Miljonäride elu!

Eile olime magama saanud kell 2 öösel, sest tööpäev oli lihtsalt nii pikk. Pakkisime veel asju ning ei jõudnudki eriti kaugele. Natuke jäi veel teha ja mind ja raikit paluti veel appi. Niisiis lubasimegi hommikul kell 9 uuesti tulla, kuigi meil pidi vaba päev olema. Raske oli tõusta. Aga võtsime kolm õlut kaasa ja panime töö juures kylma, et pärast lõppu koos Marty'ga yks lahkumisõlle teha. Umbkaudu 2 tundi läks seal. Raiki sai hydrulilise kraanaga autokesi tõsta ja mina sain veoautoga sõita. Teine kogemus nyyd parempoolse rooliga. See muidugi aunult muru peal sõitmine, mitte liikluses, aga ikkagi :) Pärast tööd oli see õlu nii hea. Tuli tiba vihma. Aga ainult tiba, sest see ei häirinud kohe yldse midagi. Siis maksti meile raha ära. Täpselt nii, nagu me ootasime. 27000kr tuli. Ma sain natukene rohkem, aga ma ei tea miks. Koju jõudsime, siis kukinupsid alles magasid. Mõlemad keras, nagu kassipojad. Kunas meil syya ei olnud, siis kämpasime yle tee restosse, kus me oma esimest kuud tähistasime. Seal tegime pizza pluss natuke lasime sinki ka peale panna. Maailma parim pizza mis ma söönud olen. See oligi nagu see ehtne maitse, mis peaks olema! Kui tagasi koju jõudsime, siis oli aega täpselt 10 minutit, kui Frank peaks meid peale võtma. Tyrukud olid juba 3 h pakkinud ja mukkinud, sest eike teadis, et ilusti peab riides olema. Me ka raikiga panime siis kingakese jalga ja kaabud pähe. Ja läksime alla Franki ootama. Ja seal ta oli. Aga ta polnud roolis, sest roolis oli hoopis limusiinijuhist sõber Jeffrey. Aga loomulikult sõitis ette valge limusiin. Istusime siis kõik sisse. Pidime minema hipodroomile. Iseenesest see ei olnud kaugel, kuid me sõitsime läbi vist pooled Geraldtoni rannaäärsed tänavad, sest saaks lihtsalt sõitu nautida ja autos Vahuveini ja maasikaid nautida ;) Siis käisime korra Franki sõbra juurest läbi ja võtsime uue pudeli veini. Veel paar tiiru. Ja olimegi Hipodroomil. Muusika mängis autos, autojuht avas neiudele ukse... ja kaks imekena eesti neidu astusid uksest välja! Rahval ei olnud muud teha kui lihtsalt kadedad olla. Autos oli ka veel Franki sõber ja tema naine. Niisiis me läksime hipodroomile. Frankil oli kaks klubikaarti, millest yhe ta andis raikile, sest siis saab käia Vip kohtades. Tutvusime uute inimestega. Kõik olid väga peenelt riides. Sest nende jaoks on hobuste võiduajamine sotsiaalne yritus, kus sõbrad kohtuvad ja tõmbavad nosud umbe. John õpetas mulle kuidas kihlvedusid sõlmida. Tegin 3 tykki. Kõik umbes 3 dollari peale. Ja siis võiduajamine ise. Hobused jooksevad ja plaks. Läbi. Ja jälle rahulikult pool tundi pausi ja aega jooki teha. Kõndisime ringi. Olime nagu miljonärid. Kihtsalt peenelt vahuveini klaas käes ja kõndisme hallis massis värvikirka olekuga. Tydrukud nägid eriti head välja ja minu/raiki kohta öeldi, et me näeme rohkem austraallased välja, kui enamus siin. Nagu rikkad karjafarmi bossid. Nii nad meid kirjeldasid. Tutvusime veel rahvaga... Mingi mees õpetas franki, kuidas hobust valida. Kes on noor ja kellel liigesed higed ja kes peab enne rohkem sooja tegema. Kõike. Tutvusime ka yhe ajakirjanikuga. Ja tulemus on lihtne: Meie nelja pilt on kolmapäevases Geraldtoni ajalehes :D:D:D. Me kohalikud kuulsused nyyd! Pärast seda kui me pundi peale mingi 10 vahuveini ära jõime, oli viimane hobuste sõit. Sealt potsatas mulle 26,60 dollarit. Nonäed. Algaja õnn... :D Limusiin oli ees ja sõit algas. Liikusime yhte kohta, kus Frank yles kasvas Grealdoni ookeani öörses punktis. Kõrge mäe peal vaade ookeanisse. Lained olid metsikud...
Siis kutsus frnki sõber meid enda juurde. Läksime sisse. Sõime oliive, jõime õlut. Kohtusime pererahvaga. Muhe vanapaar muudkui vedas meile kraami ette, mida me ei suutnud ära syya. Mingi aeg me raikiga lahkusime. Tydod jäid veel sinna. Sest meil oli plaani kohaselt vaja minna Perthi autot ostma. Siit nyyd lugu:
Me Raikiga plaanisime seda juba pool nädalat tagasi, et läheme ja siis tydod kolivad Franki hotelli, sest siin on tasuta majutus ja saavad senikaua tööd edasi teha kuni meie autoga tagasi tuleme. Frank aga kysis kas me ei tahaks kauemaks jääda. Tal paar asja veel vaja kõpitseda. Nii me tegimegi Frankiga diili, et me jääme kauemaks. Aga me ei ytle seda tydrukutele. Vaid teeme yllatuse, kui nad esm. hommikul tööle tulevad ja meid sealt eest leiavad. :D Et niisiis me jääme veel nädalakese Geraldtoni.
Kui koju läksime franki sõbra juurest. Võtsime asjad ja kõndisime kaarega Franki juurde, et tydrukud kuskil vastu ei tuleks. Aga nad ikka tulid. Olime yhe nurga peal, kus puhkasime ja tydod just olid mööda minemas. Nad veel tglt muretsesid kus ja kuidas me nyyd nii hilja õhtul pimedaga hääletame ja värki. Me ytlesime, et elu on seiklus ja nii ongi lahe! Siis nad läksid koju ja meie "HÄÄLETAMA" Tegelikult saime magada luksuslikus hotellitoas, kus uni tuli niiiiii hea. Pärast seda luksuslikku päeva. Frank tuli veel õhtu läbi ja ytles, et plaan töötab siiamaani suurepäraselt. Nyyd ongi hommiku ja tydod peaks iga hetk tööle jõudma. Frank lubas nad eimesena seda tuba koristama saat, kus meie oleme. Eks siis näis, mis saab :D:D:D
Ja kui hästi läheb, siis selle nädala lõpuks saab video ka meie elust! :D

Selline on meie elu!

Alari von Kasvand