Meie elu kulgeb siin ikka vanaviisi - vahel koristame maju, mis pole harja ja lappi kyll aastaid nainud, vahel asume rehade ja labidatega dzungli vastu s6tta. Natuke ara hakkab tyytama see rutiinne elu, aga pole hullu, raha muudkui tiksub arvele.
Tegelikult jaab t66 k6rvalt aega ka muud teha. Naiteks teisipaeval kaisime louna pausi ajal vaatamas, mida need poisid kah teevad. S6itsime siis Jacky ja meie uue koka Zoe'ga m6ned kilomeetrid ja j6dsimegi poiste t66kohta. Vaatepilt oli.. huvitav. Meie ees, kahes suures aedikus, oli umbes kahesajapealine lehmakari. Moned lehmad olid yhes aias, teised teises. Teise aia lehmad voisid juba rahulikult hingata, sest nemad lasti varsti tagasi vabadusse, aga esimese aia lehmadel tuli veel natuke kannatada, sest selleks, et teise aeda jouda, oli vaja koridorilaadsest aiast labi minna, kus neid ootas veterinaar. Vaatepilt oli siis selline, et lehm jooksis hullunult varava poole, siis pandi ta mingisse puuri kinni, looma-arst toppis oma kae lehma tagumikku, askeldas seal natuke ja lasi siis lehmiku teise aeda. Vasikatel laks paremini - nemad said endale ainult m2rgi k6rva.
Jacky selgitas meile, et kord aastas kogutakse koik lehmad kokku ja tehakse neile mingi vaike opp, et nad enam tiineks ei jaaks. Nojah. Selline t66 siis. Meie aednikut66 on vist ikka parem:D
Muidu on siis lehmadel elu hea. Kuna maad on sellel farmil meeletult, siis elvadki need lehmad nagu vabas looduses. Nad peavad taiesti ise hakkama saama, keegi neid s66tmas ega kasimas ei kai. Ja neid on ikka toesti siin palju.. tuhandetes ikka. Elavad seal omaette kuni ykskord nad autode ja helikopteritega kokku aetakse ja Indiasse saadetakse. Selline see lihaveiste elu on.
Parast sellist huvitavat lonapausi asusime jalle toole. Jalle yhte hiiglasuurt dzunglit peenraks muutma. Siin on vahepeal ikka paris lobus tootada - rohid vaikselt, kiiret ei ole kuhugile, uhel pool vaatab kutsa suurte silmadega otsa ja ootab, et sa talle pulka viskaksid (et ta selle kahe sekundi parast jalle tagasi saaks tuua) ja teisel pool naksib vasikas seda heina, mille sa just peenrast valja kakkusid. Yks linnuke on ka meile sobraks hakanud. Tema pesa on siin meie maja juures. Jalgisime mitmeid paevi, kuidas linnupojad seal pesas muudkui kasvasid ja kasvasid ja lopuks ara lendasid. Nyyd on emalind yksi ja kaib pidevalt meil kylas, vaatab, et me ikka ilusti rohiksime. Kahju, et digikat kogu aeg kae parast pole. Nagu loomaaias tootaks:)
Kui lopuks idakaldale suurde linna jouame, siis on kyll ikka kontrast suur. Maalt linna!:D Siis ei oska vist linnas midagi peale hakatagi. Hakkame lehmi igatsema akki:D:D
Aa, jargmisel nadalal laheme kohalikku kooli ja raagime vaikestele abo-lastele Eestist:)
Aga okei, tsau siis praegu:) Peab tuttu ara minema, sest homme jalle kell 5 aratus, vaike hommiku trenn ja t66le!
Eike
Tegelikult jaab t66 k6rvalt aega ka muud teha. Naiteks teisipaeval kaisime louna pausi ajal vaatamas, mida need poisid kah teevad. S6itsime siis Jacky ja meie uue koka Zoe'ga m6ned kilomeetrid ja j6dsimegi poiste t66kohta. Vaatepilt oli.. huvitav. Meie ees, kahes suures aedikus, oli umbes kahesajapealine lehmakari. Moned lehmad olid yhes aias, teised teises. Teise aia lehmad voisid juba rahulikult hingata, sest nemad lasti varsti tagasi vabadusse, aga esimese aia lehmadel tuli veel natuke kannatada, sest selleks, et teise aeda jouda, oli vaja koridorilaadsest aiast labi minna, kus neid ootas veterinaar. Vaatepilt oli siis selline, et lehm jooksis hullunult varava poole, siis pandi ta mingisse puuri kinni, looma-arst toppis oma kae lehma tagumikku, askeldas seal natuke ja lasi siis lehmiku teise aeda. Vasikatel laks paremini - nemad said endale ainult m2rgi k6rva.
Jacky selgitas meile, et kord aastas kogutakse koik lehmad kokku ja tehakse neile mingi vaike opp, et nad enam tiineks ei jaaks. Nojah. Selline t66 siis. Meie aednikut66 on vist ikka parem:D
Muidu on siis lehmadel elu hea. Kuna maad on sellel farmil meeletult, siis elvadki need lehmad nagu vabas looduses. Nad peavad taiesti ise hakkama saama, keegi neid s66tmas ega kasimas ei kai. Ja neid on ikka toesti siin palju.. tuhandetes ikka. Elavad seal omaette kuni ykskord nad autode ja helikopteritega kokku aetakse ja Indiasse saadetakse. Selline see lihaveiste elu on.
Parast sellist huvitavat lonapausi asusime jalle toole. Jalle yhte hiiglasuurt dzunglit peenraks muutma. Siin on vahepeal ikka paris lobus tootada - rohid vaikselt, kiiret ei ole kuhugile, uhel pool vaatab kutsa suurte silmadega otsa ja ootab, et sa talle pulka viskaksid (et ta selle kahe sekundi parast jalle tagasi saaks tuua) ja teisel pool naksib vasikas seda heina, mille sa just peenrast valja kakkusid. Yks linnuke on ka meile sobraks hakanud. Tema pesa on siin meie maja juures. Jalgisime mitmeid paevi, kuidas linnupojad seal pesas muudkui kasvasid ja kasvasid ja lopuks ara lendasid. Nyyd on emalind yksi ja kaib pidevalt meil kylas, vaatab, et me ikka ilusti rohiksime. Kahju, et digikat kogu aeg kae parast pole. Nagu loomaaias tootaks:)
Kui lopuks idakaldale suurde linna jouame, siis on kyll ikka kontrast suur. Maalt linna!:D Siis ei oska vist linnas midagi peale hakatagi. Hakkame lehmi igatsema akki:D:D
Aa, jargmisel nadalal laheme kohalikku kooli ja raagime vaikestele abo-lastele Eestist:)
Aga okei, tsau siis praegu:) Peab tuttu ara minema, sest homme jalle kell 5 aratus, vaike hommiku trenn ja t66le!
Eike
No comments:
Post a Comment