Heipa. Eile õhtul oli autos ikka
suht soe, ehk siis jätsime juhi ja kõrvalistuja aknad pärani ja keerasime
tuttu. Meie „hommik“ algas sellega, kui kella 2:00 ajal öösel peatus meie
kõrval auto, keegi tuli välja ja koputas meie vani peale... ja kuulsin sõnu
„security“. Pistsin pea siis kõrvalistuja aknast välja ja jäi kuulama, mis onu
räägib. Ta on linnavalitsuse turvateenistusest ja siin on kaamerad üleval ja siin
ei tohi ööbida. Ütles, et siit mingi 10 km linna ääres on tasuta telkimisala ja
et me sinna läheks... KOHE :D. Me ei hakanud midagi vastu vaidlema, tegime
lollid näod, et ei teadnud, et siin ööbida ei tohi ja ütlesin, et kohe
läheme... Pakkisime taga asjad nii, et miski sõidu ajal ei kukuks ja istusime
rooli. Kui aga süüdet keerasin, siis arvata võite, mis hääl sealt tuli.
Kõrr-kõrr-kõrr... aku tühi... :D Mõtlesin, et see pole võimalik... Proovisin
paar korda veel ja kõndisin autost välja piinlikult turvameeste auto juurde.
Nad kerisid akna alla ja üks juba kommenteeris, et vist on aku tühi ja nii
oligi. Onu siis ütles, et ok, meil kaableid ka pole, et käima aidata, ehk siis
jääte ööseks siia. Aga hommikul ajate asja korda ja enam siin ei ööbi... Aga
enne kui magama tagasi keerasime, mõtlesin juba niipalju ette, et mõistlik
oleks meie auto mõlemale poole ruumi jätta, et hommikul kui keegi tuleb ja
pargib meie kõrvale, siis loodame, et tal kaablid olemas. Helina panin rooli
keerama ja ise siis lükkasin meie Scoobyt kallaku peal tagasi, punnisin, mis
punnisin, aga punnitud sain. Keerasime tagasi magama. Hommikul ärgates lootsin,
et ehk läheb käima... (aku läks meil tühjaks tõenäoliselt selle tõttu, et
eelmisel öösel olime paariks korraks auto käima pannud, et kliimaga auto maha
jahutada... ning samuti olime õhtul paar tundi telefone-läpakaid laadinud,
ilma, et oleks autot pikemalt käianud.) Aga ei läinud käima. Mõtlesime, et
peame hakkama inimestelt küsima. Kuulsin, kuidas meie kõrval parkivasse autosse
tuli keegi ja auto käivitas, kappasin sinna ja küsisin, kas kaableid on. Selles
autos pole, aga teises on, kohe toon :D. Ja nii kergelt läkski. Mõtlesime siis
endamisi, et ju see oli siis märk, et meil pole mõtet Townsville jääda. Nii me
siis paagi täis tankisime ja minekut tegime, suunaga Mackay poole, 380km. Sõit
oli suht rahulik, aga veits pinda käib see, et Scooby on küll mõnusa rahuliku
kulgeva tempoga sõiduvahed, kuid nendel pikkadel rekadel on vaja kindlasti
meist mööda kihutada, sest kes see ikka 90 km/h sõidab tänapäeval... Tegime
lõunapausi ja üritasime meie Scooby kraanikausis nõusid pesta, kuid vett ei
tulnud... Keerasin katusel korgi maha ja selgus, et vett on sees küll, ma ju
täitsin ära selle 70 liitriga. Hakkasin siis sõna otseses mõttes kraani imema.
Ja lõpuks sai mingit pruuni vett sülitada, aga hakkama sain :D. Ja sõitsime
edasi... ja justnimelt, kas ma mainisin, et panin katusele korgi ilusti uuesti
peale? EI! Nii me siis 100 km jagu sõitsime, kui tuli asula ja pidurdasin ja
nägin tahavaate peeglist, kuidas vett niriseb Scooby taga. Hakkasin kohe
vanduma, et kuidas ma suutsin JÄLLE (kolmas kord) korgi pealt maha unustada.
Aga seekord ei olnud kork enam katusel ootama. Õnneks oli kohalikus linnas
torumehepood ja sealt sain 5 doltsiga täpselt sama uue J Ehk siis liiga palju
paanikat mõttetu asja pärast. Nüüd jõudsime lõpuks Mackaysse kohale ja
sobrasime kohalikus kaubanduskeskuses tasuta Targeti netis ringi töökuulutuste
asjus. Eks näis, mis tuuled homme puhuvad. Täna läksime legaalsesse parklasse,
kus tohib ööbida :D
Homme ostame autosse
käivituskaablid ja mingi tablooga anduri, mis näitab, kui aku hakkab tühjaks
saama :D
Head und
R.
No comments:
Post a Comment