Kaua veel???

Kui hommikul saab ikka heatujuliselt tööle mindud, siis enam-vähem 80% juhtudest kaob naeratus esimese kahe tunniga, nii ka täna. Mõlemad olime nii viimsele piirile aetud, et no...üks asi veel ja oleme läinud. Hommikul hakkas ülevaataja kohe enda kolme spinneri teemat ajama ehk üks spinner tuleb juurde ja üks inimene sinna tööpostile ka. Kõik muu jääb samaks, mis tema „loogika“ põhjal peaks kiirendama kõike protsessi. No, kuidas?  Kui nüüd hakatakse salatit kiiremini läbi laskma, aga pakkijaid on ikka sama arv, tekib ummistus. Nii see juhtuski. Uued ei julge suud lahti teha, mistõttu ma ütlesin, et see on ebanormaalne kiirus. Me oleme surnud, kui kaheksa tundi nii rahmeldame. No, võite isegi arvata, mis sealt vastuseks tuli. Raikil ülevaatajaga sama jama...tahtis talle näkku öelda:“ Ära valede inimeste peale kõike kräppi ka välja vala...“ Nojah, siis on see kolleeg, kes minust väljagi ei tee, ei vaata silma jne. Kui ülevaataja käskis tal minuga lauda koristama jääda, läks ta ülevaataja juurde ning mainis, kas äkki saaks hoopis mingit muud tööd teha. Ülevaataja ütles, et ei, peab ikka siia jääma. Iga kord, kui mind näeb, pöörab selja ja kõnnib teises suunas. Kui lapsik....ja ausalt öeldes tahaks teada, milles mina siis süüdi olen???

Nii et täna ei olnud just kõige roosilisem päev, aga lõpetasime õhtu pingem positiivsetes toonides. Tegime väikse veini ja vaatasime filmi „The Theory of Everything“ Stephen Hawking’i elust. Soovitame filmi, tõsiselt hea ja mõtlemapanev.

Homseks olen mina ja Raiki kella seitsmeks tööle kutsutud. Mina pean korrastama kastiruumi, mis võtab oma tunnikese, ja tibu jääb õue kastide mahalaadimisse, mis võib nii 4-5 tundi olla.

Pole palju jäänud!

Helina