Farmerite esimene tööpäev

Öö oli kylm... öö oli minu arust natuke liiga kylm... Öö oli kuradi kylm. Ja me kaks magasime telgis. Õhtul pugesime magamiskotti ja vaatasime filmi. Pärast filmi keerasime magama. Aga vähkremist oli palju, sest samal päeval tegime lõunauinaku ja uni oli läinud. Telk iseenesest ei ole ka eriti suur, kui sinna on sisse mahutatud veel kaks suurt seljakotti ja veel posu aastaks vajalikku kraami. Ja lennukid lendasid yle iga 20 minutise intervalliga, sest siin lähedal ja vägagi, sest suured AirBus’id lendasid tohutu myraga ja kyllaltki madalalt yle.
Öösel ärkasime raikiga kordamööda yles ja panime natuke riideid juurde ja pugesime sygavamale magamiskotti. Hommikul ärkasime kell 7.00. Siis oli kyll selline tunne, et olen sõjaväes tagasi ja pean talvel suure kylmaga telgis ahju kytma.
Tänane hommik ei olnud ka nii ilus kui tavaliselt ja oli kuidagi tuuline.
Tegime hommikusöögi ja soojendasime. 10 min enne kaheksat oli meil auto järel ja onu Ray naeratas autorooli tagant. Kysis kuidas öö oli ja seletas, et tna on kuidagi jahe hommik. Kõrbetuuled olevat need, mis jahetat tuult siia toovad. Sest seal öösel jahe.
Jõudsime siis tööle. 2-3 kilomeetrit eemal viinamarjaistanduses, kus kevadine aeg on välja toonud pungad ja esimesed lehed. Onu rääkis, et tal traktori aku ei funka eriti ja ta peab seda vahetama minema. Me senikaua tõmbasime raikiga vanasid viinamarjavääte traatide vahelt ära. See näeb välja enam vähem selline et, on pikad read, nagu meie õunaistanduses ja traadid jooksevad algusest lõppu. Aga meetri kõrguselt lähevad V tähe kujuliselt laiali ja siis on on seal V peal ja traadid. Siis nende traatide vahel on igatpidi risti rästi kinni Aga ma ei teadnudki, et viinamarja oksad ennast nii kõvasti ja mingite väätidega ymber traadi seovad nagu purjus tydrukud klubis poisse jahiks. Mitte meie tydod. Nemad on OK ;)
Siis saime pool rida tehtud kui onu Ray tagasi oli ja saabus ka Rix. Yks malaisia tyyp. Praegu 21 a. Vana , aga on Ray juures 11 eluaastast saadik tööd teinud, kui nende pere Malaysiast siia kolis. Praegu käib ylikoolis ja õpib mindagi Eesti riigiteaduste sarnast. Siis hakkasime neljakesi uusi viinamarjapõõsaid istutama. Selleks ei ole vaja uusi taimi. Kaks varianti kuidas odavalt läbi saada. Kas istutad vana juure, mis on veel elujõuline, maha või lihtsalt võtad mingi pika väädi, mis on pea 2-3 meetrit pikk ja tuleb kõrvalpuust ning istutad selle maha. Niimoodi, et tipp jääb välja aga maa all on U kujuliselt ja umbes 30 cm sygavusel. Siis sinna oli vaja panna ka nöör, mis ulatub esimese traadini. See tuli sinna kinni siduda. Ja alumene ots pidi ka maa sisse jääma, siis onu pani sinna metallvarda pysti , siis seda ja nööri mööda sirutab ja krutib ennast noor taimevõrse päikese poole ja siis saab temast kunagi viinamarju ja siis tehakse veiniks ja siis jäävad inimesed purju . Lihtne :D
Paar rida tegime ära ja et keegi passima ei jääks ja tööd oleks kõigil, siis mina ja Rix läksime traate paigaldama. Põhimõtteliselt jälle sama töö mis me raikiga minu juures tegime. Traadikera rea otsas pooli peal ja yks mogul koos traadiga jookseb ja ajab traadiotsa igast V kujulise konstruktsiooni augukesest läbi. Iga kord erinevast august. Leboo.
Lõpud tuli kinni siduda. Traat oli ysna kalk, niiet käed olid lõpuks päris valusad. Neil oli seal yks äge vidin, millega sai traati jätkata. Meil eestis ma sellist näinud ei ole, aga jätan meelde ja kunagi võtan kasutusse. Siis mis neil nii hea ei olnud, oli traadipingutussysteem. Rix rääkis et võib ohtlik olla, kui ei oska. Põhimõtteliselt vintsiga ja kettidega. Vints nägi välja nagu iidne piinamisriist. Ketid rippusid ja muu mant. Rix tegi korra ära ja edasi tegin mina. Väga raske ei olnu. Korra jätsin sõrme vahele aga midagi siniseks ei läinud seekord.
Siis põmst selline oligi meie päev. Päikest ei paistnud eriti. Aga meile pakuti kohvi. Kell 10 minnaks alati kohvi jooma. Sõitsime traktoriga 500 meetrit talu juurde. Maja nägi enam-vähem välja. Isegi bassein oli. Aga kanad siblisid ringi ja murust polnud haisugi. Ainult apelsinupuu oli aias see, mis silmailu pakkus. Värsket apelsinid juba puu alla kukkunud ...
Selle kõrval kohe sidrunipuu.
Töö käigus ajasime siis juttu rahvaga. Mina enamus ajast olin Rixiga koos ja siis uurisin et mida ja kus ta nyyd teeb ja tema minu kohta. Kes me eestis olime ja meie seklustest austraalias ja mida plaanime edasi teha. Raiki samal ajal ajas onu Ray’ga juttu. Nibin nabin siit seal, aga pakkuge kui vana meie onuke on. Ja kui kaua ta näiteks sõjaväes oli? Sõjaväes oli ta 25 aastat. Ja vanust sel kõbusal onul , kes kiirelt ringi sibab ja traktorit putitab. Hommikul mele oma uue kastikaga järele tuleb ja muud farmielu elab, on 79 aastane. Peagi juba 80 aastat vana. Järgmisel kuul . Lihtsalt uskumatu...
Siis tlime koju ära. Tna sai siis 6 tundi tööd ainult ,sest onu pidi lastelaste mingit asja vaatama minema.
Kämpas tegime syya, pesime, vaatasime filmi ja korraks kämpasime natuke eemale et näha et mis siin veel ymberringi on .Aga palju ei jõudnud, sest väss oli peal ikka. Ja mis sa ikka energiat raiskad... Oma energiat taastasime sellega et sõime kumbki pool sidrunit ära ja pärast ma sõin filmi ajal veel yhe. Väga hea oli.
Nyyd veel yks film ja siis magama. Sest muidu kui praegu magama minna siis ei ole nii head und. Sest need lennukid lasevad ikka jumala kindlat graafikut.
Homme kell 7 äratus...
Eks näis mis homne päev toob. Ja edasisi plaane ei tea. Ainult niipalju, et rohkem me jala ei kõnni. Piisas sellest maast mis me siia jalutasime. Vaatasime auto hinda ja ...peagi...

Kes tahab meie asukohta näha programmis Google Earth, siis meie viinamarjaistanduse koordinaadid on: Latitude 31°49'15.99"S ja Longitude 115°59'57.45"E. Otsige yles ;) Uurisime ka, kui palju me jalgsi suurte seljakottidega läbi kämpasime... ~16 km. Hush.

Ciao

Alari