Täna nägin eriti palju erinevaid unenägusid. Võib-olla sellepärast, et terve öö mängis raadiost klassikaline muusika. Olime raikiga oma putkas, laias voodis. Yle tyki aja sai korralikult magada jälle. Kati käis hommiku kell 8 auto võtmeid otsimas ja kämpas pesema. Me magasime veel sutsu ja siis oli aeg linna poole liikuma hakata. Kuna öö läbi oli vihma ladistanud, siis ei hakanud selle rongide ja muu yhistrantspordi jamaga yldse seiklema. Võtsime ikka auto ja asusime teele. Koostasin kõige optimaalsema sõidutee ja raiki muudkui sõitis, mina google mapsiga kõrval. Ainult yhte kiirteed sai kasutada, sest ylejäänud kõik maksavad. Mitte,, et ta palju maksaks, vaid see ,et sul peab olema eelnev kaart, kuhu on raha peale kantud, et saaks kiirelt tollis maksta. Seda meil polnud. Niisiis läks mingi tunnike, et jõuda linna, kus oli vaja parkla leida. Kõrvuti kaks kaarti lahti ja yritasime mitme möödasõiduga lõpuks seal yhesuunaliste teede rägastikus midagi odavat soetada. Sest parkimismaja hinnad kõiguvad siin 12 taalast 50 taalani. Me saime 12 taalase J . Edasi oli tydrukute kord särada, sest nad olid kaardi peale teinud ringikesed, et kus vaja läbi käia ja kus fb’sse pilte klõpsida. Me raikiga yritasime lihtsalt kaasa kruiisida, sest ma teadsin, et sellest tuleb väga pikk päev. Aga kui ma poleks juba esimesel ristmikul näidanud, et me kõnnime vales suunas, siis oleks see päev vist veel pikem olnud. Esimene peatus oli Chinatown, kus tydod ostsid vihmavarjud. Pärast vihmavarju ostmist jäi vihm järele ja siis ei sadanud kuni selle hetkeni, kui jälle linnast välja sõitma hakkasime. Teine peatus oli meremuuseum. See oli kyll päris chill. Tasuta ka veel. See asus reaalses turistilõksus. Kõik söögikohad olid ylikallid ja ymberringi nägi ainult atraksioone, kuidas turisti lypsta. Pärast seda kämpasime tagasi hiinalinna ja sõime jälle seda Karri suppi hiinakast. Mina sõin seda esimest korda. Kati võttis vapsee mingi supi, kus kaheksajalg vastu vaatas. Siis võtsime bussi kesklinna teise otsa. Bussi nr 555. See on Sydneys tasuta. Bussis avastas raiki, et kõht hakkas valutama sellest supist. Ikka päris hullult vist. Jõudsime siis sinna ooperimaja ja silla vahele. Jõhkralt pilte, poose ja vaateid. Kõndisime siis sellele ooperimajale lähemale ka. Nu oli ka . Selline vana plaat oli peal ja ei näinud nii tipptase välja lähedalt. Aga äge oli ikka. Tegime seal all pubis yhe õlle ka, et ikka kirja läheks, et seal käisime. Siis minul oli kyll selline tunne, et aitab kyll, aga tydrukud panid ikka edasi. Veel dajooooba kõndimist. Yldjuhul lonkimist, sest jalad olid juba valusad. Siis enne linnast lahkumist sõitsime veel sydney kuskile teise otsa, kus oli mäe pealt ilus vaade linnale. Jõudsime sinna just pimeduse saabudes, kui linn oli tuledes. Ja siis. Tagasi kämpingusse. Rohkem kui tund sõitu, vihma sajab ja väss on peal. Pikali ja tuttu. Rohkem ei viitsi. Homme on plaanis tööd otsida netist, sest on esmaspäev ja asi hakkab liikuma. Siis vist uisutama ja kuskile mägedesse. Ma laenutan ratastooli homseks, siis saab keegi mind lykata ja ma ei pea nii palju kõndima. Aga muidu oli ilus see Sydney. Kui Melbourne oli nagu tartu, siis Sydney meenutas juba Tallinnat.
Alari
No comments:
Post a Comment