Täna hommikul oli vaja tõusta yle tyki aja kell 7 hommikul. Pakkisime veel viimaseid asju ja andisme võtmed ära. Aitab kyll sellest linnast, kus kukk ka ei kuse. Mitte midagi ei liikunud terve nädala. Ei saanud tööd, ei tutvusi. Enneolematult kiirelt pakkinud tydod said õigel ajal asjad autosse ja minema me läkismegi. Kytus oli ostetud, söögikraam ka. Ainuke mis oli vaja teha, oli sõita. Raiki oli rool, sest ma olin pool ööd tasuta netis ja koostasin playlisti, mida autos mängida. Midagi head ;)
Linnast näitas välja yks tee esperance peale. Sõitsime mööda seda siledat teed, mis polnud just kõige laiem, kuid suund ju näitas, et siit saab. Siis Kati nagu vaatas, et ei ole nagu päris see tee? Ma chekkasin kaarti ja oi putka. Tsipa valesti, aga kaotasime vist ainult 10 km vms. Aga see-eest nägime yhte mäge tee ääres, mis oli kaugustes ja tipud olid juba pilvedes. Piltide peale sellest midagi eriti ei jäänud aga ilus oli vaadata. Peagi oli teel ja kahel pool teed ainult tyhjus. Raadiost tuli a la Goo Goo Dolls'i Iris ja siis käist hale litakas ja auto vibas sutsu teel. Raiki peatas auto teeserva niipalju kui sai ja läksime vaatama, milline kumm nyyd läks. Läks tagumine juhipoolne. Sellesmõttes hea, et esimene ei olnud, sest siis oleks vb natu halvemini läinud. Kumm täiesti ribadeks. See oli see taastatud suuremustriga kumm. Aga ilm oli nii kuum ja tee konarlik. Ilm oli isegi nii kuum, et autos akende lahti hoidmine võrdus fööniga näkku saamisega. Ja kui aknad olid kinni, siis kupatasime iseendi omas mahlas. Aga mis seal ikka. Autost välja. Koristasin 100 meetrit eemal oleva kummiräbala teelt ja hakkasime autot yles kruttima. No see oli ka ooper. Sest meie tung on selline kõõks. Töötab aga vajas midagi alla. Peagi juba peatus mingi kutt, kes oma tungi välja tõi, mis ka ei sobinud. Ta palus meil oodata ja käis järgmises linnas suure hydraulilise tungi järel. Oli 20 minutiga tagasi. Saime vahetatud. Sõitsime vaikselt tanklasse sellel kutil järel ja läkisme töökotta. Pidime ostma uue kummi. Tol hetkel oli kyll selline tunne, et ostame mis iganes kummi mis raha eest. Pidime seal 30 minta ootama ja siis saime yhe suure rehvi. See oli kasutatud, aga heas korras. Maksma läks koos vahetusega 40 taala ainult. Ja tydrukud tahtsid ka osa maksata. Äitäh. Sõitsime siis värisedes edasi. Ei olnud eriti hea kogemus ikka. See on hea, et ikka on neid tanklaid siin tee ääres iga paarisaja tagant. Järgmises tanklas pidasime kinni ja tegime kylma joogi. Kytust ei ostnud vaid lihtsalt puhkasime jalga ja higist selga. Siis tagasi ja minekut. Aga kus sa sellega. Kui raiki syydet andis, siis sai väikse kärsaka ja kiirelt seisma. Siis vaatasime asja yle. Tundub, et sama koht, mis seal wittenoomis oli. Aga seekord enam tööle ei lähe. Immobilaiser oleks nagu katki ja tuluke ei tööta. Seal oli miljon asja, mis me välja genereerisime. Otsisime remondimeest, aga see ytles, et kui mingit teekindlustust pole, siis ta hetkel aidata ei saa. Otsisime veel mingi koha, kus abi oli nagu olemas, aga hiljem. Siis myrasin ise seal natuke. Võtsime natuke asju lahti ja vaatasime, et kus ja mis seal siis läbi kärssas. Algul arvasime, et immo kaitse või juhtmed. Aga ei tea... Siis tuli mingi lampi kutt juurde ja kysis, et mis mureks. Ma seletasin ära ja näitasin, et ei lähe käima. Ja siis läks. ..niisama lihtsalt. Ok . 180 km oli minna veel. Sõitsime siis edasi. Jõudsime pärast pingelist trippi kohale. Läksime kiirelt kõikidesse tööbyroodesse ja sealt tuli sama palju tööd, kui kuiva seaduse ajal viina oli. Enne autot seisma ei julgenud jätta, kui kuskil maanduma. Läksime kohalikku kämpasse, kus 41 taala eest sai neljakesi ööbima ja pesta ka ... Sest ausalt ka ... kõik haisesid:D
Hakkasime siis raikiga remondimeest mängima. Ma ei tea.. Me kirjutame varsti CVsse ka, et autoelektrikud. Sest me kookisime kõik lahti ja arutasime kõike variante ja kuidas miski töötab ja miks miski nyyd ei tööta. Saime immo kätte ja pärast 2 tundi näppude määrimist olime teate kus w? Alguses!!! Korraks vaatasin veel juhtmeid ja siis kukkus yks ära. Syyteluku taga olev juhe, mis peaks starterisse minema, aga oli katki. Mingi jama on veel sellega, immo ikka veel ei tööta. Raudselt on mingi kala veel kuskil. Homme kas laseme remonti vedada või tõmbame käima. Peaks eelduste kohaselt minema. Ja siis edasi Adelaidi poole. Jah, 1200 km läbi kukekõrbe. Midagi pole teha. Siin pole midagi. Me oleme siin viimaste päevadega nii palju elukogemusi õppinud. Nyyd siis mõistame, miks on vanemad alati nii kindlad, et asju peab teisiti tegema. Nu nyyd oleme ise järele proovinud ja nii me arenemegi. Nii meist saavadki presidendid!
Aga väga hull tripp oli. Väga katsumusterikas. See oli raudselt selle pika sõidu soojendus alles.
Aga meil on Kati ja Tiina, kes meid lõbustavad. Võis siis vastupidi :D
Tee peal oli veel sõitmas järjest 5 roadtraini, mis oma pikkusega kokku olid 12-13 eesti rekkat. Ja nad lollitasid tee peal. Võtsid autosid kasti ja ei lasknud mööda. Me tagant jälgisime.
Alari
No comments:
Post a Comment