Kaua veel???

Kui hommikul saab ikka heatujuliselt tööle mindud, siis enam-vähem 80% juhtudest kaob naeratus esimese kahe tunniga, nii ka täna. Mõlemad olime nii viimsele piirile aetud, et no...üks asi veel ja oleme läinud. Hommikul hakkas ülevaataja kohe enda kolme spinneri teemat ajama ehk üks spinner tuleb juurde ja üks inimene sinna tööpostile ka. Kõik muu jääb samaks, mis tema „loogika“ põhjal peaks kiirendama kõike protsessi. No, kuidas?  Kui nüüd hakatakse salatit kiiremini läbi laskma, aga pakkijaid on ikka sama arv, tekib ummistus. Nii see juhtuski. Uued ei julge suud lahti teha, mistõttu ma ütlesin, et see on ebanormaalne kiirus. Me oleme surnud, kui kaheksa tundi nii rahmeldame. No, võite isegi arvata, mis sealt vastuseks tuli. Raikil ülevaatajaga sama jama...tahtis talle näkku öelda:“ Ära valede inimeste peale kõike kräppi ka välja vala...“ Nojah, siis on see kolleeg, kes minust väljagi ei tee, ei vaata silma jne. Kui ülevaataja käskis tal minuga lauda koristama jääda, läks ta ülevaataja juurde ning mainis, kas äkki saaks hoopis mingit muud tööd teha. Ülevaataja ütles, et ei, peab ikka siia jääma. Iga kord, kui mind näeb, pöörab selja ja kõnnib teises suunas. Kui lapsik....ja ausalt öeldes tahaks teada, milles mina siis süüdi olen???

Nii et täna ei olnud just kõige roosilisem päev, aga lõpetasime õhtu pingem positiivsetes toonides. Tegime väikse veini ja vaatasime filmi „The Theory of Everything“ Stephen Hawking’i elust. Soovitame filmi, tõsiselt hea ja mõtlemapanev.

Homseks olen mina ja Raiki kella seitsmeks tööle kutsutud. Mina pean korrastama kastiruumi, mis võtab oma tunnikese, ja tibu jääb õue kastide mahalaadimisse, mis võib nii 4-5 tundi olla.

Pole palju jäänud!

Helina

Pinged töö juures.

Heihei. Hommikul olid kõik nii aeglased... ma mõtlen uued inimesed. Nii mul viskas üle ja ütlesin ülevaatajale, et ta läheks ja näitaks inimestele, kuidas kiiremini pakkida ja kõike teha. Sealt sai kõik alguse. Ta nägi ise ka, et kõik on aeglased ja hakkas kõiki õpetama. Kuna aga kaste oli hästi kiiresti vaja ette teha, siis pandi loomulikult Helina kaste tegema ja nii ta tegi neid lõpuks päeva lõpuni. Lõuna ajal aga mainisin veel ülevaatajale, et meil on ainult 3 kiiret kastitegijat alles jäänud, Helina, mina ja Taiwani tüdruk. Talle polnud seda vaja öelda, aga ta sai selle kohta ka meilt nüüd kinnitust ning läks selle jutuga ülemuse juurde. Peagi tuli ülemus vaatama, kuidas töö sujub ning uuris, kus Helina on. Ma ütlesin, et teeb kaste. Ja selle peale küsis ülemus, et ega ta ometi seal nüüd sellepärast päev otsa kaste pole teinud, et ta kõige kiirem kastitegija on??? Ma läbi lillede noogutasin selle peale. Ülemus läks kastitegemisruumi ning rääkis seal mõnda aega juttu Helinaga. Seda nägid ka teised ja pärast kui ülemus pidas sõimukoosoleku kõigi ees, et peame ennast kiiremini liigutama hakkama ja kiiremini kaste tegema, siis arvasid nii mõnedki tüdrukud (tegelikult just need kes enne uimerdasid ja tööd ei teinud), et Helina kitus nende peale ja ülejäänud päeva enam Helinale otsa ei vaadanud ega suhelnud. Mõnele suutis Helina ära seletada, et tema ei rääkinud tegelikult midagi, et kõik oli ülevaataja korraldatud, aga mõni jäigi päeva lõpuni pirtsutama. (mitte ainult pirtsutama, vaid sõna otseses mõttes ei röögi mitte ühtegi sõna). Las pirtsutavad, aga me ei taha ka nii tööd teha, et peame teiste tegemata töö pärast ise kaks korda kiiremini liigutama. Las hakkavad nüüd siis teised ka kiiremini tööle. Igatahes oli täna pikk päev täitsa, saime oma 10,5 töötundi kirja ning ka homme tõotab tulla pikk päev, sest pärast homset tulevad 3 vaba päeva... ja siis nädalavahetusel tööl ja siis esmaspäev jälle vaba ning pärast seda loodetavasti kõik järgnevad nädalad on ainukene vaba päev reede.

Pahur Raiki.

Ja juba sai täis 16 nädalat :)

Oleme tähtsad

Hommikul oli uni magus, aga mis teha, tööle peab ikka ise minema, eriti täna, kui saame mängida ülevaatajaid. Päev läks sujuvalt, ülemus jäi rahule ning saime vaevaliselt enda seitse tundi kirja. Armas on kuulda, kui kaastöötajad ikka kiidavad takka, kui head ülevaatajad oleme. Paar inimest isegi küsisid, mis siis saab, kui meie töölt lahkume, mis siis sellest firmas saab??? :D Kui meie vingume, et tunde jääb väheks- eelmisel nädalal vaid 35, siis väljas töötavad majakaaslased saavad hea õnne korral kaks kuni viis tundi päevas kirja. Nii et meie olukord polegi nii hull...Kodus tegime lõunasöögi ja siis läks tibu lõunauinakut tegema. Mõtlesin, et vaatan enda Grey anatoomia ära vms, aga järgmisel hetkel tundsin, kuidas lihased tõmblevad ning silmad ei püsi enam lahti. Nii tuli minulgi kaks tundi sügavat iluund. Pärast kosutavat uinakut hüppasime spordiriietesse ja nautisime enda viit jooksukilomeetrit. Koju, õhtusöök, milleks oli Basa filee ehk valge kala, millele ei suutnud eestikeelset vastet leida, ahju ning poodi. Nüüd juba jälle magama.

Helina

Common sense.

Täna töö juures sain aru, et loogilist mõtlemist ei ole ikka kõigile inimestele jagatud... Nimelt on osadele antud liiga palju lollust, mitme kulbi jagu. Kui raske on aru saada, et viiekaupa on kaste lihtsam ja kiirem tõsta kui ühekaupa? Kui sul on vaja euroalus liigutada seinale nii lähedale kui võimalik,  kasutades selleks roklat, siis kas sa jätad ennast koos roklaga seina ja euroaluse vahele ja üritad siis sellest pilust veel roklat kätte saada... Need on meie igapäevanähtused, millega peame toime tulema. Enam ma ei imesta, miks koheldi alguses meid kõiki kui ajukääbikuid, sest paljud lihtsalt ongi ajukääbikud ning nende treenimiseks ongi vaja karjuda ja seda kogu aeg. Ja kui veel keelt ka ei mõista, siis ürita käte-jalgadega iga ülesanne inimestele selgeks teha... Igatahes me Helinaga ei taha/viitsi inimestele midagi öelda, kui nad midagi valesti teevad, sest me ei taha olla nagu ülevaataja meiega alguses oli. Seega laseme neil toimetada nii kuidas nende „kaine mõistus“ neile ütleb. Homme läheb ülevaataja oma pojale lennuki vastu Melbourni ning mina ja Helina oleme järjekordselt ülevaatajad. Loodame rahulikku päeva. See töönädal oli meil rekordlühike, ainult 35h. Loodame järgmistest natuke pikemat ikka. Eestis keeratakse täna öösel kella tunnike edasi, meil aga keeratakse järgmine pühapäev kella tund aega tagasi, ehk meie ajavahe järgmisel nädalal on 8 h ja ülejärgmisest nädalast juba ainult 7h J

Tsiribiribinn

Raiki.

Tibu leidis pisikese maguskartuli.

Pole midagi kirjutada, aga kirjutan ikka :D

Täna on meil viiane puhkepäev enne algavat töönädalat. Aga, oh imet, esimest korda kolme kuu jooksul ei alga meil laupäev mitte kell 3.45 hommikul, vaid hoopis 5.45. Buuujeee, on mõnus küll teada, et saab normaalselt inimese kombel magada. Ilm on meil muidugi väga sügiseseks pööranud, mistõttu ei suuda Helina ja Raiki aktsepteerida fakti, et plätud võivad veidi nadiks jääda meie 40 km/h tuule ja osalt ka vihmaga. Kraade oli maksimaalselt 16 (jah, tööl on meil igapäevaselt 9 kraadi ning me ei vingu, aga me oleme selleks ka vaimselt juba kohastunud. Kui aga külmakraadidi poevad meie tuppa ning õliradikas tuleb tööle lükata, ei ole enam Austaalia troopika tunnet ollagi). See on meie jaoks harjumatult külm, sest viimase kaheksa kuuga oleme kodustatud toakassideks muutunud, kes on 20-40 kraadises „soojuses“ harjunud elama. Tänane päev tõi jõusaalisessiooni ning kokkamistunnid, nagu ikka :D. Tegime pasta hakkliha ning tomatikastmega. Lisaks juurde riisiroog kana ja köögiviljadega ning õhtuks kale-krõpsud. Mina eksperimenteerisin kanafileega natuke. Lisasin apelsini, küüslauku, sibulat, mangot, mett ning sojakastet ja pistsin fooliumis ahju. Meile mõlemale väga meeldis.

Nüüd on aeg hakata maja ümber tiire tegema, sest meie kellake näitab, et oleme teinud täpselt 9779 sammu, mis ei anna veel päevalimiiti täis :D

Olge kallid ja puhake hästi!

Helina

Tra-ra-ra-ra-ralgon

Heihei. Magasime mõlemad eilse öö suht halvasti. Mina nägin öö otsa unes, et panin Leode spartakiaadil inimestele medaleid kaela... :D Suht lamp. Hommikul 8 ajal üles ja nautisime rahulikku hommikusööki. Lõuna kandis käisime jõusaalis ja siis seadsime Scooby teele Traralgoni poole. Umbes 60 km sõitu ja kohal olimegi. Shoppasime K-Martis ja Cotton-On’is. Väärt käik oli. Saime palju spordiriideid, mis Eestis maksavad 20-30€ tükk, siin 3-5€ tükk... Ehk siis spordipluuse, pükse ja muud. Homme plaanime süüa teha ja puhata ka :D

Trararalgoni Raiki.

Peaaegu, et vaba päev

Nonii....meil on legendaarne kolmapäev, mis toob endaga teatavasti kaasa „nädalavahetuse“. Kuna tellimus oli jällegi väike, alustasime alles 8.30, mis on väga-väga hilja meie tööaegasid arvestades. Neli tundi kirja ja koju. Täna oli ülevaatajal jälle üle pilvede käivad heatupahvakad, mille hoos ta suutis ühele valele inimesele enda keskmist sõrme näidata (ajas meie töötajaga mehaaniku segamini) ning selle peale oli tal isegi viieks sekundiks piinlik. Täna teatas meile, et laupäeval peame jällegi ülevaatajad olema, sest ta poeg tuleb talle külla ning ta peab ise lennujaama ehk siis Melbourne, mis asub 220 km kaugusel, sõitma. Päeva lõpuks teatas piinlikult, et oih....see on ikka pühapäeval. Meie Raikiga naersime, et tal pole isegi aimu, millal ta poeg külla tuleb. No, selline ta aju juba on. Veel üks seik tänasest, kus seis jäi Raiki 1, ülevaataja 0. Ühel hetkel loeb Raiki tellimusi, mis täna täita vaja on. Numbrid ei klappinud ning ülevaataja ütles, et ei....peab ikka õige olema. Loe uuesti. Lõpuks soovitas ülevaataja, et lähme siis ülemuse juurde. Raiki näitas ülemusele, et numbrid ei klapi ning selle peale teatas ülemus: „ Meil ei ole spinati jaoks kolme tellimust, vaid on kaks!“ Lisades juurde: „Sue, do your fu*king job....“ Selle peale tõmbas ülevaataja kõrvad ludusse ning tunnistas enda möödapanekut.  Meil oli päev kerge ning produktiivne. Tegime lõunasöögi, tibu tegi väikse lõunauinaku ning käisime jõusaalis. Pesime riideid ning hakkame filmi „Paddington“ vaatama. Homme ja ülehomme pidavat väga halb ilm olema: 16 kraadi ja uduvihm.

Homsete juttudeni

Neti saame tagasi reedel, nii et skypemised ja muud jututamised saab sinna lükata J

Helina

Ülevaataja seitsmendas taevas.

Tööpäevast on juba suht mõtetu rääkida :D oleme seda juba pea 4 kuud teinud. Aga sellegipoolest mainin ära, et pärast seda, kui ülevaataja Helina käest kommi sai, siis flippas tal nii ära, et tegi nalja, laulis, jooksis ringi jne... :D Kõik vaatasid nagu ilmaimet teda. Tal vist hea meel, sest laupäeval tuleb poeg talle külla. Päev oli 8,25h ehk suht lühike. Pärast seda koju ja tibu jäi tunnikeseks tuttu ja oli pärast seda kohe palju värskem. Eile õhtul avastasin, et  blogi ülespanek läks maru vaevaliselt, sest nett oli nii aeglane... täna sama lugu. Selgus, et 500 GB netti sai otsa enne kuu lõppu... Õnneks küll ainult 2 päeva enne kuu lõppu ja nüüd on kiirus limiteeritud 256kbps peale... Ja seda kuni reedeni, jei. Homme sain kastipesu peale, aga pärast tavalist tööpäeva, et lisatunde saada.

Ja mis kõige tähtsam, täna tuli siis viimaks uus Fitbit Surge kohale ja isegi õige suurus ja värki J

Raiki.

15 nädalat täis :D

Ja täna sai meil 15nädalat salatifarmis töötatud, jei. Kaua veel? Eks näis :D Päevad kisuvad järjest lühemaks, täna jälle 7h ainult. Pärast tööd jäi tibu mulle sülle pea kolmveerand tunniks tuttu ja pärast seda venitasime ennast ikka jõusaali ka. Selline üldine vässu on peal, aga pole enam palju jäänud...  J Motiveerime ennast sellega, et täna oli jälle palgapäev ja tegelikult on meil juba uuest palgast kaks päeva tööd tehtud ja nüüd ainult 2 päeva veel, siis juba „nädalavahetus“ ja siis ainult 1 päev veel ja ongi selle palganädala päevad töötatud ja siis jälle kahe päeva pärast palgapäev ja nii meie nädalad mööduvad.

15 nädala Raiki.

Sara eile lahkumas :(

Mõmmi pea alaspidi :D

Kaks lahkujat

Hommikul nägime kohe seinalt, et väga lühike päev tuleb. Õnneks venis ikka seitsme tunni peale välja. Lõpuks, kui hakkasime uksest välja astuma, nägin, et ülevaataja kallistab ühte töötajat, kes alustas koos meiega detsembris tööd. Taivaani paar, kellel oli umbes nädal tagasi autoavarii ning kindlustus puudub. Tuli välja, et teisel autol avanes kaks õhkpatja, mis lähevad maksma (kumbki 6000$) ehk kokku 12 000$, mis on hullumeelne. Terve Austraalias teenitud raha peavad selle nõmeda olukorra peale välja käima. Täna saime teada, et nad lahkuvad töölt ning lähevad tagasi kodumaale, et mitte seda maksta. Ühesõnaga põgenevad, mis on ainuõige otsus  hetkeolukorras. Kõige kurvem on muidugi asjaolu, et neil oli plaan Uus-Meremaale minna ning edasi Taisse jne. Nüüd peavad kõik lennupiletid tühistama ja lihtsalt otsejoones koju kihutama. Pärast paari pilti ning kallistust, mis saime veel jagada, läks minul tuju nii ära. Ma ei oskagi nüüd seletada, miks. On kohe nii kahju, toredad inimesed on. Meil mõlemal oli täna tuju ära. Nüüd on meid alles vaid viis, kes on algusest peale vapralt täistuuril ligi neli kuud pesuruumis tööd rüganud.

Täna siis selline sündmus, mis oli meile täielik löök selgest taevast!

Olge tublid!

Helina

Mardikarneval.

Töö algus 3:45. Viimati oli probleemi inimestel õigel ajal kohale jõudmisega, kui täna olid kõik teised õigeaegselt kohal, siis kaks tüüpi, kes ööbivad sealsamas parklas autos, suutsid ikkagi 5 minutit hilineda :D Lootsime, et tuleb järjekordne pikk laupäev, kuid eile juba kuulsin, et kämpamees tahab hirmsasti kriketi mängu jõuda vaatama, mis algab kell 12:00. Seega pildus ta salatit nii kiirelt sisse, et kõik imestasid, kuidas me suutsime 25 euroalusetäit teha ära 9 tunniga. Kell 13:30 lõpetasime. Ülevaataja flippas jälle ära vahepeal, kuid nägi, kuidas uus poiss suutis ämbrite peal nii palju salatit maha kukutada... Tänasest hakkas vist ka see vaakumjahuti tööle. Ehk mingil lambist hetkel tuli ülevaataja sisse ja hõikas, et ma läheks kiirelt kiletaks ühe pälleti ära. Jätsin siis dispatchi sinnapaika ja tegin elu kiireima pakkimise. Pärast tööd tuli vaikselt istudes uni peale... vaatasin eile alustatud Lego multika lõpuni, ei olnud suurem asi :D Täna on linnas suur simman ja pidu, mingi mardigras karneval vms. Paar lõbustuspargiatraktsiooni, burgeriputkad ja pudipadiputkad. Autode paraad ja siuke värk. Maja on nii tühjaks ja vaikseks jäänud. Täna oli korea poisil Jinil sünnipäev, tüdrukud ostsid koogi ja laulsime. Koreas on aga teine kultuur ja selgus, et kui inimene sünnib, siis sellest hetkest loetakse edasi 100 päeva ja siis saab inimene juba ühe aastaseks... :D Ehk sii pmst meie mõistes on nemad kõik aasta vanemad oma riigis, kui mujal.

Juuksed kasvavad

R.

Puhkepäev vol 2

Hommikul ärkasin 6.45, et täna õhtul vara magama minna. Raiki põõnas ikka 9.30-ni, nagu ikka. Koristasin kööki, tegin hommikusöögi. Plaan oli ka jooksma minna, aga öösel oli marusuur torm ning hommikul vaid 8 kraadi. Täna oli väga, väga tuuline ilm ning seetõttu lükkasin enda jooksu järjest edasi. Hhahah... mis toimus lõpuks kell 17.00 :D Tegelikult olid spordiriided juba hommikul 10st seljas ootamas :D Täna pidin üksi jooksma minema L Me pole nüüd nädal aega trenni teinud, et kehale puhkust anda.

Paar naljakat fakti veel. Täna käis majaomanik siin, et meie internetti ümberseadistada. Mis te arvate, mis ta parooliks pani.....Estonia01. Ütles, et me oleme kõige vingemad majakaaslased :D Buujaaa...

Täna lahkub meie majakaaslane Barbara Melbourne suunas. Väike filmiõhtu, hüvastijätud ning tuttu ära.

Kinkisime talle eesti sokid ning ühe kokkurullitava veepudeli.

Olge mõnusad ning nautige nädalavahetust meie eest ka :=)

Helina

 Leidsime hulgaliselt merekarpe

 Sisalik

 Raiki kulda otsimas

 Minu jalad ja ookean :D

 Meie väike saak

 Raiki küll kulda ei leidnud, aga paar metallist eset ikkagi. Tina on pildilt puudu.

 Küüüüüülm.....Esimene kokkupuude veega oli natuke ehmatav :D

 Raiki arvas, et ta leidis midagi :D

Elu tuleb vahepeal teise nurga alt ka vaadata.

Need olid siis eilse päeva pildid.

H.

Helina on tagasi rindel :D

Heipa! No, olgem ausad, pole pikalt siia midagi kirjutanud. Olin eelmisest laupäevast kuni selle kolmapäevani täitsa voodis pikali, muidugi pärast tööpäeva. Blogi jäi minu poolt puutumata tavaliselt Raiki poolt hõivatud arvuti ja minu väga varajaste unetundide tõttu. Viimasel ajal olen väga palju maganud, tunne juba nagu Kalevipojal, kes on nädala enda elust maha maganud. Eile läksin voodisse kindla eesmärgiga hommikuks terve saada ja nii see juhtuski. Hommikul oli juba palju parem ning täna saime täiel rinnal puhkust nautida. Teadsime ette, et tuleb 33 kraadi kuuma ning otsustasime 66 km kaugusel asuvasse Loch Sport linnakesse uitama minna, kuna seal asub järv ja lähedal on ookean. Eile õhtul tuli ka majaomanik meie juurde ja pakkus, et võib meile laenata metallidetektori, millega randa uudistada. Mõeldud-tehtud. Hommikul kell 9 tuli siia ja tõi masina ära. Ilm oli super ning koht iseenesest midagi hooopis teist, kui meie mõistes Austraalia on. Oli tunne, nagu oleksime teise riiki sisenenud. Väikesed teed, kus on viidad ka WC-dele. Lõpuks leidsime 90 miili ranna, kus mina sain enda lemmiktegevust- rannapiiril lainetes joosta ja kõndida- harrastada ning Raiki müttas enda kullaotsijaga. Ookeanivesi oli meie arvamuse järgi 17-19 kraadi, mistõttu sinna sisse me ei sulpsanud, ainult jalgupidi sai natuke soolvett ammutatud. Tagasiteel käisime Coffe House’st läbi ning võtsime Chai Latted.

Oli väga mõnus suvine päev, kahjuks kulda ei leidnud, see-eest palju merekarpe ning kruve, roostes naelu ja pudelikorke.

Homme lisame pildid, sest täna kadus meil majanett ära. Kasutame enda telefoni 3G-d J

Olge mõnusad!

Helina

„Nädalavahetus“ tulekul.

Töö juure oli ainult 6 euroalusetäit salatit teha, mis peaks võtma 1,5h, kuid tööpäev venis 4 h pikkuseks. Hommikul kõik peale minu ja Helina ja Beni hilinesid ja said selle eest vastu päid-jalgu. Kloriin oli igale poole vedelma jäetud ja veel mitu asja. Spinnerid ei töötanud hommikul, sest lühis tekkis. Minul ja Helinal oli norm päev, sest nad on aru saanud, et meil on ajud peas. Nüüd on meil inimesi tööl isegi natuke liiga palju... Helinal ei olnud justkui midagi teha ja kui ta küsis ülevaatajalt, et mida teha, siis see ütles, et tee, mis ise soovid :D Kella 12st saime juba koju. Hakkasime tegema plaane nädalavahetuse puhkuseks, ehk tahtsime ära ära kasutada Helina vanemate poolt sünnipäevaks saadud puhkusepaketi, kuid selgus, et seal saab ööbimise võtta minimaalselt 2ks ööks ning massaaži oleks pidanud juba nädal tagasi ära broneerima... Nii et me jätame selle puhkuse hilisemaks J Homme plaanime sõita ookeani äärde, et natuke mõtteid Maffrast eemale saada. Majaperemees Art mainib ikka tihti, et me oleme tal parimad kliendid. Hoiame puhtust, maksame õigel ajal jne. Täna pakkus meile metallidetektorit kasutada. Ja homme üritamegi sellega siis rannas kraami leida :D

Täna avastasin, et ka Obama kannab sama FitBit Surge kella, nagu minagi J

http://www.dailymail.co.uk/news/article-2999604/Obama-s-enormous-new-watch-Tech-savvy-President-spotted-Fitbit-device-monitor-heart-rate-location-sleeping-patterns-calorie-intake.html

FitBiti Raiki.

Käisin täna ka raamatukogus meie visiitkaarte juurde printimas:)

Autokindlustus.

Töö juures kõik muutumatu, ülevaataja vahel tore ja vahepeal flippab ära, kui pingeolukord tekib. Nädal tagasi kirjutasin, kuidas meie majakaaslane autoõnnetusse sattus... Tal veel paar päeva siin jäänud, siis paneb minema ära ja too hostelimutt võibki oma raha ootama jääda. Aga paar päeva tagasi sõitsis meie töökaaslane Taiwani poiss kõrvalteelt peateele ette teisele autole. Nende auto sai paraja suure paugu ja teisel ka ikka korralikult kortsud sees. Kuna neil aga kindlustust polnud, siis peavad nad teise auto kulud kõik kinni maksma... Mis võib ulatuda paarituhande dollarini. Nimelt Austraalias on autol kohustuslik REGO, ehk registreering, mis sisaldab ka tavalist kindlustust, aga see korvab ainult haiglakulud nii sinul, kui ka teisel osapoolel, kuid vara ei korva üldse. See oli neil olemas, kuid Third Party Property kindlustust neil polnud. Kui ise auto ostsime, siis teadsime, et südamerahuks peaks selle ikka tegema, kui tolle hetkel olude sunnil jäi see meil tegemata... Pärast aga lähiajal toimunud sündmusi võitsin ikkagi kätte ja tegin ära. Selgus, et see on tegelikult imeodav ning iga backpacker peaks selle tegema... Nimelt 12$ kuus... See on aastane leping, kuid saan selle igal ajal lõpetada ning maksan tühise 10% trahvi kasutamata jäänud aja eest, mis paari kuu jooksul lõpetades tuleb ligikaudu 10$... Need summad on nagu sääsed elevandi kõrval, kui võrrelda kulusid, mis ilma selleta kaasneda võivad. Nii et soovitan kõigil, jätke meelde... Third Party Property insurance...

Helinal tervis oluliselt parem ning pärast homset lühikest päeva tulebki meil juba 2 päeva puhkust jälle.

Ja täna sai meil tibuga juba 3 aastat koos oldud J

Olge kindlustatud

Raiki.

Ja seinale ilmus number 14 :)

Haigus levib...

Heihei. Hommik, tööle, supervisor oli tagasi ja täitsa normaalses tujus. Kõik sujus rahulikult. Paljud on juba tõbised, Helina ka stabiilselt tõbine. Kui homme hommikul ikka parem pole, siis jääb koju.

Sain tibu käest sünnipäevaks kella, mis kõike monitoorib, aga paari nädala jooksul avastasin, et üks nupp oleks justkui natuke sisse kinni jäänud. Nii me siis läksime eelmine neljapäev Salesse Dick Smithi, sest tegelikult on see ostetud Dick Smith online poest. Sealt öeldi, et neil seda veel müügil pole ja võin kella sinna jätta ja siis paari nädala pärast uuele järele minna. Saatsin kukele. Siis soovitati helistada online teenindusse ja mure ära rääkida. Nii ma ka tegin ja sealt öeldi, et viiksin kella sinna samma Dick Smithi ja nemad saadavad mulle postiga koju uue. Lihtne ja loogiline. Poes aga ei saanud nemad midagi aru, mis ma tahtsin ja lõpuks lasid mul uuesti online poodi helistada ja siis see teenindaja soovis kohaliku teenindajaga rääkida. Lõpuks saadeti online poest neile meil küsimusega, et kas toode oli vigane ja sellele vastati „jah“. Öeldi, et jätaksin kella sinna ja korras. Mul aga pole ühtegi paberit ega tsekki, et ma kella sinna jätan. Kui seda küsisin, vaadati mind suurte silmadega ja lõpuks prinditi see sama meilivahetus välja. Jäin siis kella ootama. Ja oligi täna tulnud, tegin paki lahti ja hõiskasin enne õhtut... Nimelt on seda kella kahes erinevas rihmasuuruses: väike ja suur. Minul oli alguses suur ja nüüd nad saatsid väikese... Proovisin, kuid ei lähe see kohe üldse. Helistasin jällle online teenindusse, kus üks india onu (kelle inglise keel on täpselt „u haf tu veit in the lain söör“) minu jutu peale ütles, et otsib kohe lähima poe, kus see olemas on ja annab tolle numbri. Ootasin 10 min jagu ja helistati ja anti number ja pidin sinna helistama. Toru võtab vastu Melbourne Dick Smith ja teatab, et võin sinna kellale järele minna, et ringi vahetada. Ma ütlesin, et ma ju sealt mitmesaja kilomeetri kaugusel, aga temale oli öeldud, et tulen järele... Helistasin uuesti online infoliini, kus õnneks oli naisterahvas, kes jagas inglise keelt juba paremini. Rääkisin KOGU loo algusest peale ära ja viimaks saime lahenduse, et viin kella uuesti Salesse Dick Smithi ja nüüd nad saadavad õige kella uuesti koju. Ütlesin, et nad helistaksid või saadaksid meili sinna poodi ette ka igaks juhuks. Ajasin kohe Scoobyle hääled sisse ja sõitsin Sale’sse. Seal poes aga see sama lohh teenindaja ei teadnud asjast mitte midagi, vaatas meili üle ja siis ablas alles asja välja. Jätsin kella sinna ja nüüd jään koju ootama... Klinediteenindus missugune... :D

Meil tuli seinale number 14 J Homme teen pildi, täna ei jõua.

R.

Kaks uut supervisorit.

Kõik hommikul möödus tavapäraselt kuni selle hetkeni, mil astusime oma kummikuruumi sisse ja seal vaatas vastu ülemus, kes teatas, et ülevaataja on täna haige ja tööle ei tule. Helina veel naljatas, et kes siis täna silma peal hoiab kõigel. Selle peale astus ülemus minu ja Helina juurde ja pani käed õlule ja ütles, et meie :D Ja veel mainis juurde, et meil on kaks uut töötajat ka, et nemad peaksime ka välja koolitama. Lükkasime tööpäeva sujuvalt veerema ning põhimõtteliselt sujus kõik ilma viperusteta ning mis peamine, ilma karjumiseta. Jagasime inimestele rahulikult ülesandeid, mis nad tegema pidid ning keegi ei pidanud kuskile ei jooksma ega lendama. Lõpetasime tööpäeva kell 15:45 ja puhastasime kõik nii, nagu peab. Tundub, nagu meil polegi ülevaatajat enam vaja... :D Nüüd on meil inimesi juba parajalt ning igal oma positsioon. Tibu on natuke tõbiseks jäänud, kuid ravisime täna korralikult, loodame, et läheb kiirelt mööda. Nii meil päev õhtusse veeres ning tudumaa poole suundume.

Täna sai meil 8 kuud Austraalias oldud J

Supervisori Raiki.

Kaks uut poissi tööl.

Laupäevahommik või õigemini öö algas täpipealt samamoodi nagu eelminegi, ainukese muudatusega, et meil oli 2 uut tüüpi juurde võetud. Üks pandi kastipesu peale ja teine spinnerite peale... Johhaidii, üks ei osanud inglise keelt ja teine suutis juba esimesel päeval terve ämbritäie salatit laua peale panemise asemel spinnerisse sisse kallata :D Helina oli selle peale vibraatorlaua peal kõveras naermas :D Iga vana olija lahkudes ja uue inimese tulles ei pöörata enam neile niipalju tähelepanu, kui meile alguses pöörati. Ühtpidi peaks meil sellest suva olema, aga teistpidi ei ole ka... Sest meie peame ju nende arvelt rohkem tööd tegama... Ei taha olla ka selline inimene, kes toriseb ja pahandab, et nii ja naa peab tegema, aga kohati peab ikka ütlema küll. Mõni uusulnuk on nii ülbe ka veel. Eks nad koguvad endale lihtsalt karmavõlga. Hommikul teatas ülevaataja, et ma ise kontrolliks kõikide paberite pealt, et me täna ikka kõik õigesti teeks, sest tal ei olevat kõige parem olla. Näha oli jah, või pigem ei olnud, sest enamuse aja viibis ta kuskil mujal ja ei tahtnud väga näole anda. Ja järjest hakkasid inimesed end halvasti tundma, kellel palavik eilsest, kellel nohu jooksis, Helina nende hulgas. Ei tea kas mingi pisik sai nüüd jaole või oli see misiganes asi. Tööpäeva pikkuseks kujunes järjekordselt peaaegu 12h. Jei. Mulle täitsa meeldib minu praegune amet, ehk siis dispatch, nagu nad seda ise nimetavad. Saan natuke aju kasutada ning enda rida ajada. Täna jooksma ei kipu, toppisin Helinale külmatablakad sisse ja ahvisalvi nina alla ning meresoola ninna ja kummelitee suust sisse, ei ole vaja haigeks küll jääda J

Head emakeelepäeva kõigile!

Dispatchi Raiki.

14 tundi und/ tegus päev

Nagu eile kuulsite, jäin mina 18.30 magama. Tundsin natuke süümekaid küll, sest ideaalis pidime kell 19.00 jooksma minema ja pesud veel ära pesema, aga noh jah, mis teha, kui see unemati enda juurde kiskus. Magasin õndsalt hommikul 8.30-ni. Oi, kui värske tunne oli. Ju siis pikad töönädalad teevad enda töö. Hommik algas meil smuutiga. Mina  tegin külmutatud banaanide ja acai-marjadega. Raiki tegi külmutatud banaani ja šokolaadiproteiinipulbriga. Mõlemad lisasime sisse chia seemneid, mis meie majakaaslane Barbara (see sama, kellel oli avarii ja kelle lihaseid olen iganädalaselt hooldanud) meile kinkis ning piimaks oli seekord qinoa-piim, mis saime enda poest maruodavalt. Paljudele ei ütle need sõnad midagi, aga need, kes teavad, on ilmselgelt kadedad (sorri). Maja oli harukordselt tühi, aga oi, kuidas me nautisime. Majaomanik oli ka kohal, kellega sai maailmajutte räägitud. Ta pakkus meile isegi telekat enda tuppa. Hetkel meil vajadust ei ole, nii et jätame selle tulevikku. Käisime jõusaalis, kus tegime järjekordselt HIIT-i ning kõhutrenni. Minu käsi on viimased kaks päeva lahases olnud, sellepärast oli eilse pildi peal üks käsi selja taga. Trenn tehtud, tulime koju lõunat sööma. Tegime wrapi-pitsad, mis on meie lemmiklõunaks kujunenud. Pärast pesime pesu ning kokkasime. Mina tegin uue katsetuse, mida Raiki ARMASTAS. Ta ütles, et me peame enda restorani avama :D Tegin soolased muffinid jahu, võid ja piima kasutamata. Selle sees on maguskartul, sibul, peekon/sink, šampinjonid, juust, LSA (linaseemnete, seesamiseemnete ja mandlite) segu, tomat ning maitseained. Raiki ütles, et see maitseb paremini, kui tavalised muffinid. Tegin ka enda maguskartulist browniet. Keetsime ka iganädalase supi ning Raiki tegi endale nuudliroa. Meil on sööki kuhjaga, kui vaja, võime postiga saata :D Üks majakaaslane pakkus, et võib mulle 100 $ nädalas maksta, kui talle kokkan :D HAHhahahah...hea nali. Tänasega täitus meil ka kaheksa kuud Eestist eemalolekust ehk kaheksa kuud tagasi alustasime enda teed kängurumaa suunas. Raiki on juba tudumaal ja mina lähen ka kohe järele, et homme 2.30 jällegi sammud töö poole suunata.

Olge mõnusad ja mõelge, polegi enam kaua jäänud. Varsti jõuavad kaks maailmarändurit koju tagasi.

Helina

 Brownie- peal banaaniviilud ja maapähklivõi ning kookoshelbed.

Meie brownie. 

Retsept: 

1 keskmine maguskartul  e. bataat (keedetud ja püreestatud)

3 muna või 2 muna ja 1 munavalge

4 spl toorkakaopulbrit või tavalist kakaod (toorkakao on lihtsalt tummisema-šokolaadisema maitsega)

2 spl mandlijahu (võib ka tavaline olla)

2 spl mett + paar tilka steviat või muud magusainet

2 tl kaneeli

1 banaan / kookoshelbed kaunistuseks.

Kuumuta ahi 170 kraadi juurde. Kata keeksivorm küpsetuspaberiga.

Sega munad, maguskartul kas blendris või käsitsi püreeks. Lisa magusaine, mesi ning kakaopulber. Sega korralikult. Lisa mandlijahu ja kaneel ning sega uuesti. Vala pool segust vormi, siis kata segu banaaniviiludega (jäta osa banaanist kaunistamiseks) ning vala peale ülejäänud segu. Kaunista allesjäänud banaaniga. Aseta vorm ahju umbes 40 minutiks. Mina lisasin kookoshelbed ja pähklivõi umbes 30 minutit pärast ahju panekut. Voilaa...šokolaadine brownie ongi valmis J

Käisime tibuga linnas.

Mina suutsin magada hommikul ikka rahulikult pea 10ni, kui tibu juba 7st üleval oli ja asjatas. Enne hommikusööki käisime juba jõusaalis ära ja proovisime täna esimest korda HIITi. Mis tähendab siis High Intensity Interval Training. Jooksime jooksulindil 18km/h 30 sekundit ja siis 30 sekundit puhkasime ja siis jälle 30 sek 18k/h ja kogu see protsess jätkus 15 minutit. Aeg läks kiirelt ja võttis ikka päris võhmale. Hommikusöök/lõuna oli kell 11 ajal ja pärast seda läksime Sale’sse, sest minu fitness kellal oli tekkinud üks mure, nimelt oli see juba algusest peale, aga ma ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Nimelt kolmest nupust üks oleks justkui poolenisti sisse kinni jäänud. Läksime siis kohalikku Dick Smith poodi, et seda ringi vahetada. Poisike heidab pilgu peale ja teatab, et jah, selle saab ringi vahetada, saate uue toote. Aga kuna meil seda poes veel müügil pole, siis peaksite ootama paar nädalat vähemalt... Mulle see ei sobinud, siis nad pakkusid välja, et kuna see on netipoest ostetud, siis et ma helistaks sinna ja uuriks, mis nad välja pakuvad. Küsisin, et kas nad ise seda teha ei saa? Vastuseks tuli „ei“. Tuim klienditeenindus. Helistasin siis antud numbrile ja sain mingi india onu otsa, kes rääkis sama aksendiga et „only u mai frend, spetsial prais“. Lõpuks seletasin talle kogu teema ära ja ta ütles, et ma viiks kella lähimasse Dick Smithi esindusse ja nemad peavad saatma kinnitusmeili online poodi, et toode on vigane ja siis saadetakse mulle koju uus. Läksin poodi tagasi ning poisike poes teatas pika otsimise peale, et mul on ikka mingit reference numbrit vaja, aga mulle ei antud midagi. Selle peale öeldi, et helista siis uuesti... Ma ju tean, et siis võtab kõne vastu uus inimene ja ma pean kogu loo uuesti rääkima... nii läkski... Viimaks palus telefoniotsas olev, seekord naisterahvas, inimene, et annaksin poe teenindaja toru otsa. Minutikese rääkisid, kinnitasid mu juttu ja hakkas asi lahenema. Nimelt saadeti online poest küsimus siia konkreetsesse poodi meili peale, et kas toode on vigane ja nemad siis vastasid, et on küll jah. Sellepeale öeldi mulle, et jätke toode poodi ja teile saadetakse uus. Küsisin siis mingitki tsekki või kviitungit, et toote siia jätan, aga nad ei osanud esialgu mulle midagi anda... Lõpuks prinditi see sama kiri välja ja oligi asi ants. Loodame, et tuleb siis uus koju. Tegime veel natuke toidupoe shopingut ja riidepoe ning tagasi koju. Kell oligi juba 17 saanud ja võtsime rahulikult, sõime ja lebotasime. Kui ikka pikad päevad on, siis on kaks puhkepäeva täitsa vajalikud. Tibu jäi juba paar tundi tagasi tuttu, ma ei hakanud teda enam üles ajama, et jooksma minna, las ta puhkab, homme jõuab.

Tsautsau

R.

 Minu tibulinnu!

Ja oleme lihavõteteks valmis.

Liigutame euroaluseid.

Oli ette näha, et tuleb lühike päev. Kuid nagu luuavarrest võib pauk tulla, siis oleme selgeks saanud, et ALATI tuleb lõunasöök ja muud snäkki töö juurde kaasa võtta. Nii saigi kõigil tööpäev kell 12 läbi, kuid ülevaataja küsis, kas saaksime Helinaga sinna appi jääda, et kastiruumi jaoks euroaluseid liigutada. Loomulikult, kuna niikuinii oleks meil muidu lühike päev. Nii see aeg venis ja lõpuks oligi kell juba 16:45 saanud ja lõpetasime tööpäeva. Sain täna täiel rinnal nautita roklaga sõitmist. Nimelt oli vaja umbes 17 euroalust liigutada ühest jahutist teise. Nende vahemaa oli korralik 80-100m. Ning kui üks alus oli paika pandud, tuli tagasi teise juurde sõita. Et aga aega võita, kasutasin seda nagu tõukeratast. Kimasin nagu tuul. Paar päeva tagasi tuli meile uus tüüp, kes hakkas minu ametit õppima... kahjuks aga täna oli tema viimane tööpäev – It just didn’t work out... oli tema vastuseks. Tal oli ka palju ebaõnne, nimelt eile sõitis tõstukiga ühe ukse ülemise piida pihta ja parkis ühe euroaluse tilkuva konditsioneeri alla... ning täna avastati, et ta olevat veel ühe metallkonstruktsiooni kõveraks sõitnud... Ning ta ei saanud ühevaatajaga ka vist hästi läbi, sest talle ei olevat meeldinud, kui talle öeldakse, et ta peaks asju teistpidi tegema... Minuarust oli tore mees ja natuke kahju oli kohe kuulda, et ta ära läheb... Aga nii meid siin koheldaksegi. Seljakotirändurina on mul motivatsiooni siin olla mõned kuud ja raha teenida, aga kui ma peaks olema kohalik, siis sellise karjumise ja pinge all ei peaks vist üksgi täiskasvand inimene vastu... Kui töölt koju saime, siis oli Marc juba lahkunud, ta ärkas hommikul varem üles ka, et kõigile tsau öelda, ning ta oli jätnud meie riiuli peale kaerahelbeid, veepudeleid ja paar mahlapakki ning oli isegi neile meie nimed peale kirjutanud. Hea on tunda, kui inimesed teavad ja hoolivad. Samuti hakkasime jooksma minema ning Barbara teatas, et Woolworthis on head soodushinnad paaril asjal. Ning lippasimegi kiirelt sinna. Ostsime mõned pakid tervislikku chia seemnete segu pakki ja batoone ning mõned asjad veel ning arve läks 29$. Asja võlu on aga selles, et kui oleksime samad asjad ostnud täishinnaga, siis oleks arve olnud 142$. Ulme, onju? Loomulikult siis me poleks neid ka ju ostnud... Nimelt need sama chia seemnete pakikesed maksavad muidu 30 doltsi... ja nüüd ainult 5$. Puhas rõõm. Käisime veel poolhämaras jooksmas ka ning pärast seda kirusime ülevaatajat tund aega kahele teisele majakaaslasele. Rõõmu kui palju. Nüüd tuttu ära ning tulemas 2 vaba päeva. Naudime J

Rokla Raiki.

 Lõpuks ilmus meie puhkeruumi seinale ka plaanijaotus meie siseplaanist, Ega see palju minu painti versioonist ei erinegi :D

Ja siin kogu farmi plaan, Loomulikult ilma põldudeta.

Helina teeb ennast katki....

Natuke eilse majakaaslase avarii ja autode teema kohta veel. Hommikul teatas tüdruk, et helistas eile ise politseisse ja rääkis loo ära, nii nagu oli. Politsei ütles, et tal on õigus ja kuna autosid enam ei ole, ei hakka keegi mingit uurimistööd tegema. Kui Cambrai omanikud peaks veel raha välja pressima, peaks tüdruk politseisse uuesti helistama. Tüdruk oli niiiiii õnnelik J Mis aga minust, siis Raiki ei tahtnud eile kedagi ehmatada minu n-ö tööõnnetustega. Eile hommikul juhtus esimene väike õnnetus. Nimelt, kui olin enda igapäevast töökohustust täitmas-spinnerile minevat 3-4-meetrist voolikut, millel on suur metallkonstruktsioon otsas- liigutamas ja seda enda kohale tõstmas, otsustas see oma metalliotsa minu näkku lennutada. Õhtul oli keegi voolikule vindi peale keeranud ja kohe, kui seda liigutasin, vabanes pinge, mis kahjuks leidis minu parempoolse ülalõualuu üles. Hetkega olid pisarad silmas ja veremaitse suus. Osad pealtvaatajad lendasid kohe juurde, mille peale pani ülevaataja prõõkama, et miks kolm inimest niisama tööta seisavad, kui mind nägi, pani mu kohe istuma (kuigi ma korrutasin, et mul on kõik korras). Raiki käskis mul istuda. Ega midagi hullu ei olnud, pool suud oli päev otsa tuim, parempoolne lõikehammas omab nüüd imepisikest mikromõra ja huul oli natuke katki. Igatahes õhtul, kui läksin duši alla, suutsin enda varbad ukse alla kinni tõmmata ja õhtul, kui jalutama läksime, suutsin näpud ukse vahele jätta. Üks küüs on lilla, muidu kõik korras J Tänasega ei saanud vigatused otsa. Hommikul tõstsin kaste ning tunnen, et jube närvivalu lööb randmest, õigemini pöidlapoolsest närvist kuni käsivarreni välja. Nojah....Nüüd on siis teada, et parem käelaba ei liigu ühest asendist edasi ning kiirgav valu on siiani olemas. Teadsin, et tegu on karpaalkanali sündroomiga, mis tähendab randmekanalist kulgeva mediaanse ehk keskpidise närvi pitsumist. Pean käele puhkust andma ja teatud liigutusi vältima. Kuna tegu on parema käega, siis tihtipeale on tunne, et teetass hakkab käest kukkuma vms.

Tööl oli ka ulmeline päev. Aga.......ülevaataja vabandas minu ees....ooooo...tuli individuaalselt minuga rääkima, sest ta läks jälle hulluks. Minu jaoks ei tähenda tema vabandused küll midagi, aga noh, kui ta saab paremini magada, siis las ta jääda :D

Õhtul jõudsime ka jõusaali, kus lootsime 15-minutilise HIITi trenni teha. Tegime elliptical soojendust, kui jõusaali omanik tuli meie juurde ja pakkus meiga trenni teha. N-ö ringlev trenn, kus on viis jaama, igas oled üks minut ja nii neli korda läbi (ega me siis alla ei saanud ju jääda :D) Mõnus oli. TÄna viisime neile ka salatit. Reedel tuli mõte, et jõusaali omanikud on nii armsad, võiks pakkuda, kas salatit tahavad. Viisime Mesci, Nandost ja Kale e. lehtkapsast. 

Homme on parem päev

Helina

Tänasest ilmus meie tahvlile nr 13 :) Ted Jr tervitab teid maikaga, proovib meie jõusaali omanikuga samastuda :D

Labour Day

Tsau! Hommikul 6:45ks tööle. Kuna on riigipüha, siis iga tund võrdub kahega ju :D Meil venis päev korralikult 6,5h pikkuseks, ehk siis kokku üle 13h. Pärast tööd käisime jooksmas, tegime sushit ja koristasime autot. Õhtu poole tuli tolle teise hosteli omanik ja naine siia meie maja tüdrukult 500$ välja pressima auto eest... Muidu lähevad politseisse... Nu edu sellega... Nüüdseks on juba mõlemad autod ära koristatud... Liikusõnnetusest pole teatatud ega pilte tehtud... Jne jne. Liiga palju lahtisi otsi, et üldse tasuks kuskile võimudele teatada. Meie maja tüdrukul on pmst 9 farmipäeva jäänud, et siit minema ära saada. Vast laheneb rahulikult. Homme 6:45ks tööle.

Labouri Raiki.

Naised, naised, naised...

Hommik algas meil väga uniselt. Keha ei saa ikka mitu nädalat jutti pikki tunde teha. Väsimus on õhtul kell 19 juba nii suur, et mine või magama ja und jätkub 12ks tunniks. Muidu oli päev normaalne, aga noh, need naised....Ülevaataja üks ajurakk kuumenes jälle üle ja hakkas nii segast panema, et hull kohe. Mul on temaga taktika olemas juba. Kui ma ikka tean, et mul on õigus, näitan seda välja. Ta ei kuula, küll aga näeb ja tunneb hästi, mis inimesel hingel. Talle tuleb näidata, et oled temast üle. Näiteks täna oli juhtum, kus ta ise ajas kõik sassi ning ta ka teadis seda, aga ei, kunagi ei suuda S seda küll tunnistada, kõik teised on alati süüdi. Ta karjus minu peale ja oli igatahes väääääga nõme. Ma ei ole ka täitsa narts, kes laseb endaga kõike teha ning muidugi saab ta sellest aru. Mida rohkem ta näeb, et inimesel ei ole sooja ega külma tema tujutsemisest, seda enam ta selle inimese kallal nokkima hakkab. Sel hetkel proovin kõike perfketselt teha, et tal midagi ette heita ei oleks. Raiki hüüdis kõrvalt meile: „Neli kõrge!“. Mis tähendab, et peame kastid talle neljakõrguseks laduma. Ma polnud veel midagi teinudki, kui ta juba hüüdis etteheitvalt: „Sa pead ka neljakõrguseks laduma....“ Hahhahaha.....Raiki hakkas kõvasti naerma, sest noh....ta oli ainuke, kes täiesti lampi neid kaste viskas. Mina vastasin (külmal, neutraalsel toonil): „Ma tean, jah.....!“ See ajas ta eriti närvi. Siis tuli minu juurde ja küsis: „Miks siin nii palju salatit maas on???! Mina vastu: „Ei tea!“...Aga endal oli muie suul. Ja nii ma lasingi mõnusalt ja heatujuliselt lõpuni. Oi, te oleksite pidanud nägema, mis fuuria mu kõrval kulli pilguga mind jälgis, äkki teen vea....Aga....no ei:D Lõpus tuli minu juurde: „Minu kallis Helina....jne...:“ Raiki ütles, et tal ajas see lause öökima :D Igatahes selline see naine on....kord parim sõbranna, siis vihavaenlane. Homme topelttasuga tööpäev, sest meil on Labour Day, mis tähendab, et pikk see ei tule.

Kõige imelisemat naistepäeva, kallid naised. Ärge unustage, et igaüks meist on imeilus enda unikaalsel moel ning kuskil on keegi, kes imetleb meie tegemisiJ

Helina

Autoõnnetus...

Heihei. Ja nii läkski, tööl kell 3:45-15:50. Pidin uut tüüpi välja õpetama oma ameti peale, kuigi on teada, et ta ei jää seda tööd tegema, vaid läheb välja tõstukijuhiks... imelik :D Aga kui paus tuli, siis kuulsime, et meie maja 3 tüdrukut, kes hiljuti ostsid paarisaja doltsi eest endale tööle käimiseks auto, mis üle 60 km/h ei sõitnud, olid avarii teinud, siis hakkasime kohe uurima, et mis juhtus. Ega me enne targemaks ei saanud, kui koju jõudsime ja juhiga endaga rääkisime. Nimelt hommikul sõitis meie maja tüdruk, autos veel 2 tüdrukut, tööle ning valmistus pöörama kõrvalteelt peateele, kui nägi, et paremalt tuleb kaugelt auto ning et jõuab ära küll, Aga ei jõudnud... too auto tuli ilmatumakiiresti, ning kuna tollele autole tuli hetke pärast teine auto vastu, siis lauskokkupõrke vältimiseks sõitis ta meie maja tüdruku autole sisse... Kõik muidugi shokis, sest tüdruk teadis, et auto pole ei registreeritud ega kindlustatud... Veel kuulis tüdruk, et teine auto pole ka vist kindlustatud... Ja juht paistis üldse pilves olevat... Kui nad koju said lõpuks, siis selgus veel, et see teine auto oli teise hosteli peremehe auto, kes oli selle laenanud poistele tööle sõitmiseks... Mõlemad autod nii katki, et mahakandmisele, õnneks inimesed kõik korras. Segadust oli palju ning vahepeal nõudis juba teise hosteli omaniku naine meie maja tüdruku käest 2500 doltsi auto eest... aga siis asjad pöördusid... Nimelt tulid tüübid, kes tolles autos olid, meie majja ja teatasid, et nemad said juba tollest autost seal lahti, et nüüd veel vaja see auto ära koristada ja siis ei ole ühtegi märki avariist ja kõik korras... Ja keegi ei rääkinud enam mingist raha maksmisest... Ühesõnaga oli vaja auto kiirelt sealt ära toimetada... Aga õnneks kuulsime, et kohalik farmer oli teise auto 50$ eest ära ostnud... Sõitsime siis Scoobyga auto juurde, et viimased asjad välja krabada ning samamoodi auto maha müüa. Õnneks auto veel liikus ning sõitsime sinna farmeri juurde ära. Lõpuks saime selle veel 100$ eest maha müüdud ja saigi selle asjaga ühele poole. Ning mina sain endale veel autost kirve, õngeritva, teipi, kaks matti, aknakatte, käivituskaablid, fm-transmitteri, sigaretisüütaja vargapesa ja mis veel tagatipuks, kaks navigatsiooniseadet :D Tüdruk ise enam neid ei vajanud ning polnud kasutanudki, lihtsalt oli õnnelik, et autost lahti sai. Vot sellised seiklused siis vahepeal, kuigi kumbki auto polnud tegelikult nii hullus olukorras... Täna saime ligi 12h tööd, mis sellenädalaseks tunniarvestuseks teeb tibul 59,99h ja minul 59,74h. Vast ümardavad 60 peale ikka ära :D Homme 6:45ks tööle, saab natuke rohkem magada kui täna J

Navigatsiooni Raiki.

 Esiplaanil meie maja tüdruku auto ja taga teise hosteli oma.

Meil on väga ilusad päikeseloojangud :)

Teguspäev.

Öösel möllas selline tuul väljas, 54 km/h. Hommikul saime alles 9 ajal pildi ette. Lippasime kohe jõusaali ja sealt koju hommikut/lõunat nautima. Pesime pesu, koristasime tuba, kokkasime mitu tundi ja tegime suure poti suppi, kartuli-hakkliha vormi ja veel paari asja. Ning uskuge või mitte, aga ongi juba kell 18 ja hakkame mõtlema magama sättimise peale, sest 3:45 peame juba tööl olema...

R.

Vaba päev pärast 61,64 töötundi (viie päevaga)

Täna hakkas meil n-ö nädalavahetus. Viimased viis päeva olid ikka mõnusalt pikad, kuid, ütleme ausalt, väsimusest ei olnud märkigi. Täna oli Raikil plaan 12-ni magada. Mina ärkasin kell 7, läksin õue oma õhukese topiga jooksma, aga kuhu ma jooksen 10 kraadise sügisilma ja tugeva tuulega. Jooksin tagasi enda pusa võtma. Hommikusöök ja Raiki ärkas 9 paiku. Tema hommikusöök ja siis kustus mees uuesti ära. Magas kaks tundi ning edasi seadsime sammud jõusaali poole, kus polnud 7 päeva käinud.....ouch.....Igatahes trenn oli mõnus. Jäime omanikega rääkima, kes olid väga tänulikud, et uued inimesed (šoti paari) jõusaali liikmeteks tõmbasime. Nimelt naersid omanikud, et peaksime minu reitele ja tuharale kirjutama meie jõusaali nime ja andmed, et n-ö reklaamida Fitness4you Maffra jõusaali (sest šoti tüdruk ütles, et ta tahab selliseid jalgu, nagu mul, mille peale mainisin, et käin seal jõusaalis, ning tänasest on nad selle jõusaali liikmed :D). Teine insident jõusaalist: samal ajal, kui omanikega rahulikult juttu ajasime, mängisid kaks poissi footbagi.  Ühel hetkel lendas see meie suunas, aga Raiki rääkis rahulikult edasi, tõstis jala ja lõi perfektse kaarega palli tagasi. Kõik olid hämmingus. Me lisasime juurde: „Jalpallurid.....“ :D Pärast kosutavat trenni kohvipood, kust võtsime 2 cappuccinot, lisasime kodus natuke Vana Tallinnat ning tegime wrapi-pitsad.

Homme oleme produktiivsemad.

Helina

Kaks töönarkomaani :D

Läksime siis jälle 4:30ks tööle, et paar tundi käsitsi kaste nühkida ja seejärel enda töö juurde asuda. Tõotas tulla lühike päev ja tuligi, ainult et kõikidel teistel peale meie. Nimelt kui viimaste euroaluste juurde jõudsime, siis läksin mina lähipäevil välja minevaid euroaluseid kiletama. See ei ole just kõige meeldivam töö, sest seda peab tegema 2-3 kraadises jahutis ning osad alused on nii kõrged, et pean pukiga meetri haaval edasi liikuma kõrgemate kihtide puhul. Täna oli neid 24 vaja kiletada... õnneks üks tüüp aitas mind ja läks poole kiiremini. See sama tüüp pidi aga jääma ka kastipesu peale, kuid Helina juba eile kuulis, et ta väga ei tahaks jääda ning Helina pakkus välja, et mina võiksin tema asemel jääda. Mõeldud, tehtud. Nii kindlustasime mulle jälle vähemalt 12h tööpäeva. Kui aga Helinal sai koristamisega ühele poole (tavaliselt nii kaua ei koristata, aga ülevaataja pakkus kõikidele teistele peale Helina, et kes tahaksid jääda, kuna Helinal on niikuinii palju tunde. Kui aga teised olid kõhkleval seisukohal, siis ütles ülevaataja, et ok, Helina, sina tahad ikka palju tunde juurde veel saada, jää siis sina ikka tööle), siis pakkus kämpamees, kellega koos kastipesu peal olin, et kas äkki Helina ei tahaks koos minuga jääda kastipesu peale kella 17ni. Muidugi olime nõus. Ülevaataja lendas aga selle peale tagajalgadele, sest talle ei meeldi, kui inimesed üldjuhul midagi vahetavad... Nii ta helistaski ülemusele, kes olevat vist vahepeal kurtnud, et minul ja Helinal on see nädal üldse palju tunde, aga läbi ime andis sellele mõttele heakskiidu – arvestades seda, et tüdrukuid ei lasta ju üldse kastipesu peale. Vahepeal läks aga vool ära ja pikutasime niisama euroaluse peal ning kui see tagasi tuli, siis pidin minema jahutisse aluseid liigutama jälle ning kui lõpuks tagasi jõudsime, siis hakkasimegi koristama. Me ei kõhkle üldse, kui meilt küsitakse, kas tahaksime varem tulla või kauemaks jääda, sest me oleme siin hetkel ju siiski raha teenimas ning meie hostelis ei ole niikuinii suurt asjalikku teha, kui netis vahtida. Nelja päevaga oleme saanud 48h tööd... ja meie kõige pikem päev, laupäev, on alles ees J

Sain täna ka Helina perelt sünnipäevakaardi suure delfiiniga, aitäh!!!

Kiletaja Raiki.

Minu kiletatud euroalused. Tavaliset on ühe aluse peal ühte sorti salati kastid, aga selle pidin kokku miksima 4 erinevast :)

Üks naljakas päev...

Hommik algas meil ikka heatujuliselt. Nägime, et tuleb parajalt pikk päev ja nii saigi 11 tundi kokku J Kolme päevaga oleme töötanud 35 tundi. J Päris hea või mis.... Täna oli kahel poisil (Jamiel ja Ivanil) viimane tööpäev ja otsustasime natuke nalja ka teha. Ülemus läks mingil ajal koju ja ülevaataja pidi ka kaks tundi varem lahkuma, nii et hiirtel oli pidu. Kui J ja I päeva lõpus meie ruumi tulid, sest nad töötasid täna pesuruumis, mitte pakkimises, hakkas Raiki neid kergelt voolikuga pritsima. Järgmisena haarasin mina ja kaks tüdrukut teibirullid ning kaks poissi J-i ja I-i ning hoidsid neid kinni, kuni meie neid teipisime. Rüselust oli palju, mistõttu järgmisel hetkel oli pundis mitte enam 2 vaid 5 meest. Raiki oli koos kõigi teistega puntrasse teibitud ja nii nad tiirlesid ringi ja proovisid järjest ohvreid haarata. Ühel hetkel hakkas üks teine töökaaslane neid voolikuga laskma, mille peale oli terve see ruum läbimärg, mis just ära olime kuivatanud, ning muidugi poiste riided tilkusid nagu keset paduvihma. Oi, nalja sai palju.

Nüüd jällegi tuttu ära, et homme 4.30 kastipesu peal alustada.

Helina

 Meie tööpäev lõppes sellel korral nii...Märjad mehed!

Täna sai 12. nädal Maffra salatifarmis töötatud. Mõmmi koos enda mõmmiperega.

Tööpäev nii pikk, et ülemus tellib kõigile pitsa?

Ja me läksimegi siis 4:30ks kaste pesema, väljas oli päris jahe, hiljem selgus, 8 kraadi olevat sooja olnud... Meil pesuruumis 9 kraadi, ehk isegi soojem :D Kella 6:45ks lippasime rõõmsalt pesuruumi ja hakkasime oma toimetusi tegema. Mina siis tänasest uue ameti peal. See, mida Ivan tegi, aga kuna tema läheb ära, siis võtan tema koha üle. Hommikul on vaja ettevalmistusi teha: tuua hunnik euroaluseid, paljundada vajalikud sildid euroaluste peale ja need ära märgistada päevade ja toodetega. Esimesed 2 h passisime niisama, sest oodati salatit, mida alles lõigati... Päev muudkui venis ja venis, kuniks vahepeal selgus, et meil läheb vist õhtul 20:00ni. Ülevaataja kõndis ringi ja küsis kõigilt, et kes mis pitsat tahab. Lõpuks aga jätsime mõned alused tegemata ja lõpetasime 18:10, mis meile tähendas siis 14h tööpäeva... ning pitsat ei saanudki... Päeva jooksul käis vist 3 korda vool ka ära... mingit generaatorit lülitati ümber, et see superjahuti tööd teha saaks... sest see võtab niipalju voolu, et kui see sisse lülitada, lööb mujalt pimedaks. Igatahes homme 6:45ks mõlemad. Väss nii peal. Oleme 2 päevaga teinud 24h tööd...:D Aga iseenesest päev läks väga kiirelt.

Tööloom Raiki.

Tibulinnu happega seinu puhastamas. Ma ütlesin, et ta näeb nagu vanaema välja :D

Sügis!!!

Tööpäev oli ise-enesest täitsa mõnus, aeg lendas ja tunde tuli ka korralikult- ligi 11 tundi. Raiki sai täna uue töökoha. Nimelt hakkab Ivan, hollandlane, lähipäevil lahkuma ja Raiki võtab ta töökohustused üle. Tööks pakitud kastide ladumine euroaluste peale. Töö ei ole väga raske, aga kohustusi on väääääga palju. Õigemini on kohustus meie ülevaatajal silm peal hoida, sest see tädi laseb ikka päris hullu. Ta teeb selliseid vigu, et anna olla. Iga päev näeme, kuidas Ivan teda parandab ja ta järelt n-ö prhati koristab. Täna oli üks nendest päevadest, kui ülemus hüppas ülevaatajale peale tema vigade pärast ja eks meiegi sellest puudutamata jäänud. Ülevaataja hakkas meie peale karjuma ja nii ta läks, nagu ikka :D. Jõudsime ilusasti koju, väike jooks, õhtusöök ja nüüd tuttu. Saime just väliselt ülevaatajalt sõnumi, äkki tahame hommikul varem kaste pesema tulla. Muidu hakkakb tööpäev kell 7, nii et meie lähme 4.30ks kaste pesema ja siis enda tavapäraste tööde peale J

Olge mõnusad ja head Austraalia sügise algust kõigile!

Mõnusat päiksevõttu Raiki vanematele Taisse, nad on nüüd meile päris lähedal :D

Helina