Kylamees Jaan ja Tõnu

Meie luksusputkas hakkas elu kell neli, kui raiki käis mässas seal masinaga, mis hetke pärast sooja hakaks puhuma. Sest no andke abi, ei oleks osanud oodata, et siinkandis öösiti nii kylm on. Edasi põõnasime kella kuueni, et siis alustada tintzu mannapudruralliga ja sättisime tööle. Yldse ei kutsunud sinna. Väljas kylm, töö alatasustatud jne. Kus siin ikka saab maiststa erinevaid asju. Erinevaid töid ja erinevaid tasusid. Pärast eestisse tagasi tulles jälle omamoodi kogemuse võrra rikkam. Tööpäev algas sellega, et jätkasime sealt, kus eile pooleli jäime. Raiki ja Tiina olid pisut eemal ja rabasid elu eest. Tulid mingi aja pärast meie juurde, kui neil rida läbi sai ja lootsid näha kuidas meie Katiga oma konteineri põhja täis korjame. Aga ei ! :D Meil oli täis. Raikil oli selline nägu ees, et kuidas te seda tegite. Aga nu me võtsime ka kõrvalridade pealt ja enda omast ka loomulikult. Sest kõrval polnud kedagi. Keegi ei tulnud täna tööle peale meie ja veel kahe bäkkeri. Siis saime kõrvuti read ja lasime seni kuni jaks lõppes. Jaks lõppes ka täna pärast neljandat konteinerit. Esimesed 3 tulid kiirelt ja siis hakkas mingi huinaa pihta. Kyll olid apelsinid otsas ja kyll oli puu okkaid täis. Me raikiga juba teist päeva mängime kylamehi. "Kylamees Jaan!" ise teiseltpoolt puulatva redelil kõikudes kätt visates. Ma vastu:"Tere kylamees Tõnu! " Ja siis läheb jutt lahti. Nagu kaks 80 aastast elunäinud nässi vatravad kerges murrakus noorte inimeste lolluste yle ja kuidas vanasti olid ajad ikka teisiti. Tydrukud kuulavad puu all ja naeravad, sest me lihtsalt ei ole normaalsed. Täna õnnestus mul redeliga läbi puu vajuda ja ragina saatel kukkusin alla. Jõudsin veel teisi ette hoiatada, et kohe on minek ja kuulake seda... Siis hetke pärast oligi start maapinna poole. Teekonnaks oli okkaline põõsastik ja pidurduseks oli põlvega redeli otsa. Aga ei ole hullu. Kõik on terved ja ei limpa yldse. Pärast tööd läksime poodi. Kati jätsime koju, sest tal homme synnipäev ja siis oli vaja yht teist osta. Otsisime linna pealt tintzule arvutiparandust. Yhest poest läksime kysima ja siis tore tädi viskas seal kildu. Et siit te kyll arvutiparandust ei leia, see on toidupood. Ise naeris ja käskis vähem sahu tõmmata. Loomulikult me teadsime, et see on toidupood. Aga google näitas meile, et seal majas saab arvuteid parandada ja seda me talle seletada yritasimegi. :)

Koju tagasi ja Tiina-Raiki , kes mulle söögitegemise koha pealt augu pähe rääkisid, keerasid ise magama. Ma lõpetasin kokkamise ja siis ka magama. Lõunauinak. Nyyd on asjalood nii kaugel, et raiki mängi tintziga mingi pisikese platsi peal tennist ja mina yritan und silmast ära saada. Kati rääkis just kodustega ja väljas hakkab jahedamaks minema. Oleme ikka ilusas linnakeses. Natuke struktuurielemente ja siis ymber selle kilomeetrites ja kilomeetrites istandusi. Jõe ääres suuured pumbajaamad, mis kõike seda kastavad. Kõik on nii roheline ja viinamarjaread nii sirged. Ja lisaks. Jälle on telekas uudised ja neid loeb Sirje Eesmaa. Ainult et inglise keeles! Tal on teisik! :P

Alari

...

On Your Birthday

No cake or candles here today
Or presents for you to open
Just love from friends who want to say
Happy Birthday, and that we're hoping
Somehow you can see and know
That we have not forgotten you
That we still remember, even though
You've departed from our view
And if you see us here below
And wonder why we care
It's just because we want to show
That a part of you is still here
You live within each memory's heart
And so you remain, though we're apart

...