Eike, Ellu Manangatang

Tere,

Istusime Elluga just bussi, mis meid 30 doltsi eest 500km kaugusele Melbourne'i s6idutab. Jalle ootab meid ees uus ja huvitav Tundmatus. Aga meile nii meeldibki.

M6tlesin, et v6tan siis meie Manangatangi elu siin m6ne s6naga kokku:) Nagu siililegi selge, oli meie pohieesmargiks siia Austraalia tibatillukesse linnakesse (Eesti moistes pigem asulaasse) tulles voimaliklt palju teenida ja voimalikult vahe kulutada, mis meil ka paris eduliselt valja kukkus. Sellele aitasid kaasa vahel ylipikad toopaevad (7.30-20.00), aga kindlasti ka asjaolu, et selles 'linnakeses' ei ole lihtsalt eriti suuri voimalusi oma raha laiaks lyya. Manangatangis oli tapselt 1 tilluke ja vaid elementaarseid kaupu pakkuv poeke, 1 baar ja.. k6ik:D Ja eriti naljaks oli see, et kuigi meil on pangaarvele juba paris korralik summa kogunenud, siis siin linnakeses eriti kaardimakse voimalust ei ole ja kuna meil sularaha tavaliselt ei olnud, siis jaid ka meie poekese kylastused vaga harvaks.

Siiski, arge arvake, et me ainult paevast paeva ja hommikust ohtuni tood rygasime..Kuigi vahepeal tundus kyll nii, sest kui tavaliselt lubasime endale nadalas yhe puhkepaeva, siis viimane vahe tootasime 11 paeva jarjest ja see kujunes kyll ikka vaga vasitavaks. Kuna esmaspaev oli siin mingi riiklik pyha ja koigil vaba, siis alustasime oma toonadalat teisipaeval.. ja lopetasime jargmise nadala reedel. K6ige raskemaks kujunes 7.paev e siis esmaspaev. Lihtsalt ei ole enam joudu yhtegi harjatommet teha.. raakimata siis veel labidaga mingite viljahunnikute treila peale tostmisest. Igasugused imelikud motted tulid ka pahe.Keegi oleks voinud meie juttu salvestada too paev:D

Naiteks k6las meie suust mitmeid kordi umbes sellised ohkeid : 'ja m6tle, inimesed

teevadki paevast paeva ja aastast aastasse sellist tood..ja Eestis saavad nad selle eest veel mitmeid kordi vahem palka ja nad peavad selle rahanatukese eest koik vee-, elektri- ja korteri- jne arved maksma..'' voi siis: 'jah, peame ikka ylikooli minema ja seal kovasti oppima, et ikka tulevikus saaks teha sellist tood, mis meile toesti meeldib ja mida tehes ei pea pidevalt rahale motlema, et ennast natukenegi motiveerida''. Siis veel sellised imelikud v6rdlused tulid pahe, et kui ma Eestis olles suvel kohvikus tootasin, et Austraaliasse tulekuks raha koguda, sain seal tunnis 25krooni palka. Esmaspaeval olime kella neljaks u 1740krooni teeninud, eesti kovhikus oleks mul selle summa kogumiseks olnud vaja 9 paeva 8-tunniseid vahetusi teha.. Paris hull. Siin 1 paev, Eestis 9..

Aga igal juhul elasime selle esmaspaevase paeva yle ja ka ylejaanud neli paeva, mis veel meie kuu-ajase tooperioodi lopuni jaanud olid. Too kohta veel seda, et koige n6medamaks tooks haaletasime koristamise (e siis suure harja ja labidaga maast vilja yles korjamise, mida me seal suht enamus aega ka tegime) ja koige normaalsemaks tooks valisime varvimise ja veokite laadimise (veokite laadimisest eelmisel korral vist ei raakinudki. see nagi siis nii valja, et istud seal viljahunniku otsas, veok soidab ette, vajutad puldil olevat nuppu ja kahest hiiglasuurest torust, mille yks ots on viljahunnikus ja teine veoki kasti kohal, hakkab tonnide viisi vilja rekkasse voolama. meie pidime lihtsalt vahepeal rekkajuhile naitama, et ta veokit natuke edasi

liigutaks, kui nagime, et kast hakkas tais saama ja siis oigel ajal stop nuppu vajutama. kerge).

Siis kui Nele ja Kaido ara laksid ja meie Elluga kahekesi toole jaime, hakkasime ka rohkem teiste tootajatega suhtlema. Varem lihtsalt ei olnud selleks eriti palju voimalustki, kuna tootasime peamiselt neljakesi, aga nyyd hakkasime koos teistega

tootama ja avastasime, et nad koik olid seal vaga sobralikud ja toredad. Mis siis, et enamik neist olid meist mitukymmend aastat vanemad. (Tegelikult see olika suht huvitav, et paris alguses, kui me GrainCorpi toole laksime, suhtusid koik meisse natuke.. eelarvamusega. Nad teadsid, et me backpackerid ja neil ei olnud backbackeritega just koige paremad kogemused olnud. Muidu nad tavaliselt ei votagi eriti backpackereid toole, me olime praegu ka ainukesed. Aga me toestasime ennast ja saime paris mitmel korral kiita nii meie otseste ylemuste kui ka suure bossi kaest:)

Niisiis hakkasime rohkem oma tookaaslastega suhtlema ja kaisime nendega nadalavahetustel baaris piljardit mangimas ja yks tookaaslane Chuck tegi meile yhel nadalavahetusel isegi suure ohtusoogi. vottis selleks terve paeva vabaks ja kypsetas meile sealiha ja kartulit ja koikvoimalikke salateid ja taidetud muna jne. Polnudki enam ammu nii korralikult s66nud - nagu joulud olid:)

Parst laksime veel meie bossi juurde natuke noorema generatsiooni e siis meievanuste inimeste seltskonda nautima. Igati tore nadalavahetus oli. Siis sellel reedel oli meie bossi synnipaev. Selleks puhuks oli kohalikku baari/restorani laud reserveeritud ja soime seal siis koik ohtust ja parast mangisime piljardit. Reede oli yhtlasi ka meie viimane toopaev.

Laupaeva planeerisime koristamispaevaks. Magasime kaua (sest seda polnud enam pikemat aega teha saanud) ja siis hakkasimegi Tim'i elamist koristama. See oli siis selle eest, et me tema majas elada saime. Koristamiseks kulus meil mingi 3 pool tundi ja lopetasime tapselt 1 minut enne, kui Tim koju j6udis. Ta oli meie tehtud tooga rahul ja kutsus meid oma ema juurde ohtusoogile. Nad tahistasid seal Tim'i 6e juubelit. Saime jalle yhes armsas Austraalia peres ohtustada ja juttu ajada. vaga tore oli.

Pyhapaev pidi siis pakkimispaev olema, sest esmaspaeva hommikuks olid bussipiletid juba ostetud. Aga nagu te teate, siis

pakkimine pole just meie lemmiktegevus ja nii lykkasimegi seda muudkui edasi ja edasi. Hakkasime hoopis kooki tegema. Sest olime Timi'le veel viimase ohtusoogi lubanud ja paar kylalistki ohtuks kutsunud (yhe meie vaga toreda tookaaslaseja Frog'i ja tema tytre).

Tegime kypsisetordi valmis, sest see peab ju natuke seisma ja siis helistas Tim?ema, et kas me tahaksime temaga tema sobranna juurde linde vaatama minna. Motlesime, et noh..pooleks tunniks ju ikka voib minna, kyll me parast pakkida jouame:D

Soitsime siis Timi emaga tema sobrannal tallu, kus oli kymneid ja kymneid erinevaid linde- vaga palju igasuguseid papagoisid, paabulinde ja palju linde, kellele ma nime anda ei oskagi. Igaljuhul nagu linnupark oli seal. Lisaks veel nunnud tillukesed koerakesed ja mingid kaamli ja laama vahepealsed loomad, kes koguvad ka rasketeks aegadeks rasva nagu kaamlid kyyrudesse,

aga nemad ei kogu seda mitte kyyru vaid sabasse!!:D jaa.. neil olid paris paksud sabad:D

Pererahvas oli vaga lahke ja tutvustas meile koiki linde ja loomi, kes neil seal elasid. Parast raakisime neile veel Eestist, neid huvitas, et kas meil seal Eestis on ikka vaga teistsugune elu,

kui neil siin Austraalias jne. Aeg muudkui lendas ja poolest tunnist sai imekiiresti 2 tundi:D

kui lopuks koju joudsime oligi aeg kibekiiresti ohtusooki valmistama hakata. Joudsime siiski koik ilusti kylaliste saabumise ajaks valmis ja ohtusook vois alata. (tegime Woki-rooga spagettide, kanafilee ja juurviljadega. Koigile maitses:)

Parast ohtusooki laksime veel Manangatangi linna sildi juurde ja tegime seal pilti, et meil ikka see linnake ja selle vaga kylalislahked elanikud kunagi meelest ei laheks. Siis soitsime veel Chucki juurde (see onu, kes meile sealiha kypsetas) ja viisime talle tanutaheks

meie kypsisetorti. Ja kui meie tookaaslane Frog kuulis, et me ei ole veel kohalikku kooli nainud, otsustas ta meile seda ka veel naidata. KUi lopuks koju joudsime, oli kyll viimane aeg lopuks pakkima hakata:D ja j2lle oli meie pakkimine 66tundidele nihkunud:)

aga seekord laks kuidagi kiiremini kui tavaliselt..eks me ole juba paris palju harjutanud ka:D

Hommikul tuli Timi ema meile jargi ja viis meid bussi peale. Nii abivalmid inimesed on siin Austraalias ikka! Nyyd siis algab meie Austraalia aja seni pikim puhkus. Sest u kuu aega meil tood plaanis teha pole. Praegu tahame Melbourne avastada, siis uue nadala

alguses laheme Sydneysse, u nadalake seal ja siis Uus-Meremaale paariks nadalaks. Sealt edasi Austraalia Pohja-territooriumile, kus plaanime veidi veel tood teha, ilmselt mingis puuviljafarmis (meil on veel vaja 16 paeva farmi tood teha, et teise aasta

viisa saada) ja siis.. kunagi hakkame vaikselt Eesti poole kulgema..Ilmselt labi Tai ja mone huvitava Euroopa riigi kaudu.

Muide, jargmisel pyhapaeval saab 7 kuud tais! nii vahe aega on veel alles jaanud.. aga kavatseme seda veel taiel rinnal

nautida!

Ilusat kevadet teile sinna Eestisse!:)

Eike