First luck in outback?

Pikutan telgis ja ootan juba homset ärkamist, esimest tööpäeva J. Aga enne seda räägin, kuidas meie päev 10 tundi tagasi algas.

Kell 9 äratus, kuna pidime altsikuga kell 10 check out tegema. Sõime kiirelt mõlemad 3 vorstisaia ning yhe moosisaia, jõime kohvi. Asjad olid juba eilsest pakitud, altsikul ainult seljakotti ning minul ka väike seljakott juures, kuna laptop ei mahtunud suurde seljakotti ära. Kotid seljas alustasime oma teekonda rongijaama. Sealt ostsime pileti 3,7 doltsi eest Midlandi. See on 9nda rongi viimane peatus, peaks olema suhteliselt linna ääres. 20 mintsaga olime kohale, ning olime enne altsikuga kaardilt vaadanud, et kuhu poole peaks hoidma, et saada linna äärde ning seal hääletama hakata. Kott surus mõnuga õlgadele, paar korda pidime mõnisada meetrit tagasi minema, kuna sai vale teeots valitud. Lõppudelõpuks jõudsime yhe suurema tee peale., mis on suunaga kiirtee poole, millele lootsime saada. Kõndisime...kõndisime... hiigelsuured viinamarjaistandused igal pool kõrval... Olime jõudnud linna nimega Swan Vally. Siin vist pmst ainult viinamarja kasvatataksegi. Aga kõik puud on raagus, mõni lehejublakas kyljes, ilmselgelt on liiga vara veel viinamarjade jaoks. Kõndisime edasi... juba pmst kolmas tund kõndimist tiksus. Leidsime tee äärest pisikese tõukeratta :D. Sellega oli päris mugav edasi liikuda, aga pidime vahetama, sest teist ei leidnud. Nägime shokolaaditehast, hobusid, lambaid – tegin viimastega ka juttu, et kas Gingin jääb ikka siia suunas, nad noogutasid. Mina aga silmasin teiselpool aeda sellist pilusilmade mytsi, teate kyll see õlgedest ja lai, ma pidin selle ikka ära tooma ja endale pähe toppima. Nii me siis liikusime, altsik oma saaremaa mytsikesega, mina oma pilukamytsiga tõukeka peal. Teekond jätkus. Puhkasime yhes bensujaamas ja sõime lasanjet...8 doltsi yks hunnik..vot see oli hea!! Yhel suvalisel hetkel, kui olime möödunud yhest viinamarjaistandusest, nägin aia ääres mingi 200 m kaugusel yhte farmerit midagi lõikamas, ytlesin, et läheme uurime, äkki oskab midagi meile soovitada. Saime jutule ja mainisime, et otsime tööd. Saime vastuseks, et praegu ju vara.. ja offseason.. ei ole midagist väga. Aga siiski ta kutsus meid istuma ja mõtles... Uuris kas meil TFN on. Lõpuks pakkus, et jah, tal oleks mingi 2-3 päevaks tööd. Ylesandeks umbes et väljaläinud viinamarjapuu uuega asendada, see peaks käima nii, et võtad kõrval asuvalt puult ühe pikema oksa ja matad sellest pool maha. Olime õnnelikud, et joppas. Siis ta pakkus, et kui teil telk on siis saate siit 1km kaugusel olevas karavanpargis magada. Mõeldud tehtud. Tüüp, kelle nimi on Ray Bacon, läks oma traktorini ning sõitis sellega koju. 10 min pärast tuli onu meile Holdemi kastikaga järele. Kaugel paistis täpselt nagu filmis... vasakul istandus...taamal tee tolmab ja sealt tuleme meie tööandja. Jõudsime ilusti karavanparki ning saime teada, et siin peab telgis ööbimise eest maksma 31 dollarit yhe telgi kohta öö!!! Mis meil muud yle jäi, kuna töö peaks olema kindel, kus 20 doltsi tunnist. Siis lajatasime oma telgi karavanparki. Onuke andis meile isegi karbi mune ja hetkeseisuga maailma parimaid apelsine pool kotti ja ytles, et korjan teid siis homme kell 8 am peale. Karavanpark on tõesti suur. Manager rääkis meile ka, et kas te kängurusid olete näinud?? Ta ytles, et siin samas aia taga nad on ja lapsed käivad neid toitmas. Ja siin nad olidki, meie esimesed kängurud. 3 tk plus ühel neljas kukkrus, kes ka korraks pea välja pistis. Kell on hetkel 19 ning pikutasime natuke telgis... myra siin ikka on, lennukid lendavad üle, linnud siristavad ja jahedaks läinud. Telgis tuleb ikka pikkade riietega magamiskotis magada. Kohe läheme teeme õhtusöögiks midagi.. siin isegi yldkasutatav köök ja wc olemas.

Minu jaoks algas siin täpselt selline Austraalia elu, mida siia otsima tulin.

Cheers mates, no worries.

Hetkel siin kahjuks tydodele midagi ei leinud, ja tõenäoliselt siin hetkel pole ka, seega nende jaoks kurvad uudised... aga eks näis... siin on kõik võimalik.

Raiki