Tahtsime ujuma minna!

Nonäed. Ei joppa ikka vahepeal. Magatud oli vist juba 10-12 tundi. Muidugi osa sellest ajast sai lihtsalt telgis ringi veereldud, keereldud ja ma ei tea mida tehtud. Sest kõik kohad jäid nii valusaks ja juba ei istu see skaudi elu enam. Hommikul sai tehtud salatit ja väikse näksi. Onu , kes seda kohta siin haldab, tuli paberiga ja tahtis, et me kirjutaks ja joonistaks mälestuseks. Ma ytlesin, et me vb jääme yhe öö veel. Läksime siis basseini äärde , aga tuli välja, et see saadanas oli kinni. Terve kyla kyla teab ,et lahti peaks olema. Ma tean kyll, et yks võtmega onu lihtsalt ei viitsinud lahti teha, sest ta elab teises linna otsas, aga see on juba pikem lugu. :D

Läksime siis pettunult tagasi kämpasse ja sõitsime kogu krempliga teise linna. Seal oli ka ujula kinni. Vaatasin siis sildi pealt, et pyhapäev avatakse hoopis kell 13.30. Ok. Ootasime tunnikese. Tegime lõuant ja ostsime söögikraami. Aga no ikka ei ole lahti. Väikses kirjas tagapool oli veel yks kiri, et pyhapäeviti ikka ei ole lahti see asutus. Ei midagi. Parim plaan oli tagasi sõita 35 km sinna linna, kus eile olime. Mina tegin pisut kirjatööd ja teised võtsid päikest. Mingi aeg sai grillvorst tulele pandud ja nii see päev õhtusse veeres. Vaikselt vara tuttu ära ja ma täna otsustasin autos magada. Proovin siis ära selle luksuse. Raudselt on jalad hommikul kõverad ja valusad, aga vahelduseks sellele telgipõrandale on ikka. Sest seal on kyll padi läinud, maa kõva, sein niiskem ruumi vähe, öösel rahvas liigub vetsuvahet ja ma ei tea mida veel. Aga autos on sääsed, mida ma just märkasin. Eks homme näe, mis saab . Kuhupoole liigume ja kas yldse. ?

Iga teine sisemaa linn on nagu kummituslinn ;)

Alari