Monday, November 8, 2010

Kepikorjaja!

Keegi lödistab naabertoa kemmergus. Selge. Inimesed hakkavad ärkama. Huvitab palju see kell on kah? Kell oli 4.45. Ajasin siis ka karku pysit. Riided olid kõik valmis pakitud ja igaks juhuks varugi kaasa võetud, sest mine tea, mis saama hakkab. Aga hommik ei olnud yldse just parimate killast. Esimese tööpäeva asju viskas ikka sisse. Särki selga pannes sirutasin käe liiga lakke ja sain litaka metallist ventikalt, mis laes suure kiirusega pöörles. Koheseslt puhastasin ära oma verenire ja panin miki-hiire plaastri peale. Siis hakkasin välja minema. Olin eile õhtul ukse lukku keeranud ja polnud aimugi, et mu toa lukk ei tööta. Hommiku väänasin seda seal kuni peaaegu murra või ära. Yritasin ka selle tyybiga kontakti saada, kellega pesuruume jagame, aga ta juba lännu. Mis siis ikka. Keeran sutsu kõvemini seda uksenuppu. Lõpuks juba lubas ja isegi nupp jäi kylge. Raiki oli ka ärganud ja läksime sööma. Kogu töötajaskond oli peagi laua taga ja lyrpis helbikuid. Omanikuproua tegi kõigile meestel lõunaid kaasa ja pakkis ilusti ära. Minu ja raiki toidukotis oli 2 pitsat, 2 suurt võikut. Umbes sellised nagu metros. Siis 2 apelsini ja mingi roheline siirupijook. Ja neli koogikest. Me olime viimased kes köögist minema said, sest me ei tea isegi kuhu minna. Kui tuli yks noor kutt ja ytles, et te tulete minuga. Pakkisime vett ka kaasa. Võtsime raikiga kahe peale 10 liitrit vett. Hommikul oli see hea kylm. Teistel muidugi olid juba proffiasjad. Mingid veekankud, kus vesi soojaks ei lähegi. Mõtlesime, et peaks endale ka soetama selle! Siis jalutasime taha töökoja juurde. Seal oli kõike. Täiuslikult varustatud garaazidest ekskavaatoriteni välja. Oma diiselkytte tankla ka. Raiki kysis, et kui palju selle kompleksi ylalpidamine huvitav maksta võib? See noor kutt võtis parklast yhe hiluxi ja mingi hambutu kutt tuli ka peale, kelle inglise keelest me ei saa miiiiite midagi aru. Sõitsime hea pika maa maha ikka. Ytleks et 30 km kindlasti. Pöörasime peateelt maha ja jätkasime mööda mullateid kuskile võssi. Seal ehitati suurelt midagi .Tehnika seisis, ootas töölisi. Me sõitsime edasi. Siis olid tee ääres võimsad diiselmootoritega pumbajaamad. Me sõitsime edasi. Kuniks läbi väravate ja pikk noor kutt näitas, et nyyd kohtute BOSSiga. Selge. Tema pidi näitama, mis siis meie tööks saab, sest me ei olnud seda veel siiamaani välja mõelnud. See hambutu pohv muudkui rääkis sellest, aga nu mida ei saa aru, seda ei saa! :D Boss tuli suurest buldoozrist välja ja naeratas. Vanahärra läikiva pealaega ja väga vaimukas:D Isegi siis kui hakkas seletama meile meie tööd, siis turtsatas naerma. Sõidutas meid pisut edasi ja seal oli jälle mingi tehnikaparkla keset eimidagi. Boss juhatas meid vana sinise Ford traktori poole. Selline hästi vana ja päevi näinud armas traktor. Sellel oli käru taga ja käru peal olid kivid ja juurikad ja oksad. Siis jagasin matsu ära. Me hakkame siin võssis rämpsu korjama. Raiki võeti auto peale ja sõidutati veits edasi. Mul paluti vana trakatsiga järele sõita. No väike väle põt-põt jõudis ka siis kohale ´, kui raikile oli töö ära seletatud. Yhesõnaga hakkame kive, oksi ja juurikaid korjama põllu pealt. Farmer oli ostnud endale tyki maad ja likvideerinud sealt kõik põõsakesed, natukene juurinud ja põletanud. Kaks suurt 190 hj traktorit muutku harisid järjest söötis maad muudkui laiemaks ja laiemaks. Meie pidime võtma pika sirge ette, mis oli 1,5 km ja siis sõitma vaikselt sinna. Samal ajale oksi koristades, mis veel liiga suured olid, et sinna saaks kylvikuga peale minna. Esimene riba, mis oli u 10 m lai, läks nii , et mina sõitsin, siis kui nägin oma poolel midagi siis peatusin ja loopisin manti kärru. Raiki lonkis teises ääres määda pehmet pinnast ja loopis ka oksapuru kasti. Poole peal juba oli vesi eriti magus minema. Lõpus tyhjendasime käru. Ei teadnud täpselt kuhu. Siis kysisin hambutu kuti käest, aga vastusega polnud mul jällegi midagi teha. Siis loopisime oksad sinna kus enam vähem oli loogiline ja sai õigesti ka. Veel paar riba. Boss tõi meile raadiosaatjad. Siis neljandat riba ette võttes oli juba kurnatus. Jalad ei liikunud enam nii kiirelt ja päike oli ka lagipähe. Neljanda rea lõpus oli mõlemal kett nii maas. Sõitsime auto juurde ja sõime lõunat. Mul ei mahtunud yldse palju, sest kõht oli vett täis. Siis kaasa oli pandud mingi siirup ka. See maitses isegi lahjendatult nagu nõudepesuvedelik. Muu oli imehea... Raiki mugis yle tyki aja rohkem kui mina. Mul oli autos nii kuum, et võtsin toidukotist selle sinise kylmaelemendi ja pistsin särgi alla seniks kuni söön. Siis jätkasime. Õnneks oli mine kord sõita ja raiki sai tatsata. Raiki oli vahepeal kyll sellist nägu, et kohe ei jõua. Ja kõht oli mõlemal nii täis. Tahaks juua, aga vesi oli parajalt soe ka juba. Siis boss tõi meile vahepeal kylma vett 2 liitrit lisaks. Sest ta ytles et sellise töö peal 1h ja 1 liiter vett. Isegi pissil ei pea käima päeva jooksul . Sest kõik higistad nii välja. Rääkis siis boss seda ka, et pmst meil tööpäev peaaegu läbi, aga ytles et me teeme kõva 4 h veel ,sest siis lähevad traktoristid ka koju ja auto oli meil yks. No jah. Nõustusime. Lasime oma 6 liitri vett kumbki sisse ja tegime edasi. Kasti tyhjaksloopimine oli juba mõtetu tegevus. Kui mu isa näeks, kuidas töölised niimoodi tööd teevad, kui meie raikiga seda kasti tyhjendaks, siis me oleks päeva pealt läinud. Lihtsalt vaatad kaigast ja siis vb viskad ...vb ei viska ka...
Aga mul pea valutas meeletult. Vahepael oli selline hoog korraks, et karju või appi. Aga keegi ei kuule ka ju. Ymber meie oli tyhi mullaväli. Tuult ka eriti ei olnud. Kui tuul tuli, siis see oli nagu saunakeriselt oleks sooja õhku visanud. Ma ei kujuta ette ka kui palju seda kuumust seal tumeda mulla peal oli..? ? ? Pidime tegema veel yhe otsa ja siis minema uue nurga alt alustama. Raiki sõitis, noppis, sõitis. Ma töllerdasin valust, noppisin, tuikusin ja sõitsin käruäärepeal järgmise kaikani. Lõppu jõudes sõitsime autost mööda ja palusin raikil peatus teha. Tööpäev oli tglikult läbi, aga lisatunde pidi tegema viieni. Arusaadav, kui sa pead tyhjalt pikka maad sõitma ja kytus kulub. Aga ma istusin maha. Õhku ei olnud. Võtsin veel sõõmu vett ja hoidsin peast. Seejärel ytlesin raikile, et davai, ma lähen oksendama. Ja oligi. Ise olin maas jumala krampides. Ma pole kunagi nii rasket kuumarabandust saanud kui seal. Isegi siis kui pea oli laia mytsiga kaetud, õhukeselt, kuid pikavarukaga valge triiksärk seljas. Ja jõin vett nii palju kui mahtus. Kokku sai vist selle aja jooksul 6 liitrit. Siis kui ma lõpuks pysit olin saanud, siis avastasin, et yks kõrv oli jumala lukus. Võtsime sealt seisva toyota ja sõitsime bossi juurde. Ytlesin, et täna ikka ei jätka ja kuumast on ikka väga halb olla. Siis ta korrigeeris ikka ringi, et saadab mind ja raikit koju, aga teejuhiks andis selle hambutu poisi ka. Ja raiki peab ta lihtsalt pärast tagasi viima tööle. Kojuteel magasin. Jõudin maja juurde jaleidsin kylma vett. Rääkisin tydodele mis juhtus ja kui ränk see töö oli. Nad on vahepeal ikka nii armsadJ Ja siis nad rääkisid, et neil täna oli lihtne elu. Natuke siit ja natuke sealt. 2 h kuuma tipphetkel puhkus ja siis õpetati neile kuidas ATVga sõita ja seoti neile lehm nööriga ATV kylge ja nad pidid vissikese karjamaale sikutama:D Homme teevad nad rohkem aias tööd vist. Käisin pesemas, sest olin yleni mullaga koos ja viskasin pikali, kui keegi koputas. Need olin kaks tyypi basseini äärest. Tulid uurima kuidas on ja rääkisid, et meil on kõige jubedam töö siin farmis . Keegi ei taha seda teha ja siis otsitaksegi alati uusi töölisi, kes suure õhinaga tegema tulevad. Hästi heatahtlikud ja andsid mulle kotitäie mingit manti. Sellised mineraalaine pulbrid, mis lahustad vees ära ja siis on soolade ja energia sisaldus vees suure. Rääkisid, et ilma selleta on pilt siin suht kiirelt taskus. Ja siis ytlesin, et täna on liiga kuum päev ka. Nad pole näinudki ammu nii kuuma ja tuulevaikset päeva siin. Et siis oli meeldiv alustada oma seiklusi siin sellise kuuma päevaga. Nyyd on õhtu ja saime väga rikkaliku õhtusöögi ja maitsev oli. Tydrukud vedasid veel atv ja käruga prygikaste. Kaks korda ajasid ymber ja korjasid uuesti kokku. J Raiki jõudis ka vahetult enne õhtusööki koju. Viis tyybi ära ja muud valikut polnu, kui veel kaikaid korjata. Aga seekord tegi mingi koha pealt, kus doožer oli tõuganud. Et palju vantsimist ei olnud. Ja õhtu pidavat ikka jahedaga väga hea töötada olema. Eks homme jätkame sealt, kus pooleli jäime.
Internetiga on siin sellised lood, et seda pole. On yksikud kohad, kus saab yhe pulga kätte. Või siis on siin kaabliga nett yhes majas, kuhu me vist varsti vahelduseks läpaka taha pistame.
Muidu on inimesed väga toredad ja kõik on väga ponks.

Alari

Kogu see kompleks elatub lehmadest ja maad on neil kokku 2 000 000 aakrit :S

Raiki

Pilte ei saa hetkel, kuna olime pmst 12h jutti tööl ja ei ole selleks aega, tuleb siis kui aega leiame.

Selle Cattle Stationi aadress on Latitude: 18°17'25.96"S Longitude: 125°35'19.65"E

4 comments:

  1. oioioioio- nii Alari küll kaua vastu ei pea. Minu soovitus siitpoolt - vala vett mütsile või otse pähe. Nii tehakse ka soojadel maadel sisemaal reisides. Muidu saab niikuinii rabanduse ja seda sul vaja ju pole. Seesidine vesi ei aita piisavalt; pähe, alari, pähe tuleb valada kindlasti....Pole sul ju arstigi võtta kuskilt lähedalt ;D

    ReplyDelete
  2. meil siin oma helikopter olemas, viib meid kohe haiglasse :D

    ReplyDelete
  3. vett vähehaaval: see on minu soovitus ka. Loe neid võõrleegionääride jm eriüksuste raamatuid. Kui sul kõht nii vett täis oli, et süüa enam ei tahtnud, siis kindlasti jõid liiga suurte sõõmudega.

    ReplyDelete
  4. Päris ekstreemne üritus seal- nagu orjatöö:) Välja arvatud see, et boss heatahtlikult itsitab, mitte ei vehi piitsaga:)no ja ise vabatahtlikult platsis..:) Muretsege ikka ruttu need spets veekanistrid ka!

    ReplyDelete