Hambutu Ben.

Nagu kaks vilunud kala olime me raikiga hommikul vara yleval ja juba suundusime oma 20 liitrit vett varuma ja natuke sööma. Tee peal nägime kaht kena neidu hyppenööriga hyppamas. Tydod tegid seal kauguses peffi pringimaks. Me aga läksime ikka sööma ja polnud eriti aega juttugi ajada. Midagi head sealt tööpäevast jälle loota ei olnud ja nii me tasapisi lohistasime oma vett ja lõunat auto poole. Hambutu Ben oli juba suksu soojaks ajanud ja maja ette tirinud. Aga tema muidugi sõita ei saa, sest tal pole lube. Nii siis ikka minu kord. See toyota nyyd ongi põhimõtteliselt meie tööauto raikiga. Sõitsime siis töökoha poole ja Ben muudkui rääkis midagi seal meile, aga kuna me pole ikka veel aru saanud mis keelt ta räägib, siis me ei saanud tuhkagi aru. Seda saime aru, et ta kiitis meie kepikorjamise töö taevasse ja et tema olevat ka seda teinud. Aga nyyd ta töötab traktoris, kus on kliima. Ega seal olevat parem. Siis jõudsime peaaegu kohale, kui hambutu ben hakkas midagi mögisema. Ta vaatas, et tema traktoris on keegi teine ja peab vist ise ka tulema kaikaäri peale. Siis ma ei saanud kysimata jätta, et ise ytlesid, et meie töö pole ka raske ju, nagu sa ytlesid. :D Aga ta ikka vingerdas ennast kuidagi traktori peale ära ja me raikiga jäime kahekesi. Ei olekski viitsinud temaga mässata. Siis poleks saanud nii palju lebo lasta, kui tema oleks ka seal passinud. Nii me siis tegime yhtejutti seda saadanst tööd. Päike lõõmas ja tuul puhus kui fööniga. Ilma tuuleta on isegi parem. Tegime mitu lõunat ja puhkasime , ajasime juttu ja arutasime elu. Aga päris palju tööd sai ka tehtud. Mingi aeg astusin endale yhe terava oksapiigi, mis siin igal oksal kyljes kasvab, jalga ja raiki pidi natuke opereerima. Täna ei olnud yldse see päev, kus viitsiks midagi teha. Ma olen maalt ja teinud igasugu töid, aga siin kuskil läheb ikka see fyysilise koormuse piir. Raiki ei saanud kohe hommilkul ennast kuidagi käima. Vett kulus kuidagi palju ja uni oli.

Korraks suutsime ka oma traktori välja surtada ja senikaua yritasime käima panna seda vana kortsus põkat, kui aku lõpuks alla andis. Siis polnud muud, kui raadiosaatjaga hambutu Beni sagesusel ja „tule tõmba käima“ . Nii ta siis kimas läbi kuumusest virvendava horisondi meie poole. Tõmbas meie väikest traktorit nagu kassipoega oma suure hobusega. Siis rääkis veel pikalt ja laialt oma tööst siin ja isegi siis kui ma midagi kysisin. Siis sain alati vastuse. Aga vabandage väga... Ma ei saanud mitte midagi aru! :D

Nii me raikiga pidime tegema veel poolteist tundi seda orjatööd. Nu me siis suutsime seal aega venitada ka. Raiki kaotas vahepeal tugevas tornaado laadses liivakeerises oma mytsi. See lendles ringiratast õhus ja mina naersin lõualihased krampi, seni kuni ta seda jahtis mööda tyhja välja. Aga ohh pääseteed. Kärukumm andis otsad. Pool tundi peaks veel tegema tööd, aga mis seal ikka. Panime minema. Boss tuli tee peal vastu. Tuligi uurima, et kas me juba mitte sulanud ei ole sinna. ? Rääkisime talle kummijama ära ja suundusime koju. Homme on juba teistmoodi päev. Hambutul Benil näiteks on täiesti vaba päev ja me ei peagi temaga autot jagama. Me jagame seda hoopis meie uue tööpartneriga. Mingi saksa jorss on ka selle töö peale saanud. Pole veel näinud, aga tydrukud rääkisid, et ta juba päris, et mis kell töö algab. Kas 8 või 9? Tydod vastasid, et kell 6. Tal oli suu lahti. Ja me raikiga võtame võimust ka. Meie oleme tema ylemused nyydsest ja ytleme, et ta peab kell 3.45 ärkama ja tuleb meiega tööle. Sest homme läheme varem ja saame varem koju ka. Vast. Ja laseme tal hommikul käru kummi ära vahetada. Ega tema ei tea, et me siin kolmandat päeva oleme.

Tydrukud sõitsid täna ATVga ringi jälle ja tegid siis oma jahedas toas lõunauinakut , kui me koju tulime. Lodev... J

Ootame nyyd õhtusöögi ära ja kiirelt magama.

Me ei vingu enam kunagi, et väljas on kylm. Sest siis saab riideid juurde panna. Aga mida sa kuumaga maha võtad kui enam midagi võtta ei ole???

Altšik