Hommikul oli küll tunne, et ei
mäletagi muud, kui ainult töötamist, sest eile jõudsime koju 21.00 ja kohe
tuttu. Hommikul üles ja tööle. Ei kurda, sest seda me ju tahtsime. Tööd ja ikka
palju.....Töö algas, nagu ikka, kastide tegemise ja enda positsioonide
ettevalmistamisega. Poole päeva peal
kutsus ülevaataja mu enda juurde ja ütles, et paneb mu ühe ruumi korralduse
eest vastutama. Pean roklaga ringi sõitma ja karpe ühest kohast teise liigutama
nii, et oleks süsteem majas. Muidugi pidin kõik kirja panema, kus midagi asub
ja palju mingit toodet on. Kui keegi vajab kaste, tuleb minu juurde ja küsib,
et ma organiseeriks või vaatab mu süsteemist üle, kas meil neid on. Raiki ütles
poole peal, et kuule, sul ju siis täitsa vastutusrikas töö. Sel hetkel hakkasin
ka mõtlema, et vinge küll, kui teisel päeval nii palju usaldatakse. Pausi ajal
küsis ülevaataja, kauaks siia tahame jääda. Me naersime siis koos, et ikka
igaveseks....Siiski 5-6ks kuuks. Ta ütles meile: „Palun ärge jätke mind, ärge
lahkuge, eks. Ma võtan teid enda kaitsva tiiva alla.“ Teate, kui hea tunne see
on, kui keegi saab aru, kui palju vaeva me näeme ja lõpuks ka hinnatakse seda.
Vahepeal tekkis juba Austraalia töökogemuse suhtes tunne, et raba-raba, aga
ikka saad sõimata. Mingil hetkel tuli see ülevaataja minu juurde ja küsis, mis
süsteemi tegin. Seletasin talle ära ja ta kiitis taevani, et me oleme ikka nii
tublid ja ta jätab nüüd mind ja Raikit vastutama n-ö laokaubanduse e. kastide
tegemise eest. Meie ütleme teistele, mis kaste juurde on vaja, kuhu neid panna
ja kuidas neid virna laduda.
Täna oli tööpäev 7.00-18.00 e.
kokkuvõttes 10,5 h, kui üks pooletunnine lõuna maha arvestada.
Tegime nüüd spinatisuppi, sest
salatit on meil ju kuhjaga võtta :D
Helina
No comments:
Post a Comment