed riistad ja töö sai alata. Kasti täis korjad, saab 1,8 taala. Raiki rebis kohe alguses ette ja kasutas igasugu taktikaid, kuidas maksimaalselt korjata. Pärast poolt rida oli ta poolenisti mullane ja juuksed olid koos selle kleepuva mahlaga. Mina mässasin pysti ja äärest korjata. Seni kuni päike peale paistma hakaks. Kui ylemus tuli kohvi ja teega smoko ajaks, siis oli möödudnud vist 2 ja pool tundi. ja nu ei olnud väga paljutõotav see asi. Päike muudkui littis, Kati ja Raiki juba uue vao peal, me tiinaga võitlesime veel ämblikega ja siis kurat kyll. Lõikasin näppu endale selle terava kääriga. Ikka paraja haava sai tekitada endale, aga raiki vesi pesi kleepuva mahla maha ja raiki mingi igivada kreem peale ja raiki näitas oma sidumisoskust ja voilaa. Lasin edasi. Mitte enam nii motiveeritult kui enne, aga ikkagi. No oli kah töö, ytleks mina. Loomulikult teie seal ei saa pihta, et miks nuriseda palga yle, mis on 900 kr päev, aga siin on see ikka sutsu vähe. Või oleme me lihtsalt WAs kõrgemaga harjunud. Ma kämpasin ennem teisi koju mingi tunnike. Tegin syya ja ajasin habeme maha :D Ei olnud motti täna ennast liigutada. Õhtul tegime plaane, et kauaks jääme ja kuhu edasi. Edasi ei lähe. Tagasi hoopis. Praeguse plaani järgi tagasi Adelaide kolmapäeva hommikul. Ja edasi sealt siis melbourne, õunafarm, Sydney ja kesteabkuhu. Katil on tänasest päevast selg väga haige, raikil jalad valusad, mul sõrm katki ja Tiinal sõitis lihtsalt katus ära. Või midagi sellist ta mainis:D

Uurisime ka kuidas viinamarjast koduveini teha, aga kuna protseduur võtab aega paar kuud, siis ei hakka mässama. Kui keegi teab kuidas loetud päevadega viinamarjast imejooki teha, siis võib lahkelt oma infot jagada! :D

Kitarri eest tõi kutt ka kasti õlut ära. Just selleks õigeks hetkeks, kui töölt koju jõuti ja kõik laibad olid. :) Paari päeva kavas on kokku saada Eike ja Elisega. Nii äge. Näeb Eiksut ja tädi lälberit :D

Homme kuskile teise farmi, aga töö on sama. Bussiga pidavat viidama ja toodama.

Ciao

Alari

Kodus ja võõrsil.

Magasime emadepäevani, ehk siis kell 11 veeresime üles, söök otsas, sõitsime kohalikku poodi. Siin Nyah'is on ainult 2 pisikest toidupoekest mõlemas 2 asja kolmes reas ja yhes polnud myyjatki. Kiired helbikud sisse ja oma putkas koostasime siis yhiskondlikult järgmise 6 päeva toidugraafiku, et mida ja kui palju osta, sest läksime ju 26 km eemale Swan Hilli. Me majandasime parasjagu kokkuhoidlikult, et yhe toidukorra näo hinnaks tuli 1,8 doltsi ;) ja nuudleid meil näiteks peaaegu yldse pole. Kyll on kartul hakklihaga, makaron hakklihaga, kartulipuder, supp jne. Ikka vaheldusrikas. Kuna terve päev otsa oli vaba, siis oli vaja mingi tegevus leida, tints mängis bubbleseid, kati ei tia mis tegi ja altsik uuris netis asju. Mina mängisin ylejäänud karavanpargi rahvaga (afganistaani tyybid, sakslased ja veel mingid, kelle keelest ma midagi aru ei saanud) jalgpalli paar tundi ja pärast seda ka kriketit :D esimest korda. Suht passimine oli, aga hakkan vaikselt asjale pihta saama. Ja natuke peksime seda lopergust jalgpalli palli ka. See ikka kahtlane, põrkab, kuhu tahab. Õhtusöök sees, läksime hämaras kati ja tintsuga jooksma, et vaadata, kuhu meil siis homme vaja tööle minna. Mingi 8 min kõndimise maad, pmst siin samas. Eks näis, kuda seal makstakse, 0,8 doltsi on ämber, see vist mingi 10 kg ? 100 doltsi päev peaks ikka ära saama. Iseenesest hetkel on meil päris odav majutus, 67 doltsi nägu nädal, odavam kui telgiplatski. Hetkel oleme kahes eraldi karavanis, see park on nagu Kodus ja Võõrsil karavanpark, ainult et karavanis on suht rotid :D homme peaks saama cabini, mins 77 doltsi nädal, eks näis. Äratus kell 6.20 ja putru keetma.

Summer bay Raiki.