Sunday, December 7, 2014

13-tunnine tööpäev :D

Heipa. Hommikul sebisime ennast jaapani poisi auto peale, seega meie majast lähebki sinna farmi täpselt 5 inimest ja me ei pea Scoobyt kulutama J Töö algas kõigil kastide vorpimisega, sest seda tegevust tehakse siis, kui mitte midagi teha pole. Ja järsku topiti kõik kuskile ametikohtade peale ja mina jäin kuidagi kahevahele. Ehk siis pidin u 2 h üksi kaste vorpima :D Aeg lendas. Saime peagi 10 minutilise pausi ja jätkasime, sain ka karpide pealt tulema. Sain suht liini lõpuosasse, kus pestud salat tuleb vibraatorlaua pealt ja mina pean selle korvidega kinni püüdma ja edasi järgmisele tüübile andma, kes need tsentrifuugtrummlisse paneb, neil 10 sekundit pöörelda laseb, et väsi välja läheks ja sealt välja võtab ja edasi pakkumislauale kallab. Töö on suht lihtne, kui salatit korraga väga palju ei tule. Kui üks hetk hakkab uputama ja näiteks üks kuivatusspinner ei tööta, siis pean üle shedi karjuma: „Bääääääskets!!“, mis peaks siis tähendama, et ämbrid on otsas ja liini esimene osa peaks liini peatama. Aga noo johhaidii ei saadud vahepeal sellest aru ja kus siis hakkas salatit lendama :D Panin suvalistesse kastidesse. Sest öeldi, et karju, kui 2-3 korvi alles... Aja möödudes öeldi, et pean ikka varem karjuma... Eks ta ole alguse asi, keegi täpselt ei tea, kuidas tegema peaks. Peagi saime lõunale, 30 min ja edasi tööle. Aeg ajalt ei töötanud kumbki kuivatusspinner ja siis passisime tühja. Aeg muudkui lendas ja lendas, kui oligi juba 12h töötamist täis ja jätkus edasi... Kell 7.00 hommikul alustamine tundus nagu eelmisel päeval olevat. Lõpetasime kell 20:30..., mis tähendab, et kirja saime 13h, sest lõuna läheb maha. Selle peale avastas ka Helina, et ta teenis siin selle ühe päevaga rohkem, kui poole kohaga Eestis terve kuu ajaga... Nüüd siis juba kodus, pestud, söödud ja blogi üles ning tuttu, sest homme jälle 7:00st platsis. Enam ei tohiks nii pikad päevad olla, aga nu tunnipalgaga pole nii töötada midagi häda J Päeval aga sai laoruum kaste juba nii täis, et kahele inimesele polnud enam tööd ja siis suht lotoga saadeti kaks koju... Loodame, et lotoratas meie peal niipea ei peatu J Unustasin veel mainida, et endiselt sadas päev otsa vihma ning kui päev läbi saama hakkas, saime juba infot, et me ei saa sama teed mööda koju sõita, kust tööle tulime, kuna see tee on vee all :D Nii need üleujutused alguse saavadki.


Vibreerimislaua Raiki.

 Ja nii need üleujutused sünnivad.
 Õnnelik lõunapaus.
Ja minu töövorm.

No comments:

Post a Comment