Hommikul nägime kohe seinalt, et
väga lühike päev tuleb. Õnneks venis ikka seitsme tunni peale välja. Lõpuks,
kui hakkasime uksest välja astuma, nägin, et ülevaataja kallistab ühte
töötajat, kes alustas koos meiega detsembris tööd. Taivaani paar, kellel oli
umbes nädal tagasi autoavarii ning kindlustus puudub. Tuli välja, et teisel
autol avanes kaks õhkpatja, mis lähevad maksma (kumbki 6000$) ehk kokku 12 000$,
mis on hullumeelne. Terve Austraalias teenitud raha peavad selle nõmeda
olukorra peale välja käima. Täna saime teada, et nad lahkuvad töölt ning
lähevad tagasi kodumaale, et mitte seda maksta. Ühesõnaga põgenevad, mis on
ainuõige otsus hetkeolukorras. Kõige
kurvem on muidugi asjaolu, et neil oli plaan Uus-Meremaale minna ning edasi
Taisse jne. Nüüd peavad kõik lennupiletid tühistama ja lihtsalt otsejoones koju
kihutama. Pärast paari pilti ning kallistust, mis saime veel jagada, läks minul
tuju nii ära. Ma ei oskagi nüüd seletada, miks. On kohe nii kahju, toredad
inimesed on. Meil mõlemal oli täna tuju ära. Nüüd on meid alles vaid viis, kes
on algusest peale vapralt täistuuril ligi neli kuud pesuruumis tööd rüganud.
Täna siis selline sündmus, mis
oli meile täielik löök selgest taevast!
Olge tublid!
Helina
No comments:
Post a Comment