Port Augusta

Nii nii nii. Oleme pääsenud. Vähemalt paremasse paika. Eile ainult sõitsime. Sõitsime 900 km ja ilm oli roppkuum. Leidsime pimeduse saabudes veel ööbimiskoha. Telgid ja söömine tuli teostada juba pimedas. Jama oli aga selles, et seal oli nii palju sääski. Meenutas natuke eelmise aasta eesti suve. Meil oli kyll võrguga telk aga need loomad pugesid läbi võrgu. Raiki tappis neid seal hoolega. Mina yritasin lihtsalt magama jääda. Kui raiki lõpuks loobus ja koos taskulambiga autosse magama läks, kadusid ka sääsed. Siis myttas raiki seal autos. Ka seal ei olnud hea. Pani pysti kolmanda telgi ja magas seal. Keegi eriti magada ei saanud öösel .Ja uni jäi lyhikeseks, kuna oleme juba uues ajatsoonis. Nyyd on ajavahe 8 ja pool tundi Eestiga. Jõudsime Port augustasse ja tänane öö veel kuskil võpsis. Homme juba Adelaide ja siis edasi ei tea. Paar plaani on, aga nendest juba hiljem. Seda teed, mis me kolme päevaga ära sõitsime, ei sõidaks ma enam isegi raha eest.

Port Augustas käisime raikiga kuskil solgi sees ujumas ja siis tegime tanklas kiire pesu. Kohtusime yhe rekkajuhiga, kellel oli väga igav ja kes pani sellist austraalia aktsenti, et arusaamine oli raskendatud. Võtsime kohalikus infopunktis kliima käes aja maha ja tegime varahommikused kõned koju ja vaatasime kaart, kuhu edasi. Kui temp läheb natuke jahedamaks, mingi 32 kraadi, siis sõidame edasi :D

nägime ka kalleimat kytust siiamaani. Tavaline on 1,3 aga 1,9 oli juba liiast.

Alari

52 kraadi sooja.

Jätkub meie ristirännak Adelaidi. Oleme veel Esperancis ja öösel sadas vihma. Pool ööd ei saanud magada, sest telk krabises jubedalt. Tydrukud rääkisid kõrvaltelgis ja naabrimees põristas autoga. Ja nii kuum oli ka magada. Ilm oli jahe aga meil oli seekord kahekihiline telk ka, mida kaks kapsast söönud kutti kytsid:D. Hommik oli pakkimine ja tegime Jennale veel viimase stardi. Kui nyyd ka ei saa käima, siis tuleb käima tõmmata või teenindusse vedada. Yks lahke onu hakkas siis meid vedama ja no ei läinud käima. Siis pukseeris meid lähedalolevasse autoremonditöökodade rajooni. Aga kõik olid paraku kinni ja me tegime päris mitu tiiru seal kvartalis. Yks nöör läks puru ja siis teine. Raiki kysis siit ja sealt, ei midagi. Lõpuks vinnasime tibukese Holdeni esindusse, kus oli teeninduse maksumus 100 taala tund. Poisid vaatasid meie holdenit nagu ilmaimet. Et mis aastast see on? :D Aga pusis, sai immo tööle, sai seal juhtmeid tinutatud. Ikka ei midagi. Käima ei lähe. Mässavad mõlemad kaitsmetega ja millega veel. Ja äkki... voilaa. Käib! Pakkisid oma pillid kotti ja arve tuli 77 taala. Siis sõitsime linna ja otsisime tydrukud yles. Ainus mure oli see, et aku tuluke ja paar tykki veel põlevad tablool. Teenindusest kontrolliti kõik testriga yle ja peaks ok olema. Ei teadnud põhjust aga selle leidmiseks oleks läinud veel tunde ja palju raha. Aga kui tanklas peatusime, siis mis te arvate, kas läks käima või ei ? Hujaks. Asi võttis ropendama juba. Õnneks olime tanklas. Raiki puhastas kõik kaitsmed korrosioonist ja liigutasime juhtmeid. Jälle töötab. Selge, kuskil midagi lihtsalt ei saa yhendust. Ostsime kõik kaitsmed ja yhendused uued. Ilus kohe vaadata kapoti alla praegu, kui vastu säravad igasugu värvilised uued jublakad. Praegu käivitub ilusti ja kõik ok. Ainult kolm tulukest põlevad. Aga raiki isa diagnoos oli see, et vb lihtsalt kui seal sai kaitsmeid välja kakutud suvalises järjekorras ja tagasi pandud, siis lihtsalt aju paneb segast vb. Otsustasime edasi sõita, sest seal tööd ei olnud nagu tydod ytlesid. Neil oli aega linna peal tuiata seni kui me näppe õliseks tegime. Plän oli edasi Adelaidi sõita. 200 km sõitu ja siis mingi kohake, kus kytust võtsime. Seal kohtusime 4 taiwaani elanikuga. Kolm poissi ja yks tydruk. Rändasid kahe autoga ja ka neil oli yhe autoga probleem. Mootor kippus yle kuumenema. Seal nad siis olidki ja jahutasid autot. Nad sõitsid 3 liitrise mitsubishiga ja 3 liitrise holden commodoriga. Ilm oli jälle föönkuum ja ma ei imesta ka et yle kuumeneb miski. Sai kokku lepitud, et me sõidame ees ja nemad järgi kuni järgmise ööbimiskohani. See oli hea neile, et kui midagi juhtub, siis abi lähedal. Ja ka meile, sest me ei teadnud kas me yldse auto seisates enam minema saame. Aga terve reisi jooksul on praegu Jenna yles näidaud tõelist sydikust. Nende autu aga tegi kolm korda peatuse. Mootor oli nii kuum, et õli oli igast peenemast mulgust välja pressinud. Jahtus natu ja siis vaatasime raikiga, et ta ei tööta vent yldse. Leidsime probleemi. Yks kaitse oli peaaegu ära sulanud ja asendasime selle, sest meie varu on praegu meeletu. Nagu hakkas parem. Sõitsie edasi. Teine stopp oli vist juba selle pärast, et esimese korraga oli radikast peaaegu kadunud. Otsustasime juurde panna. Lasime mootoril jahtuda ja siis vinnasin kohale suure kaltsu ja hakkasin vaikselt radikal punni maha keerama. Natukene ja ootasin kuni surve alaneb. Siis veel natuke kuni sisin ja mullikesed ära kadusid ja sisi veel natuke. Tundus nagu rõhk oli maas ja keerasin kaltsuga korgi maha. Ei no muidugi. Seda ei osanud noored autohuvilised nyyd kyll oodata, et 5 meetri kaugusele igale poole keevat vett pritsib. Kõik said tsipa pihta aga ma sain hullu litaka silma ja näkku. Kohe kylma vett otsima ja yks naine, kes veel tee ääres oli peatunud, andis kylma peale. See nyyd kyll hea ei olnud. Hoidsin kylma peal ja raiki andis mingit manti ka mida peale määrida ja oli ok. Terve sõidu pärast tuikas kyll, aga midagi näha ei ole ja ise näen ka normaalselt. Pärast seda järgmises linnas nägime kõrgeimat kytuse hinda, mis nähtud siinmail. 1,778 või midagi taolist. Tegime kaardi peal kergeid kalkulatsioone prantsuse paariga, keda teel kohtasime ja siis meie taiwaani noortega. Sõit jätkus veel 50 km. Vahepeal oli fotosessioon sildi juures, mis näitas kui pikalt järgmine lõik ainult sirgjooneliselt otse läheb. 146 kilomeetrit sirgjooneliselt. Ma ei jõua ära oodata mis seal teises otsaas olla võib. Kurv võib-olla? :D Kahel pool teed laiub ikka veel madal põõsastik ja kõrbepuukesed. Liiv ja oranz kruus. Lõime oma kämpa kiirelt pysti. Meie neli pilusilmast semu tõid siis ka oma uhke värskeltostetud kaadervärgi välja. Esimest korda kämpasid metsas. Väga fääncy kraam oli kyll. Kohver mis läks lauaks ja toolideks korraga. Ja veel palju. Aga me muidugi saime kõik kiiresti pysti. Ladusime isegi võrkkiige välja, et näidata, mis meil siis on .Sõime seal koos õhtust ja rääksime austraaliast ja reisimisest. Päris vahvad olid. Lasid seal pulkadega nuudleid ja olid täpselt sellised nagu peab. Mogulid:D Sheerisid õlut kysisid, kas me viskit ka tahame. Me tänasime, kuid ei. Nad läksid magama, meie olime mingi tunnikese veel yleval. Tintz muidugi magas juba, sest tal jalg ei tantsisnud sama takti, mis meie oma. Öösel sadas jälle vihma, vares kraaksus, oli torm ja mogulid tegid juba kell 5 hommikusööki. Nad lahkusidki mingi tund ennem kui meie. Vb näeme neid veel kuskil tee peal. Jätkame oma sirgjoonelist teed. Raiki kord on sõita ja praeguseks on ta rooli keeranud sama palju kui B.A a-ryhma bussiroolimstseenides:D

2 lindu on ka alla ajanud juba. Praeguseks kõik. Ok

Sõitsime täna kokku u 900 km, jõuame kohe kämpamisalale. Kütuse hind kerkis vahepeal 1,9 dollarini liiter. Ja temp oli eile 52 kraadi ja täna 48 kraadi :D auto on nagu saun, higi voolab.

Alari

Meie 500 kilomeetrine palverännak.

Täna hommikul oli vaja tõusta yle tyki aja kell 7 hommikul. Pakkisime veel viimaseid asju ja andisme võtmed ära. Aitab kyll sellest linnast, kus kukk ka ei kuse. Mitte midagi ei liikunud terve nädala. Ei saanud tööd, ei tutvusi. Enneolematult kiirelt pakkinud tydod said õigel ajal asjad autosse ja minema me läkismegi. Kytus oli ostetud, söögikraam ka. Ainuke mis oli vaja teha, oli sõita. Raiki oli rool, sest ma olin pool ööd tasuta netis ja koostasin playlisti, mida autos mängida. Midagi head ;)

Linnast näitas välja yks tee esperance peale. Sõitsime mööda seda siledat teed, mis polnud just kõige laiem, kuid suund ju näitas, et siit saab. Siis Kati nagu vaatas, et ei ole nagu päris see tee? Ma chekkasin kaarti ja oi putka. Tsipa valesti, aga kaotasime vist ainult 10 km vms. Aga see-eest nägime yhte mäge tee ääres, mis oli kaugustes ja tipud olid juba pilvedes. Piltide peale sellest midagi eriti ei jäänud aga ilus oli vaadata. Peagi oli teel ja kahel pool teed ainult tyhjus. Raadiost tuli a la Goo Goo Dolls'i Iris ja siis käist hale litakas ja auto vibas sutsu teel. Raiki peatas auto teeserva niipalju kui sai ja läksime vaatama, milline kumm nyyd läks. Läks tagumine juhipoolne. Sellesmõttes hea, et esimene ei olnud, sest siis oleks vb natu halvemini läinud. Kumm täiesti ribadeks. See oli see taastatud suuremustriga kumm. Aga ilm oli nii kuum ja tee konarlik. Ilm oli isegi nii kuum, et autos akende lahti hoidmine võrdus fööniga näkku saamisega. Ja kui aknad olid kinni, siis kupatasime iseendi omas mahlas. Aga mis seal ikka. Autost välja. Koristasin 100 meetrit eemal oleva kummiräbala teelt ja hakkasime autot yles kruttima. No see oli ka ooper. Sest meie tung on selline kõõks. Töötab aga vajas midagi alla. Peagi juba peatus mingi kutt, kes oma tungi välja tõi, mis ka ei sobinud. Ta palus meil oodata ja käis järgmises linnas suure hydraulilise tungi järel. Oli 20 minutiga tagasi. Saime vahetatud. Sõitsime vaikselt tanklasse sellel kutil järel ja läkisme töökotta. Pidime ostma uue kummi. Tol hetkel oli kyll selline tunne, et ostame mis iganes kummi mis raha eest. Pidime seal 30 minta ootama ja siis saime yhe suure rehvi. See oli kasutatud, aga heas korras. Maksma läks koos vahetusega 40 taala ainult. Ja tydrukud tahtsid ka osa maksata. Äitäh. Sõitsime siis värisedes edasi. Ei olnud eriti hea kogemus ikka. See on hea, et ikka on neid tanklaid siin tee ääres iga paarisaja tagant. Järgmises tanklas pidasime kinni ja tegime kylma joogi. Kytust ei ostnud vaid lihtsalt puhkasime jalga ja higist selga. Siis tagasi ja minekut. Aga kus sa sellega. Kui raiki syydet andis, siis sai väikse kärsaka ja kiirelt seisma. Siis vaatasime asja yle. Tundub, et sama koht, mis seal wittenoomis oli. Aga seekord enam tööle ei lähe. Immobilaiser oleks nagu katki ja tuluke ei tööta. Seal oli miljon asja, mis me välja genereerisime. Otsisime remondimeest, aga see ytles, et kui mingit teekindlustust pole, siis ta hetkel aidata ei saa. Otsisime veel mingi koha, kus abi oli nagu olemas, aga hiljem. Siis myrasin ise seal natuke. Võtsime natuke asju lahti ja vaatasime, et kus ja mis seal siis läbi kärssas. Algul arvasime, et immo kaitse või juhtmed. Aga ei tea... Siis tuli mingi lampi kutt juurde ja kysis, et mis mureks. Ma seletasin ära ja näitasin, et ei lähe käima. Ja siis läks. ..niisama lihtsalt. Ok . 180 km oli minna veel. Sõitsime siis edasi. Jõudsime pärast pingelist trippi kohale. Läksime kiirelt kõikidesse tööbyroodesse ja sealt tuli sama palju tööd, kui kuiva seaduse ajal viina oli. Enne autot seisma ei julgenud jätta, kui kuskil maanduma. Läksime kohalikku kämpasse, kus 41 taala eest sai neljakesi ööbima ja pesta ka ... Sest ausalt ka ... kõik haisesid:D

Hakkasime siis raikiga remondimeest mängima. Ma ei tea.. Me kirjutame varsti CVsse ka, et autoelektrikud. Sest me kookisime kõik lahti ja arutasime kõike variante ja kuidas miski töötab ja miks miski nyyd ei tööta. Saime immo kätte ja pärast 2 tundi näppude määrimist olime teate kus w? Alguses!!! Korraks vaatasin veel juhtmeid ja siis kukkus yks ära. Syyteluku taga olev juhe, mis peaks starterisse minema, aga oli katki. Mingi jama on veel sellega, immo ikka veel ei tööta. Raudselt on mingi kala veel kuskil. Homme kas laseme remonti vedada või tõmbame käima. Peaks eelduste kohaselt minema. Ja siis edasi Adelaidi poole. Jah, 1200 km läbi kukekõrbe. Midagi pole teha. Siin pole midagi. Me oleme siin viimaste päevadega nii palju elukogemusi õppinud. Nyyd siis mõistame, miks on vanemad alati nii kindlad, et asju peab teisiti tegema. Nu nyyd oleme ise järele proovinud ja nii me arenemegi. Nii meist saavadki presidendid!

Aga väga hull tripp oli. Väga katsumusterikas. See oli raudselt selle pika sõidu soojendus alles.

Aga meil on Kati ja Tiina, kes meid lõbustavad. Võis siis vastupidi :D

Tee peal oli veel sõitmas järjest 5 roadtraini, mis oma pikkusega kokku olid 12-13 eesti rekkat. Ja nad lollitasid tee peal. Võtsid autosid kasti ja ei lasknud mööda. Me tagant jälgisime.

Alari

Paradiisis vangis? (Tydrukutelt)

Tere, istun praegu basseini aares mugavas p2evitustoolis ja v6tan paikest. Taevas ei ole yhtegi pilve, ilm on soe ja m6nus, ookean on koiges 5 minuti kaugusel kui jahedast basseiniveest peaks tydinema. Varsti tulevad Larry (meie majutaja) sobrad siia ja siis hakkame grillima ja tennist mangima. Ohtuks taaskord peoplaanid. Ilmselt oleksid paljud nous minuga praegu kohad vahetama, aga mina tunnen juba mitmendat paeva, et ma ei suuda enam seda Lihtsat elu elada. Olete Lovikuningat nainud? Seal laulavad need kaks tegelast Hakuna Matata. See tahendab 'ei minegid muresid'. meie elu siin on tapselt selline.. aga mina tunnen, nagu ma oleksin paradiisis vangis... :)

Aga 6nneks on varsti-varsti plaan edasi liikuda, sest minu hing ihkab kyll kiiremas korras edasi reisida. Nyyd soltub koik veel Elisest, sest tal on ju varst synnipaev tulemas ja ta peab ara otsustama, kus ta oma synnipaeva veeta tahab.

Aga ma r22gin siis natuke seda ka, mis me siin vahepeal teinud oleme. Eelmisel nadalal kaisime jalle selles teemapargis, aga seekord veepargi osas. See oli isegi lahedam kui tavaline l6bustuspark. Sai igast r6ngaste ja mattidega pea ees vette kihutada jne. Yks toru oli selline.. nagu mingi kapp voi midagi sellist - astud sisse, instruktor kaseb k2ed pea alla panna ja jalad risti, uks pannakse kinni , siis oled seal yksi pimedas natuke aga ja siis mingi hetk kaob maapind jalge alt ja jargmine sekund kihutad juba torust pystiasendis alla..vett pritsib n2kku ja midagi aru ei saa, aga 2ge oli!

Kui veemaailmas koik lahedamad asjad proovitud said, laksime yhe atraktsiooni peale, kuhu me eelmine kord dreamworldis olles ei joudnud, sest seal oli meeeeletult pikk jarjekord..nagu seekordki. Aga seekord otsustasime selle jarjekorra ara kannatada, sest atraktsioon tundus seda vaart olevat. Jarjekorras passisime kokku yle tunni aja.. kusjuures vahepeal teatati valjuhaalditest, et torm on lahenemas ja kui vihma hakkab sadama ja tuul tugevneb, pannakse ohutuse tottu atraktsioon kinni. Parast seda teadet otsustasid nii monedki jarjekorrast lahkuda, aga meie olime ikka poikpaised ja lootsime, et onn naeratab meile ka seekord. Olime siis tapselt ukse juures, mis atraktsiooni peale viis..kui turvamees tuli ja ytles, et peame veel ootama ja vaatama, kas torm tuleb otse meie juurde voi laheb m66da.. uskumatu. tapselt meie nina ees pandi uks kinni ja pidime seal veel monda aega ootama.. ilmselt oli see vaid kymmekond minutit, aga meile tundus kyll nagu terve igavik.. aga lopuks avanes taaskord uks ja turva ytles, et tal on head uudised. Neile anti siiski luba atraktsiooniga jatkata. wuhuu. ja meie oligi meie kord.lopuks!!

Elis juba enam-vahem teadis, kuidas see rongimoodi asi tootab, aga mul polnud orna aimugi. istusime siis toolidese, kinnitasime turav66d ja s6it laks lahti.. selg ees .. tunnelisse:D ja siis valgus ja kihutasime mingist korgest tornist yles. see oli vinge! kylmav2rinad kaisid labi, koik karjusid..parast oli kurk k2he. Nii 2geda atraktsiooni peal pole ma veel olnud. Selle nimi oli ka vastav - tower of terror e siis hirmu torn voi midagi sellist:D kui parast liftis koos teiste julgetega olime, siis nagime, et nii monelgi polnud sugugi nii onnelik nagu peas kui meil Elisega. aga meie nautisime seda kyll t2iega ja see oli ootamist v22rt. laheks teist kordagi hea meelega!

Ja et meie onn ikka jatkuks lasi yks linnuke mulle jarjekorras oodates yhe t6rtsu 6la peale. :)

Yhel paeval enne tood otsustasime, et peaks midagi korralikku sooma. niisiis laksime kohvikusse ja tellisime endale paevapraed. see oli isegi suhteliselt normaalse hinnaga - 10doltsi. selle eest sain tyki liha ja salatit.. no igaljuhul koht sai tais, andsime siis ilusti oma tellimuse meie ettekanjale, koik oli ok. See kutt juba hakkas ara minema, kui ma midagi elisele eesti keeles ytlesin ja akki pooras meie kelner otsa ringi ja kihutas meie laua juurde tagasi ja kysis sulaselges eesti keeles: ''Kas ma kuulsin eesti keelt??''.

Siis oli nalja ja naeru palju:D sest keegi meist ei saanud aktsendi jargi aru, et raagime eestlaega,. aga jah, meie kelneriks oli siis Madis Tallinnast. Ta on siis juba monda aega elanud ja plaanibki siia pikemaks jaada. see oli yhtlasi ka minu ainuke kohtumine eestlasega siin kullarannikul. Elis on ikka monda veel kohanud.

Siis laksime toole, muide meie kovik on ikka paris naljaks. Kogu selle tootajatekamba peale kokku - koik ettekandjad, baarmanid, kokad - on seal ainult 1 austraallane. Ylejaanud on koik kas uus-meremaalt, Indiast, Inglismaalt, Brasiiliast, Ameerikast voi kust iganes:D Isegi omanik on inglane.

Selline meie elu siis siin on. Magame poole paevani, vahel mangime tennist, kaime ookeanis ujumas, naudime basseini, jousaali, saunu..ohtuti tootame. siin polegi muud vaga teha ja selleparast ma toesti juba vaga vaga igatsen edasi r2ndamist. kuu aega on selline elu tore, aga ma ei saa aru, kuidas meie majutaja nii kaua sellist elu elada suudab . igav ju:D Ainult see vyrtsitab natuke meie elu, et pea iga paev saabuvad korterisse, kus me elame, uued inimesed. Siin on vahpeal kainud prantslasi, iisreallasi, kanadalasi, praegu 66bivad siin 2 kutti ja 1 tydruk Rootsist. Ja alati on need noored hasti toredad ja suhtlemisaltid, tore on nendega reisimuljeid vahetada jne, oleme niimoodi vaga palju toredaid tutvusi saanud:)

Ilmselt tahate ka meie edasistest plaanidest teada. Praegu ei ole tegelikult veel miski kindel, aga eile raakisime kohvikus, et tahaks too lopetada ja edasi rannata. Selle peale tehti muidugi suured silmad ja 6eldi, et tegelikult peaks 2 nadalat ette teatama, aga samas.. nad vallandavad seal inimesi vaga suvaliselt (selle aja jooksul, kui meie seal tootanud oleme, on nad juba 2 inimest vallandanud) Nii et vast saame ikka varem minema.. 2 nadalat kyll siin enam olla ei tahaks. Siis kui toolt vabaks saame, siis tahame siin veel natuke ringi vaadata, sest siin suhteliselt lahedal peaks ka mingeid rahvusparke ja vihmametsi olema. Ja voib-olla laheme Brisbanest 2h kaugusel pohja yhele saarele, mis pidi ka vaga ilus olema. Ilmselt jataksime siis oma asjad siia, Larry juurde ja tuleksime siis parast veel siit l2bi, et alla louna poole kulgema hakata. Plaanis siis Byron Bay ja sealt edasi siht Sydney poole. ja varsti oleks vist aeg natuke farmitoo peale ka motlema hakata.. :)

Vot niiii:) Olge siis tublid seal lumises Eestsis ja saadame teile palju p2ikeeeest sinna kaugele!

Kallid!

Eiksu

Edasi ida poole!

Ma ei saa aru kuidas see hommik need autod sealt akna alt eriti kõvasti mööda sõitsid. Yldse ei saanud magada. Tegime raikiga yhe wrapi ja tuiasime linna peal natuke. Tegime plaane ja kalkuleerisime valikuid. Suutsime siis tänase seisuga läbi vaadata kõik yhikarottide osad läbi vaadata. Juhuu. Siis tuli tydodel mõte, et lähevad koristavad auto ära. Andke minna!! :D Vabalt. Ma ei takistanud :D Nad ikka yllatavad oma asjalikkuse ja elutarkusega. Ostsime ära tripi peal vaja mineva söögi ja tankisime auto. Kõik on valmis. Enne päikseloojangut läksime yhe mäe otsa, mis linna ääres on. Eile ma jooksin sinna trenni mõttes, aga täna kõndisime. Isegi kõndides oli poole tee peal kõigil häda lahti, et kaua veel. Aga ylevalt avanes ilus vaade Albany linnale. Tegime paar pilti ja siis alla tagasi. Me raikiga tahtsime iganeljapäevasel pokkeriturniiril osaleda, aga mida ei toimunud, seda ei toimunud. Vaatasime siis pundiga õudukat. Oli kah. Tavaline noortekas. Koos metsa ja kahekesi välja.

Praegu me siis tuttu. Järgmiste blogide kohta ei tea. Koperdame kuskile võssi ja kõrbe ära, niiet ei tea kunas ja mis järgmisena.

Alari

Jalgpall...

Arvate et jõudsin kell 8 jooksma :D? eih :D magasin nagu nott ja alles 10 ajal hakkasime liigutama. Keerasime vrapi hinge alla ja jälle hea olla. Puhkasime niisama ja kella 14ks läksime siis tagahoovi, kus 10 doltsi eest nautisime ohtralt salatit, burgerit ja muud. Hea oli. Ja loomulikult õlut, mis manager ise valmis vorpinud oli. Mingi saksa koduõlu. Salakaval nagu ikka. Tutvusime yhe soomlasega, rääkisin temaga natuke soome keeles, chill. Ta pole enne meid eestlasi näinudki austraalias. Siis tuli kuidagi puhtjuhuslikult välja, et ma mainisin talle, et olen soomes käinud ja olen käinud ka linnas nimega kokkola, jalkalaagris. Ja selgus, et ta elab seal linnas :D pisipisi maailmakene. Kella 17 ajal pidime kuskile pubisse minema, kus kõik poolmuidu pidi olema, mingi happy hour vms. Me altsikuga jõudsime natuke varem välja minna ja nägime et eemal platsil mängitakse jalkat. Läksime ka punti. 8 vs 8 muruplatsil paljajalu. See oli nii hea tunne yle pika aja jalkat mängida... Loomulikult oli seal igat sorti rahvast. Mõni mölises rohkem kui muidu. Aga lõpuks suutis too möliseja mind kyll yllatada. Ta ise oli päris keskmises joobes. Aga kui yks tyyp kuskilt kõrvalt teatas, et me peaks nyyd pubisse minema, sest happy hour saab läbi. Selle peale kysis too sama ylbik: What about soccer? See tuli kuidagi nii siiralt. Loomulikult jõudsime sinna pubisse ka, tegime piljarditiiru ja uuesti koju. Pmst on see nende mõistes nagu meie vabariigi aastapäev (loe: minu sünnipäev ja eestlase kallistamise päev). Homme on meil veel võimalus siin linnas tööd leida, kui seda ei juhtu, siis reede hommikul pakime asjad ja asume edasi teele idakalda suunas. Tee peale jääb palju talukesi, kust me läbi käime ja tööd uurime, lihtsalt ei ole mõtet ennast uuesti sinna backrisse kinni tõmmata. Vaatasime natuke veel õudukat, aga uni tuli peale. Samal ajal aga kostus meie aknast sisse hää, et kas te saaksite meid kõrvaluksest sisse lasta? Mingi tyyp oli, altsik läks neid sisse laskma, aga selgus, et oli hoopis politsei :D Mingid sakslased olid yle aia seal midagi mölisenud, aga saadi vist asi korda. Homme tuleb paar pilti ka tänase kohta, sest on pime tuba ja kõik magavad ja ma ei hakka yles ajama. Kohe lähen niigi õele helistama, sest meil on 5 minuti pärast 27 jaanuar ja tal on siis synnipäev :P Mind aga ei heiduta, et tal kell alles 18.00 on :D.

Head und.

Raiki.

Austraalia Päev

Täna on siis see päev. Austraallaste jaoks tähtsam kui jõulud ja aastavahetus kokku. Nende mingi asustamise päev vms. Sellega tuleb meelde Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruar, mis on ka raiki synnipäev ja ylemaailmne eestlase kallistamise päev. See on see, mis paneb Estraallase mõtlema, et vb peaks kodus olema. Vahel on nii, et ei mõtle välja, kumb on parem, kas lust ja lillepidu või koduselt raske töö ja asjade saavutamine. Eile me mõtlesime!

Võibolla mõtlesime liiga palju:D Aga eile oli selline lebo päev. Panime plaane paika. Kalkuleerisime rahasid. Kas sõita edasi siit linnast või jääda siia. Kysimusi on palju. :D

Eile käisime sadamas tööd otsimas. Mutt oli nii lolli näoga kui meid nägi. Lihtsalt ei osanud vastata. Ei tea mis teda ehmatas. Eesti poiste kelmikus? :D

Käisime poes. Ostsime LIHA :).

Õhtul panime pidu, tutvusime mingi hollandi tyybiga ja karja poolakatega. Väga lahe õhtu oli. Raiki hommikul ärgates ei saanud aru, kuidas keegi tema arvuti käima pani. Kui arvestada seda, et juhe ei ulata minuni. See tähendab seda, et ma pean olema kuskil mujal voodis, sest minu voodisse juhe lihtsalt ei ulatu. Seega ma ei ole oma voodis. Aga ta ei viitsinud silmi ka lahti teha, sest hommik oli nii varajane veel. Ja kui ta silma lahti tegi siis ta ei saanud mitte midagi aru. Sest ma magasin Tiina voodis.Kati minu omas ja Tiina kati omas . Kõik maandusid kuskil mujal. Ainult raiki jõudis oma voodi. Napilt! :D

Täna on austraalia päev! Täna saab kymne taala eest grilli ja õlut. Päev peaks hästi algama! :D

Enne Austraalia päeva

Kallid teavad, et me ikka veel elus! Ylejäänud mäletavad meid kui legende. Mina ikka ei suuda otsustada, kumb on parem kas siin või seal. :(.

A kus töö on :D?

Hommikul ilusti kell 7 äratus, et kiirelt asjalikuks hakata. Sõime hommikust ja uurisime kohe, kas on töö kohta midagi kuulda. Saime teada, et linna tuleb Circus Royale. See pole 15 aastat WA-a käinud. Kuna aga manager ei saanud sealt kedagi veel kätte, siis läksime ise ringi sõitma ja uurima, kus farme ja värke on. Aga juhuslikult leidsime circuse üles, aga kõik vist magasid, sest olid öösel siia sõitnud. Meil oli aga 13,7 kraadi sooja hommikul ja vihma sadas pool päeva. Linnas käidud, jälle koju passima. Ei ole nagu töö kohta ka kuskilt enam surkida, kogu internet on ka läbi käidud. Eks tuleb edasi oodata, kui aga kell sai 16, siis otsustasime ise sinna circuse juurde kohale minna. Seal saime jutule ja andsime enda numbri. Kui vaja, siis homme helistavad... ei olnud väga lootustandev. Õhtul vaatasime filmi The Reader. Kahtlane... hea hindega, aga ... ei tia... Käisime veel väljas jalutamas, sõitsime ostukäruga ja tuiasime niisama. Homme uus päev, loodame, et töörohkem :D. Kolmapäevast algab Australia week. Siis mingid pidustused, võibolla selle raames on kuskil midagi liikumas. Kolmapäeval on heategevuslik jooksuvõistlus ka, mingi 5,6 km. Võibolla osalen.

Backpacker on natuke kahtlane, sest umbes pooled inimesed on väga kahtlased :D.

Aga mul on kuu aja pärast sünnipäev :).

Raiki.

Kala

Ayoups. Magasime kõik poole päevani. Oli mõnusalt aeg lõunat syya. Käisime pärast seda linna peal. Läksime tydrukuid otsima linna peale. Nad läksid pool tundi varem kui meie. Me vaatasime yhikarotte jälle. Selline hasart tuli peale. Parajalt koom ikka. Siis tuli hull mõte, et läheks kalale. Ostsime IGA poest kylmutatud kalasööta ja läksime õnge loopima. See nägi välja nagu kaks amatööri vee ääres. Ja õnged muudkui andsid alla. Siis arendasime tehnikat natuke ja juba hakaks lubama. Raiki sai korra midagi otsa ka, aga kätte ei saanud. Pmst oligi lõpuks saagiks järelejäänud 3 söödakala. Need vaesed kylmunud kalakesed lasime vette tagasi :D Tagasi BPsse jõudes hakkas isegi vihma tibutama. Ilm oli jah täna kuidagi pilvine ja kylm. Homme on esmaspäev ja elu linnas hakkab jälle käima. Siis saab natuke asjalikum ka olla, kui lihtsalt syya ja yhikarotte vaadata. Täna vaatasime filmi Wall Street. Seda 1987 aasta varianti. ;)

Altšik

Ühikarotid!!! Hea.

Eile käisime mingis pubis istumas. Mul kõht valutas ja tulin koju rohtu võtma, õnneks oli 100 m kaugusel :). Sain korda. Tahtsime ka kluppi minna, aga pilet oli 10 doltsi ja rahvast ka palju polnud. Aga ime oli see, et klubi avati alles kell 23 nagu Eestis. Uni tuli naris hea. Altsik pani kell 7 äratuse, et maasikafarmi minna maad kuulama. Üldse ei saanud karku alla. Viimaks lohistasime ennast kohale, aga seal helistades selgus, et ei ole hetkel töötajaid vaja ja ei saanud jutulegi :( Läksime tagasi koju ja panime ühikarotid loadima :D. Kuum oli täna, tuba ka. Vaatasime ühikarotid ära ja meil tekkis Eesti tripp 2011 jaoks supermõte, aga ma ei räägi sellest midagi, siia kirjutan ainult selleks, et endal meelde jääks :D. Tydrukud käisid natuke shoppamas ja sis läksime blowholi vaatamas ja natural bridge ja mingi kalju veel :D. Võimas oli, see on see osa rannikust, mis kunagi antarktikaga ühenduses oli. Hostelis panime jälle rotid loadima ja tegime lõunasöögi. Keetsime hapukapsast, kartulit ja mingi kaste peale. Päris hea sai. Täna puhkame, homme ka, sest töö eriti siis ei liigu.

Õnnesoovid Ene Tannbergile sünnipäeva puhul;)

Raiki & Co.

Geraldton vol 2.

Äratus 7, et mitte kämpamise tasu maksta. See telkimiskoht oli aga meie hulleimatest telkimistest nyydsest teisel kohal. (esimesel kohal on Mount Namelessi juures kivimaastikul). Kuna seal Shelly beachil oli pisike ala ainult telkmiseks, siis loomulikult olid kõik kohad täis. Aga meie leidsime vuliseva ojakese ääres koha, kus meie telk on 20 cm kaugusel ojakesest, mis vuliseb öö otsa. Koht on koht ja ookean on ainult 30 m kaugusel :) yle mätta kiviga visata. Telgid pysti, laud valmis, sealiha gaasigrillile ja sööma. Oeh, SINEP, jah, eesti sinep. Kati sinep. See oli imeheaa. Õhtu kiskus jahedaks ja toppisime juba topeltpusad selga, sest tuul parajalt puhus. Aga siis tekkis minul täielik uudishimu. Meil hakkab kuu horisondilt õhtul tõusma ja tõuseb ja tõuseb, ehk öösel kella 3 ajal oli kuu meil täitsa taevas. Aga kas teil oli ka kuu kell 21 ajal juba taevas näha? Kas kuu saab meil paista samal ajal kui teil? Ma eile pikalt mõtlesin selle yle. Öösel magasin ma nagu lapseke, ojake sulises, laine peksis vastu kive, aga uni oli nii super. Sõitsime Albanysse. Käisime läbi paar backpackerit ja paar tööbürood. Kõige reaalsem variant tundus Albany Backpackers. Kalkuleerisime ära ja jääme siia, maksime nädala tasu ära, 25 doltsi öö, viimane päev tasuta. See on aga workhostel. Ehk hosteli manager tegeleb elu eest sellega, et elanikele tööd leida, sest seda kauemaks nad jäävad ju. Saime liguneda pikalt kuuma dušši all. Me aga ei tahtnud suvalist dormituba võtta ja saime endale kolmese toa, kuhu tõime lisavoodi. Kitsas oli aga ajas asja ära. Aga juba poole tunni pärast tuli manager uurima, et kas ikka on ok selle toaga? Ta teatas et vabanes yke kuuese ühika tuba ja ma saan teid sinna panna. Sobis, tuli väja, et ta ei pane sinna meile rohkem yyrnikke juurde ;). Hea diil. Andmed kirjas ja tuleb vaid oodata. Me aga jäime managerile ilusti meelde, rääkisime enda maasikakasvatamiskogemustest, uste tegemise oskusest, värvimisest jne :D. Kuna aga nyyd tuleb nädalavahetus, siis tavaliselt palju tööd ei liigu. Täna otsustasime ööklubi kasuks, leiab sealtki kontakte äkki :). Siin hostelis on meil tasuta hommikusöök, ja tasuta õhtuoode kell 6.30. Tasuta internet tunniks ajaks/per inimene. Sellega saime lõpuks alustada oma yhikarottide vaatamise seeriat. Tunniks ajaks tasuta nett taha ja laadisime tervelt kaks osa ära. Sellega tuli meil eesti väga sydamesse tagasi :P Heinamaa, suvi, järved, ühikarotid :D. Tööotsingui nägime ka stripifirma autot. Jätsime viisakalt kontaktandmed ka. A ja yks asi veel. Sõime rahulikult oma lõunakest, kui meie selja taga näitas ennast Nicki tytar. Me teadsime, et ta tuleb siia praktikale, aga et me samas backpackeris lõpetame :D. Lahe.

Chillpill,

Raiki.

Puud, maod, papagoid.

Täna oli palju sõitmist. Käisime metsas puid ka vaatamas :D. Ei tgt on siin nii, et need puud on vähe suuremad kui meil. Ühel suurel puul oli alumine osa seest tyhjaks põlenud ja nyyd on seal nagu katusealune. Siis käisime sillal kõndimas, mis kõrgus 40-50 m kõrgusel õhus, meeletu vaade. Järgmine peatus oli lõunapaus roomajate ja papagoide pargi ees. Altsikuga käisime sees ka. Jõudsime just õigel ajal, sest algas kella kahene sessioon, kus saab loomi katsuda ka :D. Papagoisid sai näpu ja õla peale võtta, täitsa lahtiselt elasid seal. Parim osa oli aga madudega. Altsik oli loomulikult kaugel, sest tema madudega tegemist ei tee. Mina ikka trygisin laste vahele ja sain ka mitut madu endale kätte võtta ja kaela ymber panna. Nad on kahjutud, kui peakski hammustama, siis ainult väike auguke tuleb ja myrki pole. Aga kui ta end ümber kaela mässis, sis oli kyll tunda kuidas poomisinstinkt on olemas. Nüüd sõidame Shelly beachi kämpama. Homme Albanysse tööotsingule.

Ilmad siin all kisuvad ikka märgatavalt jahedamaks. Saame kõik oma pusasid ka ikka kasutada ja öösel riided rahuga magamiskotis selga jätta. Aga päeval on ikka kuum.

Head õhtut.

Raiki.

Pildid.

Ärkasime kuskil pärakeskel metsas. Muidu oli öösel kõik vaikne, aga ainult mingi väärakas vares kraaksus, nagu nukitsamehe filmis. Uni tuli hea, ei saanud hommikul karkugi alla. Asjad enne 9 pakitud, siis saab tasuta ööbida :D pargivaht ei jõua veel kohale tulla. Hetkel saame arvutit kasutada ainult siis kui sõidame, aga siis pole levi ja seega tulevad blogid imelikkudel aegadel. Eile õhtul otsisime ööbimiskohta pikalt, sest need turistikaardid ei näita mitte midagi õigesti. Enne kämpamist leidsime veel yhe lookouti yles. Seekord oli selleks 60 meetri kõrgune puu! Ja sinna sai otsa ronida. Sinna oli tehtud metallpiikidest nagu trepp, aga see oli tõesti kõrgel, käisime Tintsuga üleval ka ära, vaade oli meeletu....vasakul...mets....paremal...mets....ees....mets....taga.....mets. Jõudsime pimedas ööbimiskohta ja saime esimest korda endal ka laua püsti ja toolid. Sest muidu olid need meil juba olemas. Nüüd sõidame edasi Walpole poole. Hoiame silmad tööga seoses lahti. Eile saime kaks pisikest pettumust :D otsisime farmist tööd ja esimeses yteldi, et oleks te nädal aega tagasi tulnud, siis oleks saanud ja teises kohas teatas peremees rõõmsalt, et eile just võttis 5 eestlast tööle :D maailm on pisike. Kohtasime Pembertonis ka tydrukute sõpra, eesti poissi, olevat seal juba 2 kuud töötanud. Enivei, praegu on täitsa planless sõit ja vaatame seda mida tahame ja kämpame seal kus tahame :P ja vahel maksame ka ;) Altsik läks just poodi energiajooki ostma ja siis liigume edasi ja levi kaob :).

Meil läheb kõik hästi ja ei ole vaja kellelgi muretseda ;) Paar tulekahjud on 100 km raadiuses, aga me liigume siit kohe edasi. Aga see mets kus me ööbisime ja yldse on siin hästi suured puud. Põhi tegevusala on metsandus. Puud on tõesti 60 m kõrgused, ulme.

26ndal jaanuaril on AUstralian Day, siis on suur pidu. Siis me äkki suuremas linnas, eks näis.

Tsau.

Raiki.

EGON

Las ma kirjeldan siis natuke seda maad. Oleme rännanud juba tuhandeid ja tuhandeid kilomeetreid, aga iga järgnev on ikka midagi uut. Eilne päev aga algas sellega, et me pakkisime kiiremini kui esimene kord, sest kui me oleks pikemaks telklasse jäänud, siis oleks pidanud maksma. Esimene turistikas peatus oli koobastes. Läksime koopasse, mille leidis mingi mees, kui ta laskus mööda tunnelit, mis oli maapinnal, kui kaev. Jõudes alla, ma kujutan ette, mis ta tundis, sest lihtsalt need ei olnud normaalsed vaated. Olime 42 meetrit maa all ja laes rippusid karstikoopale kohased jääpurika sarnased kristallilised soolasambad. See oli hull, metsik, suur. Terve tuur kestis vb tunnike, aga me nägime midagi, mida nägemata ei saaks austraaliast minema minna. Tydod samal ajal otsisid viimaseid siidreid ja nautisid hommikukuumust. Pärast seda sõitsime Augusta’sse, mis on linn edelatipus. Midagi erilist seal korda ei saatnud, peale selle, et ostsime endale õli ja kytuse filtri ja kiloga õli, et vb peab teeninduse ise tegema. Sest jah, teenindus maksab terve varanduse ja kui raske see ikka olla saab. Mina vahetan ise õli ka kytse, õli filtrid äära. Raiki assisteerib ja tydod kokkavad samal ajal. :D Lebo. Augustas me veel tegime kerge snäki ja teele me asusimegi. Otsisime kota, kus surfata ja siis sõitsime natuke tuldud teed tagasi, kuid ka see rand oli selline paras lastekas. Laine oli kehva. Mis seal ikka. Plaan tuleb käigult ja oligi mõttes suunduda edasi alla rannikule. Kuna see pargionu rääkis meile salajastest kohtadest, siis otsustasime sinna sõita ja seal surfama hakata. No oli ikka pikk sõit. Kõik keerasid tee peal magama ja ma lihtsalt ise ka poolunisena sõitsin 35 klikki teeotsast mööda. No juhtub. Agaü teed, mis on looklevad ja iga käänaku taga on käänak. Puud on kõrged, nagu eestis ja kõik on roheline. Megaaaaa. Lõpuks leidsime siis teeotsa, kus oli maha kirjutatud, et tee on suletud, sest ees on tulekahju. Aga kuupäev oli sildil dec, niiet me läksime rahulikult edasi. Sõitsime 20 klikki niisama mööda asfalti ja siis kakkus väga vasakule. Tee oli hullem kui Cape Peroni tee. Sõitsin mingi maa ilma kumme tyhjaks laskmata, aga siis ei hakanud enam riskima. Kuigi iga koha peal on puud, et vintsida saab igalt poolt, kui juhtubki see, et kinni jääb. Ma lausa ootasin seda, aga ei tulnud. Ja meie tasuta investeering uutesse tagakummidesse oli lausa lust. Need papud teevad isegi ilma nelikveoga sellise töö ära. Eriti kui kumm pooltyhjaks lasta, siis on nagu traktor lintidega. Sõitsime 25 klikki lihtsalt mööda kukensi teed. Yle mägede, puude vahelt ja liiva sees. Hull rada oli. Aga mulle nii meeldis nagu te teate. :D Tee viis meid kuskile, kus ei olnud meie ootuste koha pealt mitte kedagi, aga oh yllatust. Seal oli mingi 10 autot vähemalt. Kes survas, kes elas lihtsalt oma kämpinguelu. Meie võtsime koha teistest eemal ja vaatega päikseloojangusse. Käisime surfamas, käisime ujumas, võtsime niigi pruunidele kehadele päikest. Selline lill elu oli jälle. Saime siis tydrukutega lähemalt tuttavaks. No ei ole kehvad. Mõistavad huumorit ja on asjalikud pealekauba. See oli pikk õhtu. Väga pikk. Isegi kalal käisime esimest korda. Mis sest, et söödaks oli suitsusalaami :D, aga midagi ikka ei saanud. Nu me väga ei yritanud ka. Hommikul leidsin ennast autost magamast. Saime kõik pysti ja mina raiki käisime megasuurte lainetega ujumas. Ausalt ka... Kui see laine on hetkel sinu kõrval ja ta on sinust 2 meetrit kõrgem ja on hetkega sinu peale murdumas, siis on ikka suht lootusetu lugu. Pakkimine läks ebatavaliselt kaua. Aga siis olki raiki kord sõita. 40 klikki mööda seda sama teed. Seda liivast ja dzunglipuude vahel. Paar korda olime peaaegu kinni, aga siis Jenna ikka yllatas. Lihtsalt ma ei saa aru, kuidas ta seda rada läbis. Jõudsime yhe järve äärde, kus sai esimene korralik hygeen tehtud. Mageveega järv, mis oli lihtsalt lummav. Peaaegu oleks sinna ööbima ka jäänud. Aga kell oli nii vähe ja lasime linna poole edasi. Plän oli tööd otsida, sest meil praegu oleks vaja nädal kuskil meloneid pakkida ja siis edasi. Praegu olemegi kuskil Pembertonis, kus otsime tööd. Aga kui ei leie, siis paneme edasi. Eike ja Elis kindlasti teavad, mis tunne oli Cape Peroni teed sõita. Samasugune oli praegu ka . Koos kõigi lisanditega. Midagi tahtsime eile antile ka edasi öelda, aga nyydseks on juba meelest ära. Aga tea, et midagi nagu oli :D Ikka veel naudime elu. Ikka veel kogume kogemusi, ikka veel oleme Raiki ja Alari.

Blogi käibki ylepäeviti nagu väikemaakonna leht, sest siin ei ole levi.

Alari

.//.

Margaret River

Njii. Kahe päeva kiire postitus. Ma arvan, et lisame rohkem pilte, vähem juttu. Sest kirjutada pole yldse kerge, kui ei viitsi, pole akut ja auto peab käima, kui blogi kirjutame. Lisaks tuleb seda kino nii palju peale, et ei oska kuidagi ära ka seletada kõike, mis toimub ja mis jäi toimumata.

Eile Saime varakult yles. Mis sest, et F ja S olid kylas. Vanapoiss tuli oma kuue veiniga nicki juurde ja tähistas oma puhkusele minekut. Nad siis 5ks nädalaks aasiasse. Ärkasime kell 7 ja kaheksa pidi olema start. Me olime poole tunniga pestud ja pakitud. Siis tuli sõnum, et tydod jäävad hiljaks. Tunnikese jäid ainult. Ei ole hulllu. Alguses ikka juhtub :D Nii me startisime jälle...Neljakesi. Mina Raiki, Tiina ja Kati. Sõitsime Lõunasse ja hoidsime võimalikult ookeani äärsetel teedel. Esimene peatus oli linnast väljas ja sai varusid täiendatud. Järgmine oli juba suurem peatus, kus sai kõik tydrukute toidukraam ostetud. Juba poes sain aru, et siit tuleb yks lahe trip. Vist olime Bunbury’s , kus käisime otsisime linna pealt söögikohta, aga mitte midagi ei leidnud. Viimane võimalus oli tankla, kus me ka sõime. Tegelikult oligi terve päev lihtsalt sõitmist. Aga see ei olnud niisama sõitmine. Sest loodus on siin ikka täiesti teine. Puud on kõrged ja kõik on roheline. Teed on käänulised ja lähevad yle väikeste kyngaste. Ilus. Hakkab juba meenutama mõnda Eesti saart või siis läänemaad.

Jõudsime Margaret riverisse. Esialgu läksime linnast lihtsalt läbi, mis koosneb peatänavast ja vist ongi kõik. Reaalne turistikas. Kõik kohad on turistipoode täis. Aga me sõitsime siis vaatama, kus see jõgi ise on ja miks kutsutakse seda kohta seal jõesuudmes parimaks survarite mekaks austraalias. Võrreldakse hawaii parimate kohtadega. Vaade loomulikult oli metsik. Kõrge kalju pealt hakkad vaikselt alla sõitma, kui jõuad parklasse, mis on pungil inimesi täis. Rannas oli inimesi päikest võtmas, jõe peal kanuudega ja lainetes lauaga. Meie piirdusime esialgu lihtsalt ujumisega. Aga laine oli nii jõhker, et lihtsalt ei suuda liikuda. Sinna kuhu vesi viib, sinna on minek ka. Fun. Pärast ujumist läksime linna, sebisime kaardi ja otsisime ööbimiskoha. Algul ronisin kuskile võssi autoga jälle ja leidsin yhe inimtyhja platsi, kus saaks tasuta olla. Aga otsustasime yhe riigi poolt rajatud kämpa kasuks. Maksis kokku 28 taala, mis tuli ymbrikusse panna ja siis postkasti. Kuna me maksime suurema osa myntides, siis meie pisku sinna sisse ei mahtunud. Jätsime siis akna peale, et kui ei pea maksma , siis ei maksa ka. Õhtu tuli pikalt. Mina ja Raiki rääkisime lollustest, mis korda on saadetud ja tegime syya. Purgiuba sai jälle peavõidu!

Hommikul oli kell 7 äratus, aga selle ma panin heaga kinni, sest veel ei olnud palav magada. Kell 9 vist saime minema. Pärast seda, kui mingi onkel pidas kinni ja tahtis maksekviitungit näha. Me muidugi rääkisime oma myndiloo ära ja andsime onklile raha. See oli õnnelik ja sõitis minema. Hetke pärast oli tagasi ja kysis kuhupoole me edasi läheme. Näitas paar huvitavamat kohta kaardil, kuhu me nelikveoga ligi saame ja kus saab ööbida. Ta oli nii tuhinas aitamisest, et kohe naljakas hakkas:D Ma ei tea, kuidas meil joppab nendega.

Mästerplän oli minna randa tagasi ja siis kanuudega jõe peale. Meile öeldi, et täna on tuuline ja võtke kajakid. 20 taala nägu ja siis läksimegi. Mina sõitsin tiinaga ja raiki katiga. Algul käis loomulikult kerge pritsimine. Hea rahulik oli sõita. Tuuleke kandis edasi ja palju aerutama ei pidanudki. Mingi hea tund aega lasime yhte otsa. Seni kuni edasi ei saanud, sest puud olid risti ees. Aga vaated olid ilusada. Yks pirakas kaljujupp ja yldse selline vana jõeorg, kus lõpus kivine põhi ja vahepeal puud yle jõe lookas. Lõpus käisime ujumas ja siis tagasi. Tagasi oli hoopis teine teema. Tuul oli vastu ja andis aerutada. Tydrukud puhkasid vahepeal ja siis polnud muud kui lihtsalt topelt aerutada, et tuul tagasi ei viiks. Aga selline trenn oli, et anna olla. Homme raudselt käed valutavad. Pakun, et mingi 2 ja pool tundi mässasime seal kokku. Aga ilus oli. Kogu see rand ja jõesuue on lihtsalt kymme punkti kymnest. Me isegi ei proovinud surfama minna, sest käes olid nii läbi. Järgmine peatus oli laburünt. Selline nagu peab olema. Paksu hekiga ja pole õrna aimu ka, kuidas läbi saada. Algul koos neljakesi, siis me raikiga läksime eraldi ja tydrukud jäid veel kokku. Mingi aeg ma leidsin jälle raiki ja siis olime keskel. See tähendab, et pool maad sai läbi. Aga see on selline nöök, kui sa lihtsalt kõnnid ja siis lõpus on nurga taga tupik. Valus laks. Aga me saime välja. Mina ja Raiki.:D Tydrukutele pidi minema vastu ja yles otsima, sest muidu vist oleks pidanud nad telgi kaasa võtma ja ööseks jäänud:D Seal oli veel paar väiksemat mõistatust, aga need polnud nii hullud. Kuigi yhega maadlesin mina pikalt, samal ajal kui teised kõrvalt vaadates juba lõpus olid. Kipa oli

Niii.. siis läksime telkimiskohta otsima jälle. Sõitsime samast kohast mööda, kus eile olime ja otsisime mingit ranna peal kohta. Aga polnud. Ainult suured kivimyrakad, kuhu lained vastu peksid. Isegi kalameeste jaoks olid sildid väljas, et kui kalale lähete, siis peate ennast nööriga kinni siduma, sest seal on palju inimesi hukka saanud juba. Me lõpuks ikka tulime samasse telklasse ja tegime sama triki selle ymbrikurahaga. Vb homme saame varem minema ja ei maksagi :D Praegu läheb söömaks.

Ciao

Alari

Nii, kuna nett on aeglane, siis pilte ei ole praegu. !

Margaret river.

Oleme kohal ja kämpame. Blogi tuleb homme ;)

Raiki.

Nick,Diana,Frank,Sue

Ja mis kell täna ärkasime? 12. :D. Vaatasime filmi, mingi sitt komöödia oli, Stan Helsing. Aga see selleks. Siis pakkisime auto ära, surfilauad peale jälle. Peagi jõudis ka perekord Kruta siia. Frank oli nagu frank ikka :D. Kuulsime, et nad olid ka eile Northbridges olnud, mingis restoranis. Ja frank oli päris purju jäänud :D. Igatahes, Nick läks hoopis kitesurfima paariks tunniks ja mõlemad Fid kaasa. Istusime ja muljetasime niisama, altsik sai oma kadunud jope tagasi, mis oli ikkagi Pauli pool olnud. Vaatasime altsikuga teist filmi, sellega jõudsime poole peale, kui läksin Dianale appi syya tegema. JÕudsin aga selleks ajaks, kui pidin ainult laua katma :D. Tõime altsikuga paar õlut ka poest, ei hakanud teiste veini võtma. Istusime ja rääkisime pikalt. Õhtusöök oli imeline. Grillkana ja oad ja midagi veel. Frank tellis 21.30ks takso, et siit lennujaama minna. Sest nad lähevad ju Kuala Lumpurisse, viieks nädalaks puhkusele, Laosesse ja Kamboodzasse. Järjekordselt jätsime Frangi perega hüvasti :D. Läheme magama ära, homme kell 7 äratus, eesti tydrukud peaks kell 8 siin olema ja minek ongi.

Adventure begins again,

Raiki.

Sleep.

Ärkasin selle peale, et keegi saagis kuskil rõdu peal polte. Tabasin kohe ära, et see on altsik, kes meie nädala ööbimise eest tööd teeb. Mõtlesin, et ta teeb raudselt pooled ära ja jätab pooled mulle. Aga ikkagi magasin edasi. Lõpuks pärast 12 ajasin silmad lahti ja sealt tuligi altsik, kes teatas, et töö tehtud :D. selge :D. Järgmisena võtsime ette filmivaatamise. Vaatasime filmi nimega Prestiiž. Vot see oli kuradi hea film. Mulle meeldis. Pärast seda läksime woolworthi, et sealt endale roadtripiks syya kaasa osta. Päris kaua aega läks. Siis vaatasime jälle yhte filmi ja siis läksime Dianale appi syya tegema. Neil siin on nii, et kõik on omal kohal ja kõiki asju lõigatakse kindlate nugadega. Ulme :D. aga harjume vaikselt. Homme tuleb Frank ka siia :D. Pärast õhtusööki kobistasime ennast jälle linna. Pidime Ahmediga kokku saama, aga ta ei saanud tulla. Läksime siis kahekesi King's parki ja muljetasime elufilosoofia yle. Sai palju asju paika pandud. Jõudsime õhtu jooksul isegi deeni, aga pärast seda seadsime sammud kodupoole. Aga jäime 1 minutiga maha rongist ja järgmiseni 1h aega. Võtsime kerged friikad ja passisime rongijaamas....uni...magada.... Ja järjekordelt oleme kodus ja siiamaani oleme iga päev käinud king's pargis ja linnas :D homme ei lähe... vist...

Lav juuuuu,

Raiki.

Sõber eestist!

Tere kallikesesed!

Kuidas küll öelda, et minu loodetud/kardetud õppimist täis päev algas vägagi mõnusalt… nimelt ärkasin neiu kõrvalt, kes pakkus terve öö mulle sellist naudingut, mida üks mees võib ainult ette kujutada ja loota ning mida mõni ei saa terve elu jooksul lootagi. Enne lahkumist võtsime neiuga veel koos väikse dušši, seda muidugi pisikeste lisanditega. ;)

Koju jõudes hakkasin tegelema oma armsa koolieluga… otsisin konspekte ja lasin kursaõdedel saata oma valmistatud kokkuvõtteid. Kuid nagu arvasin seda juhtuvat, tüdinesin mõne tunniga. Alguses lootsin, et kui olen endale süüa teinud ja selle ära söönud, hakkan uuesti korralikult õppima, aga ei. Tekkis isu millegi parema, kellegi teise järele. Seega võtsin skype’s kõne ja käisin end turgutamas.

Koju tagasi, uuesti õppima.

Ma saan aru, et tootsin siin õrnalt täielikku bullshit’i, aga mu tänane päev, eksamieelne päev, ongi just selline, mõttetu.

Ning ajaaaaaa… Raiki ja Altsik ka helistasid ja rääkisid pisut oma seiklustest ja toredatest sündmustest, oma mõnusast puhkusest, nimelt .... Ja siit ma jätkan (alari). Äitähh sõber! Meie päev oli kiire. Kytsime korraks surfama, kus laine oli nii kõrge, et võttis hinge vaakuma. Enamus aja olin vee all kui vee peal ja siis lasime edasi loomaaeda. Seal olime kõva kolm tundi. Päris kipa oli. Prast seda koju ja siis linna. Tegime joogi raikiga kingsis ja saime katiga kokku. Tavaline päev! Lyhike päev! :D

alari ja ...

:D

Tydrukute elu Surfers Paradises

Nonii, l6puks hakkan siis blogi kirjutama. Suured vabandused, et pole ammu kirjutanud, aga kuidagi lihtsalt ei leia seda aega ja peale t66d olen nii v2sinud ka..Igatahes meil l2heb ikka endiselt h2sti. Muretsemiseks pole p6hjust, kuna meieni need suured uputused pole j6udnud, ega j6ua ka. Kuigi jah ilmad on siin viimastel n2dalatel p2ris kehvakesed olnud. P2ikeserannik pole juba aastaid nii palju vihma n2inud. Aga 6nneks nyyd hakkavad ilmad paremaks minema, eile sai natuke p2ikestki v6etud ja natuke 2ragi p6letatud.. Siin on t6esti nii, et tunnike p2ikest ja juba oled punane. Ja 30+ p2iksekaitse peab alati n2os olema, muidu on jama. Aga p2ike on ikka hea, vaatad aknast v2lja n2ed helesinist ookeni ja valgeid vahutavaid laineharju, mitte hallllllllllli taevast ja veel hallimat ookeni. Loodame, et p2ike j22b nyyd kohe pikemaks ajaks. Ilmateade lubas kyll peale n2dalavahetust paar p2eva vihma ja siis j2lle p2ikest. Loodame parimat!

Elu on meil siin p2ris huvitav, sest pea iga p2ev tulevad siia uued couchsurferid, keda Larry majutab. Enamasti on need saksa tydrukud. Yleeile saabusid ka yhed v2ga v2ga toredad prantusese tydrukud, polegi kunagi niimoodi prantslastega suhelnud. T2itsa pariisi tydrukud ka, nii et kui kunagi Pariisi minek on, siis on seal tutvused ees. Samuti elab siin juba natuke pikemat aega yks v2ga vinge saksa tydruk, kes ka koos meiega siia pikemaks ajaks j22b. Hakkab ka Larryle maksma, 10 doltsi p2ev. Eile kui Eike kyll t66l oli, k2isin sakslase ja prantslastega linnas, s6ime sushit ning hiljem kokkasime koos 6htus66gi, milleks oli imemaitsev wokiroog(emme 6petatud). P2rast vaatasime filmi ja n2ksisime juurvilju tipikastmega. T2na hommikul prantslased lahkusid, vahetasime kontakte tulevikuks;) Aa ja need tydrukud on Tallinnas ka k2inud.

Nii, mis me veel huvitavat teinud oleme. Teisip2eval, kui meil m6lemal oli vaba p2ev, k2isime vapianos ceasari salatit s66mas, mis polnud yldse nii hea kui Eestis :(( ja peale seda l2ksime yhte asja:D see on umbes nagu meil AHAA keskus, seal olid erinevad ruumid, mis olid v2ga 2gedad kusjuures. M6ni ruum tekikas tunde, nagu sa oleks kuskil keset kosmost, m6ni oli p2ris hirmus, laseriruumid jne. Siis eile k2isime rannas, need lained on siin ikka hullud. Kisuvad ja lykkavad sind igatipidi, eriti eile. Ujuda v6ib ainult lippude vahel ning kui keegi eksib, pahanduab kuri vetelp22stja sinuga l2bi valjuh22ldi.

Selline see eluke meil siin on. T66l k2ime peaaegu iga p2ev,mina olen tavaliselt 5-23 v6i 22ni. Eike on paar korda p2eval ka olnud. Nyyd on mul imekombel kaks vaba p2eva j2rjest olnud, Eikel on isegi kolm. Meie ylesandeks on v6tta siis tellimusi, toitu ette kanda, laudu koristada jne. Vahetevahel on yks meist ukse peal ka, juhatab kliente lauda ja tutvustab menyyd. 6htuti on seal ikka p2ris kiire ja ysna n2rvline, aga pole viga, kollektiiv on m6nus ja yldiselt v6ib rahul olla. Eks me k2ime siin muidugi pidudel ka, sest neid on siin palju, see ongi yks suur Austraalia pidude pealinn. Hommikuti siis magame kaua, kui ilma pole vaatame telkut ja puhkame niisama. Kui ilma on l2hme tavaliselt randa v6i basseini 22rde. T2na n2iteks l2ksime Eikega tennist m2ngima, siin on meie kasutuses tervelt kolm tenniseplatsi. Peale m2ngu hyppasime jahedasse basseini. Oli kyll natuke rikkuri tunne. Me oleme nagu v2ike perekekond, kellel pole eriti aega t66 t6ttu koos olla, aga me yritame oma ainsad vabad p2rastl6unad koos veeta, nt tennist m2ngides:) ja eile kuulsin kuidas riidekabiinide juures yks tydruk kysis oma emmelt, et kas sobib? Aga minul pole siin emmet..selle eest on mul Eikee ja tuleb k6ike temalt kysida ja temaga n6u pidada. V2ike perekond:)

Aastavahetus oli ka vinge, vaatamata sellele, et ma kella 23ni t66tasin. Aastavahetusel olime koos larry, tema s6prade ning saksa couchsurferitega. Rannas sai ilutulestikku vaadatud, mis kyll ei olnud kuidagi erilisem kui Eestis. Aga jah 2ge oli, hommikul kella poole 7 ajal jalutasime Eikega m66da rannaliiva koju. M6tlesime teile, sest teie alles siis valmistusite uut aasta vastu v6tma:)

Larry on ka v2ga tore, tal on oma firma, t66d ta kunagi ei tee, vb m6ned telefonik6ned p2evas. Selline elu tal siis, m2ngib s6pradega tennist, m6ned t66asjad saab ta ilusti korda aetud ka basseini 22res p2ikest nautides. P2rastl6unad rannas, 6htuti m6ned 6lled, hommikul pikk uni. Kiiret pole kunagi. Mis nii viga. Aga ma arvan, et mina nii ei viitsiks. Pole p2ris minu teema, aga talle sobib:)

Igatahes olge musid seal Eestis ja meie yritame siin ka ikka endselt tubid olla. Praegu plaan siin veebruari alguseni olla ja siis edasi l6unasse reisida! Ma ei tea kuna me j2rgmine kord kirjutame, sest iseenesest siin midagi v2ga m2rkimisv22rset tihti ei juhtu. Lihtsalt naudime elu nii nagu ma poleks kunagi ette kujutanud, et juba 19 aastasena seda teha saan.

T2na siis kella 5ks t66le 23ni:)

Tsauuuuuuuuuuuuuupakaaaa

Elis

Eestlased

Selles kiirest arenevas linnakeses, nimega Perth, mis on hetkel maailma hindade kalliduselt viies. Meie raikiga praegu raha ei kuluta. Meie puhkame. Täna magasime kella 12ni, kui Kati helistas ja kysis, et kas meil nuge kahvleid autos on. Oligi tegelikult viimane aeg yles saada. Hommiku kella kuue paiku olin ka korra yleval. kui peretytar akna taga autot käivitas ja siis tööle sõitis. Lehvitas ka enne minekut. Ta on selline parajalt armas tytar oma vanematele. Ei tundu selline pöörane olevat ja armastab kodu, on kena ja tark pealekauba. Pärast äratust sõime Nickiga koos hommikust. Tema sõit tegelikult juba lõunat. Aga see selleks. Meil midagi muud teha polnud, kui linna minna. Polnud sealgi midagi teha. Ma ei saa aru, mida need backpackerid siin linnas otsivad. Midagi pole teha ju. :D Me otsisime raamatukogust tasuta wifit, aga seal oli nii hõivatud see koht, et meil jäid yhikarottide osad vaatamata. Lonkisime linna, ostsime 2 liitrise apelsiinimahla ja kõndisime mööda tänavat.

Vastu tulevad kaks eriti neoonroosas ja sydamekujuliste prillidega neiu ja sõbranne kergelt oranzika topiga. Vahel ikka kommenteerime raikiga , kui midagi ekstravakatset näeme, aga seekord lihtsalt no jäi pilk peale. Ja mis te arvasite mis keelt neiud rääkisid omavahel kui mööda läksid? Loomulikult võtsin sõnasabast kinni ja raiki ajas paar sõna jutt seal. Mulle helistas Tiina ja plän oli, et kuskile välja täna jälle.

Linnast oli vaja kiirelt vehkat teha, sest kuumus tappis ja ei viitsinud niisama ja jõlkuda. Läksime koju ja raiki keeras magama. Ma samal ajal puhastasin oma postkasti ära. 3600st kirjast sai 700.Ma nägin seal ikka igasugu kirju vanadest aegadest. Ma panen yhest kirjast leitud pildi ka yles. Pildi tegi Ülari Teder.

Õhtusöögisalatit aitasime meie teha. Aga Di on vapsee konkreetne kokk. Iga asi peab ikka omamoodi olema. Aga megahea kalapraad oli lõpuks. Kohe linna ja saime kokku siis: Kati, Tiina, Mihkli, Lauri, Heigo?, keegi aasia tydruk, Nelli, kes on olnud 2 nädalat siin, aga turistiviidaga, mingi tyyp. kes Nellilelihtsalt hotellist kaasa valgus ja oli veel keegi ??

Läksime King's Parki ja nautisime vaadet. Ma polnudki varem niipalju eestlasi koos näinud austraalias. Pärast seda läksime mina raiki koju. Ei viitsi veel välja minna. Kyll nv saab minna.

Homme on jälle vaba päev. Plaan kuskile randa minna laudadega. Eks näis mis saab...

Alari

Ahmed

Äratust polnudki. Kell 10 sirutasime silma lahti ja kerge hommikusöök ja linna minek jälle. Lootsime auto jätta rongijaama, aga see parkla oli sõnaotseses mõttes täis. Tegime 3 tiiru, mitte ykski auto ei liikunud. PIdime ikka autoga linna minema ja parkimismajja parkima. Esimese asjana läksime jobshopi, sest märkasin neil yhte kuulutust kus vajatakse kahte värvijat maja värvima paariks päevaks. Loomulikult saime kohe inimese kontaktid, sest olime ju geraldtonis 2 kuud värvinud :D. Tyyp ytles, et helistab õhtul tagasi. Siis saime Katiga kokku ja läksime jälle King's parki. Ilus. Puhkasime seal ja siis linna tagasi. Läksime snorgeldama, sest nii kuum oli. Tavalise atlase kaardiga annab täitsa ära orienteeruda siin linnas :D. vesi oli suht sogane ja ei olnud palju kalu. Õhtusöögiks jõudsime jälle koju ja pärast seda näitasime Nickile meie tripi pilte ja videosid. Ta oli suht hämminugs :). Siis aga oli meil kokku lepitud Ahmediga, et saame õhtul kokku. Sõitsime rongijaama, aga selgus, et ta võtab meid sealt enda autoga peale. Sõitsime SOuth perhti tema kodu juurde ja läksime kohalikku pubisse. Selline rahulik oli, tegime mõned õlled, tutvusime veel paari võõraga kõrvallauas ja õhtu saigi läbi. Taksoga auto juurde ja kojusõit, mingi 5 km. Kui nyyd saamegi töö, on hea, aga kui ei saa, ei ole ka hullu. Sest niikuinii on meil plaanis kuskil 2 nädala jooksul tripil olles kuskil väike tööotsake leida, kuskil farmis. Eks näis. Nüüd on meil veel nägemata meie sõber John Murray, kes meenutas Henri Lillemaad. Ja täna tuli meil meelde ka, et laupäeval tulevad ju Frank ja Sue Nicki juurde. Sest nad jätavad auto siia, kui reisima lähevad. Seega me näeme Franki jälle :D. Aga õhtul helistasin veel sellele värvimistöö tyybile, kuid too vastas, et jobshop on midagi pange pannud ja tgt seda tööd saab teha alles alates 24ndast jaanuarist. Enivei, ei saanu, ei saanu. Kui leiame siis leiame. Kui ei leia, siis võtame seda kui lihtsalt puhkust.

Kõik olete kindlasti uudistest kuulnud, et Austraalias on suured üleujutused. Pmst mingi 300 aasta suurimad. Järgmised 48 h on kriitilised Brisbanele, sest vesi jõuab kohekohe sinnani. Ala, mis katab Saksamaad ja Prantsusmaad vms, on kaetud veega. Inimesi on hukkunud ja kadunud ja evakueeritakse. Põgenege lõunasse kõik :D, kohtume Tasmaanias :D.

Head lumesulamist,

Raiki. Meil endiselt kuumust 40 kraadi :).

Kati ja Tiina.

Tere. Hommikul magasime mõnuga 10ni... Mul aga madratsiga väga ei vedanud, saan ainult kõhuli või selili magada, sest see on keskmisest natuke kõvem :D ja kylili ei ole kõige parem. Sõitsime autoga kesklinna ära ja parkisime suure parkimismaja viiendale korrusele. Nagu ametnikud, kohver laptopiga käes, tuleme autost välja ja lajatame uksed kinni. Altik jõudis veel midagi mainida, et võtmed sees vms. Ja oligi, uksed lukud ja võtmed sees... ja tagavaravõtmed ka sees... Jama kui palju, veel tasulises parkimismajas. Mõtlesime, et ajame linnas asjad ära ja alles siis mõtleme auto peale. Käisin läbi kõik Harvey Normani ja Batterywolrdid. Üks saatis teise juurde, et äkki neil on läpaka akut. aga ei, ei leidnud mina tervest perthit seda akut, mis mul vaja. Viimases kohas nad uurivad palju tellimisel maksma läheks ja siis oleks nädalaga kohal. Eks näis. saame juhtmega ka hakkama. Eile jõudsime Mikule mainida, et otsime tõenäoliselt uued reisikaaslased endale. Ja juba õhtul tuligi Mikult sõnum, mis teatas, et võibolla yks eesti tydruk tahab tulla. Meie aga leidsime tydruku juba facebookist yles ja saatsime kirja. Ta oli päris üllatunud ja ei saanud algul aru, et miks mingi lambist inimene kirjutab seda. Aga anyway, saime temaga kokku. Nimeks Kati ja Tallinnast pärit. Pmst jõudsime jutuga nii kaugele, et ta tuleb meiega tripile kaasa, aga ta ei tahaks yksi tulla, et vb tuleb sõbranna ka. Selle pidi ta õhtuks välja uurima, kui tagasi linna tuleme. Aga tagasi auto juurde, proovisime teiste inimeste käest laenatud võtmetega, aga ei midagi. Lõpuks saime Kati sõbra käest käärid ja noa, et nendega proovida. Ja ennäe imet, pärast pikka pusimist saime uksed lahti :). Saime veel saksa piffidega kokku ja mainisime neile ära, et me ei tea enda plaane ette ja kui teil on kiire adelaidi, siis oleks teil mõistlikum juba siit uued leida, sest kui poole tee peal eraldi minna tahate, siis os seal raskem kyyti leida. Nad paistsid asjast aru saavat kyll. Ei ole hullu. Pärast pikka päev akuotsingut sõitsime tagasi N ja D juurde. Sõime õhtuks suure kodutehtud hamburgeri ja sõitsime autoga tagasi rongijaama, et sealt tagasi rongiga linna minna. Seal saime Katiga kokku ja tema sõbranna, Tiinaga. Mihkel ja veel yks eesti tyyp, aga nimi läks hetkel meelest, sry :D. Läksime suure kynka, King's Hill otsa istuma. Sealt oli tohutu vaade Perthile. Homme teeme pilti ka seal. Kuulime nende käest, et seal pidi väega palju eestlasi olema. Arutasime oma plaane, mis me arutasime. Aga jõudsime tulemusele, et pühapäeval alustame järgmist trippi Kati ja Tiinaga :). Seniks aga otsime endale kiire tööotsa ja laseme auto ära teenindada.

Täna oli ligikaudu 40 kraadi sooja, koguaeg higimull otsa ees :D.

Head ööd.

Raiki.

Gero Pert

Väsitav päev oli täna. Kuna õhtu oli ka hiline, siis 40 kraadise kuumaga ei ole lihtne sõita 400 km, kui a/c ei ole. Oli meie lahkumispidu. vol.2 :D Frank tegi kahe käigulise õhtusöögi. Mingid karbid olid nagu supina tehtud ja see oli imehea, kui ta oleks vähem vyrtsikas. Siis oli suur kala ise. See oli ka eriti hea. Sinna kõrvale aedvilju. Viimast korda selle reisi jooksul nägime seda vaadet seal. Kino sai. Kino sai sama palju kui koguaeg. F'il võttis ikka häredaks kyll, et me ära läheme. Peo lõpupoole tuli ootamatult uksest sisse ja esimesed sõnad olid, et politsei on siin. Ja siis astus kohe tema järel sisse politsei. Politsei tõi ära poja auto võtmed. Sest pojakene jäi joobes juhtimisega vahele ja auto jäi tee äärde.

Hommikul pidi väljasõit olema kell kaheksa ja me isegi saime kell 7 yles. Hakkasime asju pakkima ja panime muusika mängima. Loopisime kivikestega F'i ja S'i magamistoa akent ja pakkisime autot. Tuttav tunne oli kohe. Surusime veel tugevalt vanapoisil kätt ja jätsime talle nõud pesta :) Saksa tydrukud olid ka kohale tulnud, et enda backpacerisse sõita ja siis seal asjad peale laadida. Kuna kuna meil oli eile pikk õhtu, siis lasime neil sõita. Käisime võtsime nende asjad, tankisin auto, raiki pesi aknad ja pumpas kummid. Valmis me olimegi. Anthony poolt käisime ka läbi. Ainult Zacc oli kodus. Me olime paar asja sinna unustanud, mis oli vaja peale võtta. Zacc oli ikka sellise pohmakanäoga ukse peal, et see oli juba naljakas. :D

Algul sõitis L ja juba siis mul oli hirm. Vänderdas tee peal. Aga kuidas sa ytled, et ära sõida enam. Mingi aeg käisime ujumas tee ääres, siis nad vahetasid. See oli veel hullem. kyyntega pidi toolist kinni hoidma. Poole tee peal pärast burksi võtsin rooli enda kätte ikka ja lasin edasi. Käisime kivirahne ka vaatamas tee ääres. Seal oli selline 4 km pikk autosõidu rada kivide vahel. Kuna me pidime Ray juurest ka läbi minema, siis oli mõistlik minna algul sealt läbi ja siis alles Kesklinna. Swan valley oli ikka nii ilus ja roheline. Aga tööd seal kahjuks meile praegu ei olnud. Vanapapi oli ikka elutark ja pani seal saksa piffidele ära. :)Ta helistab homme ja vaatab, vb naabrimehel on midagi. Moonaks andis ta kaasa arbuusi, rockmeloni ja kotitäie viinamarju. Hakkasime linna poole liikuma. Nägime seda sama teeäärt, kus me alugeses seljakottidega kõndisime. Nyyd oli autoga ikka eriti lihtne :D. Sõitsime otse Northbridge'i . Panime saksa turistid maha bambu backpackeri ette ja siis hakkasime mõtlema, et mis edasi. Kuhu me läheme. Yks kõne, olemas. Tulime Nick'i ja Diana juurde. Neil on praegu maja rahvast täis ja siis andsid meile lihtsalt kaks madratsit ja elame nick'i töötoas ja jõusaalinurgakeses. N hälistas F'ile ka ja ajas mingit jama. Tegi tynga Frankile ja lõpus jõudis poindini, et kutid on minu pool. Sõime õhtust ja kohtusime Ni ja D tytrega. 21 aastane blond neiu. tsiktsinnggg.

Plaanisime linna minna, aga täna puhkame. Homme saame magada niikaua kui tahame ja siis läheme asju ajama. Ostame läpakale uue aku ja kasseerime saksa tydodelt raha sisse. Nendega on yldse yks jant. Nad on nii kinnisidees, et nad rändavad meiega lõunarannikul. Aga ei viitsi nendega jamada yldse. Natuke lapsikud ja peab kuidagi viisakalt ära ytlema. Täna juba vaatasime tegelikult kuulutusi, kes soovib kyyti. Keegi 21 aastane elina saksamaalt ja kuulsime, et vb yks Eesti tydruk ka. Ei tea... Aga me oleme siin veel mingi paar päeva ja siis paneme minema, kui tööd ei tule.

Muidu täitsa elus veel. Helistasime Jaanikale ka . Rääksime filosoofiast...

Plaanid on nii lahtised, aga see nädal otsustame mis edasi.

Alari

Ja Jyrgen, härrasmees sinises on James