Jätkub meie ristirännak Adelaidi. Oleme veel Esperancis ja öösel sadas vihma. Pool ööd ei saanud magada, sest telk krabises jubedalt. Tydrukud rääkisid kõrvaltelgis ja naabrimees põristas autoga. Ja nii kuum oli ka magada. Ilm oli jahe aga meil oli seekord kahekihiline telk ka, mida kaks kapsast söönud kutti kytsid:D. Hommik oli pakkimine ja tegime Jennale veel viimase stardi. Kui nyyd ka ei saa käima, siis tuleb käima tõmmata või teenindusse vedada. Yks lahke onu hakkas siis meid vedama ja no ei läinud käima. Siis pukseeris meid lähedalolevasse autoremonditöökodade rajooni. Aga kõik olid paraku kinni ja me tegime päris mitu tiiru seal kvartalis. Yks nöör läks puru ja siis teine. Raiki kysis siit ja sealt, ei midagi. Lõpuks vinnasime tibukese Holdeni esindusse, kus oli teeninduse maksumus 100 taala tund. Poisid vaatasid meie holdenit nagu ilmaimet. Et mis aastast see on? :D Aga pusis, sai immo tööle, sai seal juhtmeid tinutatud. Ikka ei midagi. Käima ei lähe. Mässavad mõlemad kaitsmetega ja millega veel. Ja äkki... voilaa. Käib! Pakkisid oma pillid kotti ja arve tuli 77 taala. Siis sõitsime linna ja otsisime tydrukud yles. Ainus mure oli see, et aku tuluke ja paar tykki veel põlevad tablool. Teenindusest kontrolliti kõik testriga yle ja peaks ok olema. Ei teadnud põhjust aga selle leidmiseks oleks läinud veel tunde ja palju raha. Aga kui tanklas peatusime, siis mis te arvate, kas läks käima või ei ? Hujaks. Asi võttis ropendama juba. Õnneks olime tanklas. Raiki puhastas kõik kaitsmed korrosioonist ja liigutasime juhtmeid. Jälle töötab. Selge, kuskil midagi lihtsalt ei saa yhendust. Ostsime kõik kaitsmed ja yhendused uued. Ilus kohe vaadata kapoti alla praegu, kui vastu säravad igasugu värvilised uued jublakad. Praegu käivitub ilusti ja kõik ok. Ainult kolm tulukest põlevad. Aga raiki isa diagnoos oli see, et vb lihtsalt kui seal sai kaitsmeid välja kakutud suvalises järjekorras ja tagasi pandud, siis lihtsalt aju paneb segast vb. Otsustasime edasi sõita, sest seal tööd ei olnud nagu tydod ytlesid. Neil oli aega linna peal tuiata seni kui me näppe õliseks tegime. Plän oli edasi Adelaidi sõita. 200 km sõitu ja siis mingi kohake, kus kytust võtsime. Seal kohtusime 4 taiwaani elanikuga. Kolm poissi ja yks tydruk. Rändasid kahe autoga ja ka neil oli yhe autoga probleem. Mootor kippus yle kuumenema. Seal nad siis olidki ja jahutasid autot. Nad sõitsid 3 liitrise mitsubishiga ja 3 liitrise holden commodoriga. Ilm oli jälle föönkuum ja ma ei imesta ka et yle kuumeneb miski. Sai kokku lepitud, et me sõidame ees ja nemad järgi kuni järgmise ööbimiskohani. See oli hea neile, et kui midagi juhtub, siis abi lähedal. Ja ka meile, sest me ei teadnud kas me yldse auto seisates enam minema saame. Aga terve reisi jooksul on praegu Jenna yles näidaud tõelist sydikust. Nende autu aga tegi kolm korda peatuse. Mootor oli nii kuum, et õli oli igast peenemast mulgust välja pressinud. Jahtus natu ja siis vaatasime raikiga, et ta ei tööta vent yldse. Leidsime probleemi. Yks kaitse oli peaaegu ära sulanud ja asendasime selle, sest meie varu on praegu meeletu. Nagu hakkas parem. Sõitsie edasi. Teine stopp oli vist juba selle pärast, et esimese korraga oli radikast peaaegu kadunud. Otsustasime juurde panna. Lasime mootoril jahtuda ja siis vinnasin kohale suure kaltsu ja hakkasin vaikselt radikal punni maha keerama. Natukene ja ootasin kuni surve alaneb. Siis veel natuke kuni sisin ja mullikesed ära kadusid ja sisi veel natuke. Tundus nagu rõhk oli maas ja keerasin kaltsuga korgi maha. Ei no muidugi. Seda ei osanud noored autohuvilised nyyd kyll oodata, et 5 meetri kaugusele igale poole keevat vett pritsib. Kõik said tsipa pihta aga ma sain hullu litaka silma ja näkku. Kohe kylma vett otsima ja yks naine, kes veel tee ääres oli peatunud, andis kylma peale. See nyyd kyll hea ei olnud. Hoidsin kylma peal ja raiki andis mingit manti ka mida peale määrida ja oli ok. Terve sõidu pärast tuikas kyll, aga midagi näha ei ole ja ise näen ka normaalselt. Pärast seda järgmises linnas nägime kõrgeimat kytuse hinda, mis nähtud siinmail. 1,778 või midagi taolist. Tegime kaardi peal kergeid kalkulatsioone prantsuse paariga, keda teel kohtasime ja siis meie taiwaani noortega. Sõit jätkus veel 50 km. Vahepeal oli fotosessioon sildi juures, mis näitas kui pikalt järgmine lõik ainult sirgjooneliselt otse läheb. 146 kilomeetrit sirgjooneliselt. Ma ei jõua ära oodata mis seal teises otsaas olla võib. Kurv võib-olla? :D Kahel pool teed laiub ikka veel madal põõsastik ja kõrbepuukesed. Liiv ja oranz kruus. Lõime oma kämpa kiirelt pysti. Meie neli pilusilmast semu tõid siis ka oma uhke värskeltostetud kaadervärgi välja. Esimest korda kämpasid metsas. Väga fääncy kraam oli kyll. Kohver mis läks lauaks ja toolideks korraga. Ja veel palju. Aga me muidugi saime kõik kiiresti pysti. Ladusime isegi võrkkiige välja, et näidata, mis meil siis on .Sõime seal koos õhtust ja rääksime austraaliast ja reisimisest. Päris vahvad olid. Lasid seal pulkadega nuudleid ja olid täpselt sellised nagu peab. Mogulid:D Sheerisid õlut kysisid, kas me viskit ka tahame. Me tänasime, kuid ei. Nad läksid magama, meie olime mingi tunnikese veel yleval. Tintz muidugi magas juba, sest tal jalg ei tantsisnud sama takti, mis meie oma. Öösel sadas jälle vihma, vares kraaksus, oli torm ja mogulid tegid juba kell 5 hommikusööki. Nad lahkusidki mingi tund ennem kui meie. Vb näeme neid veel kuskil tee peal. Jätkame oma sirgjoonelist teed. Raiki kord on sõita ja praeguseks on ta rooli keeranud sama palju kui B.A a-ryhma bussiroolimstseenides:D
2 lindu on ka alla ajanud juba. Praeguseks kõik. Ok
Sõitsime täna kokku u 900 km, jõuame kohe kämpamisalale. Kütuse hind kerkis vahepeal 1,9 dollarini liiter. Ja temp oli eile 52 kraadi ja täna 48 kraadi :D auto on nagu saun, higi voolab.
Alari
No comments:
Post a Comment