See you soon, Mr Ray Bacon.

Kell 5 öösel hakkas ikkagi kylm, kuigi olime surunud suht palju riideid selga. Kannatasime ilusti ära ning ärkasime kell 7. Näksisime natuke ja jõime kakaod. Onuke oli jälle kell 7.50 järel. Esimese ylesandena pidime pmst kõblama viinamarjapuude alused umbrohust puhtaks. Mina suutsin aga esimese 10 meetriga kõpla varre pooleks murda :D:D õnneks suutsin seda hoida enamvähem yhes tykis, kuni olin töö lõpetanud. Aga mis seal ikka, andsin onule kohe teada, et i have a problem, i am too strong to this stick, i broke it. Ja vastuseks tuli nagu ikka: No worries, these will break all the time. Järgmiseks oli onu kohale vedanud kaks traktorit, yhel ees kopp, teisel taga igivana roostes ja logisev kärukökats. Töö seisnes selles, et onuke laadis kopaga kärru 2 kopatäit kanasitta ning meie pildusime siis sinna sekka kraanuleid väetiseks. Seda niikaua kuni käru täis sai. Siis sõitis onuke mööda reavahesid ning meie altsikuga seisime kärus ning loopisime sõna oteseses mõttes labidaga kanasitta viinamarjapuude alla. Kas Eestis makstakse sõnniku leotamise eest 200 kr/h? Ma usun, et mitte, seega meil joppas :D Yks labidas oli raskem kui teine, pärast iga rida vahetasime. Selle raskemaga võttis natuke läbi kyll. Jätkasime sama tööd kuni kella 14ni. Loomulikult toimus enne ka kella 10nene kohvipaus. Poole tööpäeva paiku teatas onuke, et kahjuks tal meile pärast tänase enam tööd pakkuda pole. Aga õnneks see meid ei morjendanud, kuna olime leppinud kõigega mis tuleb, ka kahepäevase töötalguga esialgu. Onuke maksis meile papi sulas kätte, kuid väikse osa ka tsekiga, kuna sula sai otsa. Makse me maksma sellelt ei pidanud, kuna meil pole veel TFN numbrit ja ta arvas, et kui ainult 2 päeva siis pole see probleem. Onuke võttis meie andmed järgmises kohvilauas ning lubas yhele sõbrale need edastada, kellel võib põhja pool tööd olla. Onuke rääkis ka enda elust suht palju... siia kolis ta 70ndatel. Enne seda aga oli ta käinud ka Vietnami sõjas... Isenesest oli väga tore papi ja loodame, et jõuame sinna hooajal veel tagasi mammusid noppima. Onu andis meile veel kaasa 24 muna, sest tal endal kodus tajooba kanu, siis enda püütud kala, mis oli juba fileeritud. Ning saime veel kotitäie sidruneid ja neid imehäid apelsine. Onu viskas meid sinna kämpaalale tagasi ning andsime ka seal teada, et kavatseme täna lahkuda. Õnneks ei pidanud juurde midagi maksma. Pesime ning syya ei viitsinud tegema hakata. 17 minutiga oli kogu telk koos ja asjad pakitud. Rekord? Eks näis. Seal samas kõrval oli tankla, plaan oli seal passida ja kysida inimstelt, et äkki keegi viskab meid tagasi Midlandi. Jah, just, me läheme hetkel tagasi. Pärast pooletunnist passimist, kui meile olid mingi 5 inimest ära ytlenud, et nad lähevad teises suunas, pöördus meie poole yks neiu, ning kysis, et kuhu teil vaja oleks. Midland? No worries, come with me. Ning olimegi kohekohe kohal. Hyppasime rongile. Pileti ostmiseks aga oli mynte vaja ning altsik jooksis 12 minutit ymber kvartali, et leida poodi. Viimaks saime. Natukese aja pärast olime tagasi enda „kodulinnas“ Perthis. Tydodele me teada ei andnud, tahtsime yllatada. Hostelisse jõudes leidsime eest palju rõõmusõnumeid, paljud olid imestanud, et kus me yldse olime paar päeva ja paljud olid rõõmsad, et tagasi tulime. Tydod aga on veel tööl ja ei tea asjast midagi. Õnneks saime oma toa tagasi, kus tydod pesitsevad. Astusime rõõmsalt uksest sisse... ja oijummeljeerumjessas, mis me sealt eest leidsime. Pmst pole siin ruumi, et sammukestki astuda. Kõik kohad on tydoded asju täis, alustades, meigikotikestest lõpetades pykste-pluuside-pusadega. Meil aga kõhud tyhjad, ning ei lasknud ennast häirida, läksime kööki syya tegema... Samal ajal kui syya tegime, koputasid erinevatel aegadel 3 tyypi tydode uksele, lootes, et seal on keegi kodus... aga ei olnud :D:D. Huvitav huvitva :D Söök sai täna väga rikkalik: praetud kalafilee munas, keedumunad, praeviiner, värske sibul (selle saime ka onult). Tahtsime ka midagi lõõgastavat. Altsik kappas poodi ja tõi meile õlle sixpacki. Ainult 12 doltsi:D Esialgu valis altsik ise poes yhed õlled, aga kassas teatati, et kas sa ikka tead, et see on autojuhtide õlle?? Ehk siis eriti lahja, 1,2 %. Seega soovitas poemyyja ise parema :D Söök sõõdud, kõht megasuper täis. Istume teleka eest ning puhkame, natuke võttis ikka läbi see kanakakaviskamispäev. Aga kõigega harjub ;). Ootame millal tydod sisse astuvad ning yllatuvad :)) Homseid plaane veel ei tea, arutame tydodega. Eks siis selgub – plaan on igatahes põhja minna, aga ei tea veel kuhu, aga siiski bussiga vist, on natuke kindlam variant.

Aa, mul on uus number, igaks juhuks kirjutan 0458759929.

Olge muss ja kyll kuulete veel seiklustest :D

Raikipaiki.