Unerežiim jummala tuksis :D

Loomulikult on vaja eelmisel õhtul istuda kella 00ni üleval ja juttu ajada, kui järgmisel hommikul on vaja kell 03.00 ärgata :D. Nii sain ka vanematega vahepeal rääkida, sest neil on siis kell alles 21 õhtul :D. Ühesõnaga ärgata oli raske, sõime natukehelbeid hommikuks, pakkisime kylmakotti jää ja õlled ära ning sõit võis alata. Frank, mina, altsik, Frangi poeg ja veel yks tyyp. Läksime Frangi poja autoga. Kiiruselimiidid on siin vist tabu, poiss lasi vahepeal 155 km/h. Aga sirge lõik oli ka :D ainult 1 surnud känguru oli keset teed. Mingi 40 min sõitmist, kus võitlesime unega :D. Jõudsime sadamasse mingi 4.40 ja hakkasime paati otsima. Või noh F teadis, milline paat, aga meie jaoks oli see uus :D. Ja ilmselgelt saime me selle sadama kõige suurema laeva, mis saada võis. U 20 meetri pikkune. Sõit algas huvitavalt. Esimesed tund aega kihutasime otse india ookeani sügavuste poole. Siis nägime juba mingi 6 delfiini kõrval chillimas, ilus. Varsti nägime ka haid kaugemal, kes jälitas mahavisatud sööta. Esimene tegevus algas poide juures, kus oli 2 valget poid ja 1 punane poi. Laeval töötavad kaks deckit, ehk kaks tyypi, yhe ülesandeks on kiirelt konks vette visata ja pyyda need poid kinni, et kiirelt köiekerimismasinasse ots visata ja crayfish pot välja tõmmata. U 35 meetri sygavusel. Pot ise näib välja meetri pikkune puidust korv, kus peal on auk ja sees sööt, mille peale siis lobsterid sinna sisse ronivad. Sõnaseletusi grayfish=lobster=vähk. Nemad tõmbavad siis luugi lahti ja lobsterid kukuvad välja. Uus sööt pannakse asemele ja pot pannakse hunnikusse laeva tagaossa. Samal ajal sõidab aga paat suure kiirusega edasi, et aega kokku hoida. Ehk decki töö on väga kiirel, yks tyyp pidi pidevalt jooksma. Pmst kõik vähid möödeti yle, sest alamõõdulisi ja munadega isendeid pyyda ei tohi. Kui kõik 120 pot oli välja tõmmatud ja paarsada vähki kätte saadud, hakkasime pöörduma koduteele. Laeva juhtimine tundus marulihtne. Sest sul on ees 3 arvutiekraani, kus yks näita põhja kuvandit, teine näitab kaardil kus sa oled. Vajutad lihtsalt hiirega ekraanil ja arvuti arvutab välja, kui kaua sunna sõidab ja sõidab ise kohale ka :D. Pmst ainult istu. Lasin tal eesti ka kaardilt välja otsida, et sealt läbi hypata, aga ta arvas et tänase jaoks on see "natukene kaugel". Vaade, mis india ookenanile ulatus oli lihtsalt kirjeldamatu. Seisad paadi ninas, see pole nagu meri, kus on suhteliselt teravad ja tihedad lained. See on ookean, kus vesi moodustab suuuuuuuuuuuuuuuuri laineid. Loomulikult on paadis olemas Wc, köök, teine korrus paremaks vaateks, kylmikud ja magamistoad 8le inimesele. Võimas. Kuna eelmine öö oli magamata ja ka yleeelmine öö oli magamata. Siis vaheldumisi magasime tunnikese kaupa paadil. Samal ajal deckipoisid higis rygasid ja vaatasid, kuidas meie vaikselt kylma õlut naudime. Nägime isegi vaala! Pritsis oma blowholist vett välja... ei olnud halb vaatepilt :D. Viimaks olime kella 12ni ookeanil olnud, seega mingi yle 7 tunni loksunud. Jõudsime mingi 13 ajal tagasi sadamasse. Aga siin on ikka päris range kontroll. Sinu lobsterikastidel peavad olema sinu laeva tunnusmärgid kyljes ja need laaditakse sadamas kohe maha. POint on selles, et siin peab olma luba lobsteri pyygiks. Mida arvastatakse selle järgi, mitu poti sul olla võib. Meie jalutasime rõõmsalt auto juurde, kui tulid kaks turvatöötajat, kes palusid meil oma kotisisud ette näidata, et meil seal mõnda lobsterit peidus pole. Pääsesime :D. Tagasisõidu ajal ka pooled nokkisid, sest uni on ikka paigast ära :D. Jõudsime koju, sõitsime uuesti Subwaysse ja võtsime kiire võiku ja 3 kypsis ja keerasime tuttu. Nyyd kell 18 ja vaikselt vaarun yles. Täna vist surfama ei jõua. Toas on ka nii palav, et higi voolab, ulme. Hakkame juba uue digikaga harjuma, mille keegi oli Frangi juurde unustanud ja meie endale saime :). Seega tuleb ka pilte nyyd juurde :P. Aa, peale vähkide võis leida potist veel kaheksajalgu ja muid elukaid. Kaheksajalgadel lõigati lihtsalt pea maha ja visati ookeani tagasi. Jalgade eest saab pappi. Arvuti salvestab täpsed kohad kaardil, kuhu potid visatud on ja nii ongi lihtne, et järgmine kord lihtsalt yle arvutile, et sõida sinna ja asi vask. See oli unustamatu kogemus. Lihtsalt seisa ja vaata vett... ja kala... ja vähki... ja haid..ja delfiini...ja vaala....jne. Tunni pärast Frangi juurde sööma jälle ja tuttu ära. Homme tõenäoliselt viimane päev värvimist ja siis läheme sõbra juurde tööle mingiks ajaks.

Crayfishcatcher,

Raiki.