Unerežiim jummala tuksis :D

Loomulikult on vaja eelmisel õhtul istuda kella 00ni üleval ja juttu ajada, kui järgmisel hommikul on vaja kell 03.00 ärgata :D. Nii sain ka vanematega vahepeal rääkida, sest neil on siis kell alles 21 õhtul :D. Ühesõnaga ärgata oli raske, sõime natukehelbeid hommikuks, pakkisime kylmakotti jää ja õlled ära ning sõit võis alata. Frank, mina, altsik, Frangi poeg ja veel yks tyyp. Läksime Frangi poja autoga. Kiiruselimiidid on siin vist tabu, poiss lasi vahepeal 155 km/h. Aga sirge lõik oli ka :D ainult 1 surnud känguru oli keset teed. Mingi 40 min sõitmist, kus võitlesime unega :D. Jõudsime sadamasse mingi 4.40 ja hakkasime paati otsima. Või noh F teadis, milline paat, aga meie jaoks oli see uus :D. Ja ilmselgelt saime me selle sadama kõige suurema laeva, mis saada võis. U 20 meetri pikkune. Sõit algas huvitavalt. Esimesed tund aega kihutasime otse india ookeani sügavuste poole. Siis nägime juba mingi 6 delfiini kõrval chillimas, ilus. Varsti nägime ka haid kaugemal, kes jälitas mahavisatud sööta. Esimene tegevus algas poide juures, kus oli 2 valget poid ja 1 punane poi. Laeval töötavad kaks deckit, ehk kaks tyypi, yhe ülesandeks on kiirelt konks vette visata ja pyyda need poid kinni, et kiirelt köiekerimismasinasse ots visata ja crayfish pot välja tõmmata. U 35 meetri sygavusel. Pot ise näib välja meetri pikkune puidust korv, kus peal on auk ja sees sööt, mille peale siis lobsterid sinna sisse ronivad. Sõnaseletusi grayfish=lobster=vähk. Nemad tõmbavad siis luugi lahti ja lobsterid kukuvad välja. Uus sööt pannakse asemele ja pot pannakse hunnikusse laeva tagaossa. Samal ajal sõidab aga paat suure kiirusega edasi, et aega kokku hoida. Ehk decki töö on väga kiirel, yks tyyp pidi pidevalt jooksma. Pmst kõik vähid möödeti yle, sest alamõõdulisi ja munadega isendeid pyyda ei tohi. Kui kõik 120 pot oli välja tõmmatud ja paarsada vähki kätte saadud, hakkasime pöörduma koduteele. Laeva juhtimine tundus marulihtne. Sest sul on ees 3 arvutiekraani, kus yks näita põhja kuvandit, teine näitab kaardil kus sa oled. Vajutad lihtsalt hiirega ekraanil ja arvuti arvutab välja, kui kaua sunna sõidab ja sõidab ise kohale ka :D. Pmst ainult istu. Lasin tal eesti ka kaardilt välja otsida, et sealt läbi hypata, aga ta arvas et tänase jaoks on see "natukene kaugel". Vaade, mis india ookenanile ulatus oli lihtsalt kirjeldamatu. Seisad paadi ninas, see pole nagu meri, kus on suhteliselt teravad ja tihedad lained. See on ookean, kus vesi moodustab suuuuuuuuuuuuuuuuri laineid. Loomulikult on paadis olemas Wc, köök, teine korrus paremaks vaateks, kylmikud ja magamistoad 8le inimesele. Võimas. Kuna eelmine öö oli magamata ja ka yleeelmine öö oli magamata. Siis vaheldumisi magasime tunnikese kaupa paadil. Samal ajal deckipoisid higis rygasid ja vaatasid, kuidas meie vaikselt kylma õlut naudime. Nägime isegi vaala! Pritsis oma blowholist vett välja... ei olnud halb vaatepilt :D. Viimaks olime kella 12ni ookeanil olnud, seega mingi yle 7 tunni loksunud. Jõudsime mingi 13 ajal tagasi sadamasse. Aga siin on ikka päris range kontroll. Sinu lobsterikastidel peavad olema sinu laeva tunnusmärgid kyljes ja need laaditakse sadamas kohe maha. POint on selles, et siin peab olma luba lobsteri pyygiks. Mida arvastatakse selle järgi, mitu poti sul olla võib. Meie jalutasime rõõmsalt auto juurde, kui tulid kaks turvatöötajat, kes palusid meil oma kotisisud ette näidata, et meil seal mõnda lobsterit peidus pole. Pääsesime :D. Tagasisõidu ajal ka pooled nokkisid, sest uni on ikka paigast ära :D. Jõudsime koju, sõitsime uuesti Subwaysse ja võtsime kiire võiku ja 3 kypsis ja keerasime tuttu. Nyyd kell 18 ja vaikselt vaarun yles. Täna vist surfama ei jõua. Toas on ka nii palav, et higi voolab, ulme. Hakkame juba uue digikaga harjuma, mille keegi oli Frangi juurde unustanud ja meie endale saime :). Seega tuleb ka pilte nyyd juurde :P. Aa, peale vähkide võis leida potist veel kaheksajalgu ja muid elukaid. Kaheksajalgadel lõigati lihtsalt pea maha ja visati ookeani tagasi. Jalgade eest saab pappi. Arvuti salvestab täpsed kohad kaardil, kuhu potid visatud on ja nii ongi lihtne, et järgmine kord lihtsalt yle arvutile, et sõida sinna ja asi vask. See oli unustamatu kogemus. Lihtsalt seisa ja vaata vett... ja kala... ja vähki... ja haid..ja delfiini...ja vaala....jne. Tunni pärast Frangi juurde sööma jälle ja tuttu ära. Homme tõenäoliselt viimane päev värvimist ja siis läheme sõbra juurde tööle mingiks ajaks.

Crayfishcatcher,

Raiki.

Midagi muud!

Pidime kell 8 yles tõusma., et tööle hakata, aga teadsime, et F'ile ei meeldi vahepeal, et kylalised näeks maja kõpitsemist, siis lebotasime kuni kella poole kymneni voodis ja siis hakkasime lihvima. Lihvisime ja värvisime. Vanapoiss ise oli täna eriti rutakas ja lippas igal pool ringi. Peaaegu et ei näinudki teda täna hommikul. Võtsime ise tööd ette, mis me arvasime, et on vaja ära teha ja nii ta läks kuni kell kolmeni. Siis lihtsalt läksime surfama. Võtsime saksa tydrukud peale ja läksime meie randa. Mihkel tuli ka. Nii me siis 5kesi seal myttasime. laine oli kõrgem kui varem ja oli noh kuidagi väga hea ilm sufamiseks. Vahepeal miku viis tydrukud ära ja ise tuli tagasi, siis jätkasime oma suuri lainevallutusi.Vahepeal on ikka väga hull see asi seal ookeanis. Aga täna sai raiki pika sõidu pystijala peal. Ja mina sain oma elu kõige pikema sõidu pysti jala peal kuni kaldani... ja see on nagu minu jaoks juba saavutus. Väga lahe oli seal . Rohkem kui kaks ja pool teist tundi olime seal.

Lahkusime ja läksime tagasi koju. Passisime natuke toas ja läiksime yles. Ootasime õhtusööki ja asjasime juttu. Sõime kõik õhtust. Frank, franki poeg frank ja Sue...Ja meie ka muidugi. :D

Imehea oli see õhtusöök...

Lahkusime raikiga peaaegu kohe pärast sööki ja läksime alla ja tegime paari sõbraga skype kõne. Kuni läks mööda meie vanapoiss. Tahtis sõbra juurde minna. Meie aga kutsusime Franki yles ja istusime verandanurgal. Panime veel homseid plaane paika. :D Oi see saab hull olema. Jõime paar veini ja õlut ning F sättis magama. Meie ka...

Kui te ainult oleks kuulnud, mis lugusid F meile rääkis, siis teil ei oleks sõnu.

Täna öösel ärkame kell kolm ja läheme kalale. Frank ytles meile täna õhtu ja palus valmis sättida. Me teadsime , et see oli kunagi tulemas, aga ei teadnud, kunas me läheme. Aga täna öösel siis kalalaevale. ja ainult turistidena. Ylemisele tekil, kus kõik on näha. Frank ytleb, et me ei ole kunagi nii täiselektroonikaga laeva näinudki. Frank planeeris siis täna päeva jooksul tripi ja kutsus oma poja kaasa. Niiet homme siis tutvume lähemalt temaga ka.

Alari

PohmaPühaPäev

Hellõu. Äratus kell ...... äratust polnudki. Eile selgus poole peo peal, et alustame natuke hiljem pühapäeva, mingi kell 10, aga mõnuga magasime sisse. Mõtlesime, et kas boss tööst ka juttu teeb, aga ei. Sest esimene asi, mis ta mainis, kui ma köögis hommikusööki tegin, oli see, et kas ma ikka tean, et me lähemetema sõbraga 30 min pärast surfama :D. Selge, kiire söök ja minek. Kuigi sõbra poolt saime siiski ainult longboardi, millga on algul lihtsam harjutada. Võtsime yhe saksa piffi ka punti ja läksime backbeachi. Ilm oli täna super, natuke kuum kyll, mingi 37 kraadi. Aga tuult polnud peaaegu yldse, kyll aga päris suured ja võimsad lained. Nii me seal sulpsasime mingi 2 h. Pärast seda käisime korra kodus. Loomulikult suutis F meile selle 30 min jooksul klaasi veini anda ja ka apsinti proovida. Noo see oli päris kuum jook :D 68 kraadi. Aga mis seal ikka, läksime kinno Social Networki vaatama. Päris hea oli. Meeldis. Pärast seda tulime jälle koju ja F-i poeg oli koju tulnud. Tal nyyd märtsikuuni koolist vaheaeg. Õhtu ootel istusime ikka rõdul ja nautisime vaadet. Lummav, nagu elav televiisor, nagu telekamäng, nagu arvutimäng (saad binokkliga vaadata.). Õhtusöögiks oli lambapraad. See mekkis kyll hyva. Nyyd tuttu ära ja homme rõdut viimistlema.

Raiki.

Jap, meie auto mahutab 4 surfilauda... salongi sisse ;).

Kaera-Jaan

Laupäevast kujunes siis suur värvimispäev, isegi F lubas ennast varem yles peksta, et siis ka värvima tulla. Kark alla kell 5, vaikselt hommikusöök, itaalia tydruk läks jälle paadile oma põhjauuringuid tegema. Meie alustasime 6 ajal lihvimist kolmekesi. Noo sai seal alles kino, kuidagi oli selline imelik päev, et kõik läks valesti :D. Altsik sai iga asja ees pistuleid, mis ta tegi. Kyll lihvis valesti, kyll oli telling viltu, kyll värvis valesti, kyll võttis vale pintsli, kyll oli vesi värvitopsis, kyll igasugu häda veel. Mina suutsis meie toa rõduukse punase pinna ka valgega ära mökerdada ja altsik mökerdas suure köögiukse ära. Onuke ise yritas poste lihvida ja värvida, aga lõpuks hakkas päike ikka peale ronima ja seda õlivärvi kiirelt kuivatama, ehk ei saanud sealt päris 100% tulemust. Viimaks taipas onuke, aga seda alles õhtul, et 6 dollarilise pintsliga ei saagi ju maksimumi. Lubas nyyd kallimad pintslid osta viimistluseks. Saime oma 8h kirja ja tööpäev läbi. Jälle väike beauty sleep ja piduriietesse ja tegime väiksed kokteilid enne pittu minekut. F sõbrad Paul (lubas meile anda surfitunde, tal on longboard ka olemas, millega lihtsam õppida. Ning peale selle oleme jälle leidnud yhe enda eesti sõbra, see on Johnny. See paul on täpselt John. Nagu nii täpselt kui olla saab, riietusstiil, välimus, nägu, iseloom) ja Pauli naine tulid ka siia. Ootasime taksot. Takso tuli ja jäi pidama täpselt selle suuuuuuuuuuuure mäe keskel, mis F maja ees on. Noo näis, hyppasime kõik taksosse ja takso hakkas yritama kohalt ära minekut, sidur kärssas nii mis hirmus, aga jäime ellu :D. See taksojuht oli mingi india tyyp, kes ainult 6 nädalat töötanud Geraldtonis. Sõitsime ilusti siis Geraldtoni Bowling Clubi ette. Alles siis saime aru, et see pole päris sama bowling, mis meil eestis. Siin seisavad kaks meeskonda vastamisi ja veeretavad mingit poolkandilistpoolymarat palli. Igatahes F ytles, et võime iga päev siia tulla ja mängida :D. Saal oli uhke, õhupallid ja stuff ja muusika. Laval olid esemed synnipäevalapse minevikust, millega midagi juhtunud oli. Kyll oli seal kolfikepp, kyll vana telefon. Selle golfikepiga lõi ta peo jätkudes laest alla täistopitud kommipalli, teate kyll nagu filmides, kus lapsed peksavad kinniste silmadega rippuvat eeslit. Ühesõnaga, F lasi sõna liikvele, et me tantsime eesti rahvatantsu. Kõik juba teadsid meid vaadata ja tutvuda :D. Saime päris päris palju tutvusi. Loomulikult anti kohe algul teada, et baarist võite tellida mida iganes :) Nii me seal vaikselt sotsialiseerusime, kuni tuli aeg tantsu õpetada. Kobisime siis tantsuplatsile ja yritasime võimalikult palju rahvast tantsima saada. Rahvas oli suhteliselt häbelik, kuid siiski saime u 15 inimest kokku ja hakkasin kasutama oma parimat lauluhäält, et kaera-jaani laulda :D. Samal ajal näitasin hoogsalt samme ette. Kõik sujus ja peagi lasin muusika järgi tantsida ning lõpuks kukkus väga hästi välja. Isegi nii hästi, et kahe tunni möödudes kutsus synnipäevalapse (Anthony=Tony, mees, kelle juurde me kohevarsti paariks nädalaks tööle läheme) naine meid lavale tagasi ja me ajasime veel suurema rahvahulga kokku. Pärast piltide pealt, mis mingid tyybid tegid seal, saame kokku arvutada, mitu inimest oli. Sest tegime seda programmi, "Kaera-Jaan Euroopasse" raames. Teame kyll, et laiendasime alla Austraaliasse, aga mõte on siiski tähtis. Nyyd peame vaid ERRSile teada andma, koha, kellaaja, rahvused, inimeste arvud ja muu staffi, et saada linnukest kirja, et Kaera-Jaani on nyydsest ka Austraalias õpetatud. Ma ei imesta kui seda veel peame siin tegema :D sest inimestele väga meeldis. Pärast esinemist läks aeg kiirelt ja kell 00 sai seal pidu läbi. Sest pidu algas ka juba 18.30. Ootasime taksot, aga siis otsustasime altsikuga, et läheme kluppi. Meiega tahtis aga pingsalt kaasa tulla ka pastor :D, mis seal ikka, seadsime sammud teele. Vahepeal peatusime Donaldi juures, yks F sõber, tema hyydnimi on Duck, huvitav kyll millest :D. Tal oli hullult lahe tagahoov, ta on sinna ehitada lasknud troopilisest puidust katusealuse. Väga nice oli. Sealt kappasime siis edasi kluppi, kuna aga järjekord paistis mingi 30 meetrit, siis pastor loobus ja läks koju ära. Meie jäime passima ja peagi olime sees. Pidu oli täies hoos, tantsisime natuke ja tegime õlled :). Altsik tahtis koju ära minna, mina aga hakkasin seal vanu tuttavaid nägema, seega jäin sinna. Umbes tunni pärast hakkasin ka kodupoole tatsama, kuna yksi oli igav kõndida, siis tegin yhe tyybiga juttu. Ta pakkus välja, et läheme võtame macdonaldsist midagi, ma teadsin kohe, et meile ei myyda öösel, kui meil autot pole. Tyyp peatas selle peale tänaval suvalise auto, kus oli 2 abonaist ja lasime neil ära tuua meile söögi :D. Nii me seal siis sõime maci ees :D. Tuli välja, et see tyyp on Commonwealthi manager Geraldtonis :D. See on päris suur pank austraalias :). Päris kasulikke tutvusi on siin võimalik täiesti lambist saada. Kõht täis, meel hea seadsin suuna "kodu" poole, sest F koht on meile siin kõige lähemal, mida võiks koduks nimetada. Altsik rääkis skypes juttu, diana, miaagy ja marjuga. Nyyd on juba hommik ja mõtlesime, et täna vist tööd ei tee, seega lebitame voodis ja puhkame. Miaagy räägib skypes. Aga mis seal ikka, täna siis puhkame ja homme jälle tööle, lõpetame F juures värvimise ära ja vaatame, millise sõbra juurde ta meid saadab. :D

Kaera-Jaani Raiki.

Iga päevaga läheb ainult ilusamaks.

Raske oli see hommik. Raske. Aga päev seevastu oli lihtne. Ainult see, et pidin hommiku vara oma unevaegusega redelitipus värvima ja kõõluma. Aga seda oli ainult natuke. Pärast seda kuni lõunani... oli see, et me ei teinud mitte midagi. Me lihvisime oma toa verandaukse juures, seega saime niisama istuda vahepeal. Tegime õlle ja kirjutasime blogi. Sest Frank ei olnud ka hommiku kõige krapsakam :D. Ja põhitöö andis ta meile kätte ja siis niisama kõpitsemist. Me loomulikult oleme ootamatult kiiremad kui arvata ja nii ta vaba aeg tulebki. Pärastlõunal juba lõpetasimepäeva. Tegime 2 tunnise powernapi ja läksime surfama. Ilm oli kyll tuuline, aga lootsime ikka midagi teha. Kasvõi niisma trenni mõttes vees majandada. Ja nii ta oligi. Laine oli niiiii suur ja nii kohutav. Ja tuul tõi meid kohe kaldale tagasi. Lihtsalt ei suuda kaugemale minna, kus laine ei murdu. Minu arust kui tuleb 2-3 meetri kõrgune laine ja ta ei murdu ja tileb lihtsalt üle, siis on ikka eriti äge. Aga kui tuleb murduv laine samas kõrguses, siis seal kyl midagi ägedat enam ei ole. Raiki sai täna kaks korda surfilauaga vastu pead ja mina keerlesin kuskil lainepõhjas ringi. Tegime tunnise ringi seal ja siis tagasi .Peagi läksime yles franki juurde ja seal oli hull hollandlane jälle. Ajas oma jura. Jõime veini ja rääkisime plaanidest. Meiega liitus yks mees, kellel homme synnipäevapidu, kuhu me ka kutsutud. Tony'ks kutsuvad, aga nimi tegelikult pikem. Me homme esitame seal Kaerajaani etteaste ja õpetame kõigile , kes peol on, kuidas kaerajaani tantsida. Pärast anname talle sertifikaadi, et ta on ametlikult kaerajaani selgeks saanud. :) Aga seda juba homme. Täna õhtul sõime lasanjet ja nyyd vaatame telekat. F ajab väljas itaalia tydruku ja tema bossiga juttu. Me oleme jälle nii palju uut hvitavat F'i kohta teada saanud. Eriti palju kuuleb siis kui tal sõbrad siin kõrval lõõbivad.

Lahe... Ma ei oska midagi muud öelda.

Tervist teile!!

Alari

Olivia

Kuna olime 12 tundi und saanud, siis ei olnud muud teha kui kell 8 tööd alustada. F näitas meile põhitõed ära ja ise lippas õhtust pidu korraldama või kuskile. Nii me siis tegime jälle tasapisi oma võõpamist. Oleme aru saanud, et liigne agarus on siin maal ogarus. :) Hommikupoole nagu ei toimunud midagi. Tavaline päevarutiin. Tuul oli ka nii suur jälle, et surfama ei saanud minna. Nii me läksimegi yles F'i juurde filmi vaatama. Vanakooli film, aga väga naljakas. Kui see sai läbi, siis viskas vanapoiss meile pornoka kätte ja ytles vaadake seda. Niisama naljaviluks.

Mina ja raiki veetsime õhtupooliku lihtsalt päikesesse vaadates ja õhtusööki oodates. Frank pidi kell 7 tegema hakkama kui tagasi tuleb. Kuna teda 10 minutit enne veel polnud, siis hakkasin ise kokkama. Aga just kui sain liha lahti lõigatud oli vanameister ise kohal ja naeratades kysis, et kas me arvasime, et ta ei jõugi koju? :D Sõime kiirelt õhtusööki. Vana hull hollandlane oli ka ennast kohale veeretanud. Ta teeb oma töökojas Frankile uut kappi ja riiuleid, kuhu F saab oma mudellennukid kõik sisse panna. Nii ta siis vahepeal käibki igasugu mõõtusid võtmas ja niisama mula ajamas. Aga söömisega oli meil kiire, sest kell oli just kaheksa saamas. Frankil oli sõpradega pidu korraldatud. Ja ka meie saime loomulikult kutse. Pidu aga oli isemoodi. Polnud päris see, mis meenutab pikka syldilauda ja Vello Orumetsa helisid.

Kell kaheksa helistas Olivia, kelle me Franki mersuga peale võtsime ja peole läksime. Olivia on austraalia tydruk, kes õpib ylikoolis ja mängib bändis. Kooli kõrvalt käib tööl ja nyyd esimest korda tegi lisaraha tänase peoga. Nii me siis olime, kuus meest, kes jõid õlut. Ja Olivia oli ettekandja. Esialgu niisama topless, pärast täiesti paljalt ja viimasel peotunnil serveeris jooke juba eriti andekalt. Tegelikult pidi ise andekas olema. Sest see mis pähe tuleb, et mis poosis ta sulle õlut serveerib, see saab ka tehtud. Aga ta oli endine kisakoori tantsijate kapten, niiet ta paindus nagu omatehtud vibu. Te võite ainult ette kujutada, sest pilti blogi jaoks me isegi ei hakanud tegema :D Tydruku firmapoos, ehk poos mis ehk kõige huvitavam oli järgmine. Seisab seljaga minu poole, kummardub ja annab õlu jalgevahelt läbi :D

Pärast pidu komberdasime koju tagasi ja me raikiga tegime veel kesköise snäki. Ja siis keerasime tudule.

Meie saatus siin on veel lahtine. Ei tea kunas me kalalaevale saame. Ja see on praegu lihtsalt ikka nagu turistina peal. Lihtsalt suure laevaga ja vaatad kuidas kala pyytakse. Et mingi tööprojekt see praegu ei ole.

Aga oli vaheldusrikas päev eile. Selline omamoodi :D:D

Ciao

Alari

Tydode lugu

Meie siit cattle stationist pole juba p2ris kaua oma tegemistest teada andnud, nii et nyyd tuleks teha yks pikem kokkuv6te. T66 k2ib meil siin t2ies hoos, kella kuueks hommikul t66le, kell pool 9 on v2ike paus, nemad kutsuvad seda smokoks, sel ajal me siis tavaliselt s66me-joome midagi ja ajame niisama teistega juttu. Peale seda kestab t66 kuni poole yheni, siis v2ike l6unas66k ja kaks tundi puhkust, mille me tavaliselt sisustame magamisega. Uuesti l2heme t66le kella kolmeks ja peaksime t66tama viieni, aga enamasti l6petame juba pool 5 v6i varemgi. Hommikupoolikuti oleme aednikud, rohime, veame kive lillepeenardesse, toome mulda jne. Hiljuti 6ppisime bobcatiga ka s6itmise 2ra, see on selline nagu v2ike kopp, millega saab kive ja asju tuua ja siis p2rast need maha kallutada. Igatahes v2ga vinge asi, me ikka 6pime siin tohutult. Pole ime kui varsti juba suuremat masinat juhtima pannakse. Jacky ka ikka kiidab meid, et ma 6pime ruttu ja yldse on ta meiega v2ga v2ga rahul, sest t6esti see aed hakkab siin ikka hoopis teist ilmet v6tma. Kell kuus on siis 6htus66k ja peale seda k2ime natuke netis vaatame mingit filmi ja ongi tuduaeg. Praegu v6ib kyll tunduda see ju igav, aga ausalt igav meil siin kohe kindlasti pole, meil on koguaeg midagi teha ja asjatada.

Nii, ma hakkan nyyd vaikselt meelde tuletama, mida me k6ike huvitavat siin teinud oleme. Esiteks me k2isime pyhap2eval Jackyga scuutriga s6itmas, see oli VINGEE! Sai ikka kihutatud kyll ja pinget hoidis yleval ka see, et seal j6es oli p2ris mitu krokodilli, kelle salakavalad silmad meid j6llitasid. Aga jah, 2rge arvake, et me nyyd nii julged ka oleme, sest tegemist oli magevee krokodega, keda inimliha eriti ei eruta. Kolmap sai veel korra s6itma mindud, kuid see j2i lyhikeseks, kuna bensiin sai peagi otsa. Ja Jacky tegi ettepaneku tuleval pyhap2eval veesuuski proovida ja seda me kindlasti ka teeme!! Nii, siis yks 6htu k2isime linnas(Fitzroy Groosing) vesiaeroobikas:D 5 doltsi tund aega. See oli ikka p2ris nalajaks, sest treeneriks oli yks v2ga rase naine ja treenitavateks Fitzroy linnakese keskealine naisugu. Me ei nimetaks seda Eikega eriliseks trenniks, pigem selline m6nus l66gastumine basseinis. Selline tempo on vist t6esti sobilikum rasedatele ja vanematele daamidele. Aga omamoodi kogemus oli ikka ja yldse mitte halb!

Ja ka t2na oli meil taaskord yks huvitav p2ev, sest me kylastasime aborigeeni laste kooli, mis on meie stationile v2ga l2hedal. Siin karjafarmis piloodina t66tava mehe pruut on seal 6petaja ja tema kaudu me sinna saimegi. Igatahes me tegime ilusti PowerPointi ka Eestist, n2itasime pilte meie lumisest talvest, suusatamisest, tartust, metsadest. Neile v2ga meeldis! Me isegi laulsime neile “p6dral maja metsa sees”. Nad oli lihtsalt nii armsad ja v2ga s6bralikud, kysisid igasuguseid huvitavaid kysimusi, nt. mis meie ema, isa, venna nimi on, kas me raha oskame lugeda ja kas me arvuteid kasutama. Klassiruumid on neil v2ga ilusad, riik rahastab selliseid koole p2ris h2sti. Igal klassil on ka aborigeenist abiline, kes t6lgib kui vaja ja aitab aru saada, sest kodus r22givad need lapsed ikka hoopis mingit oma keelt, kuigi jah inglise keel oli neil k6igil p2ris hea. Klassis oli ka kaks valget last. Iga koolip2eva l6pus saavad silmapaistvamad pisikese preemia ning k6ik, kes kooli ilmusid, saavad k2e peale templi, mille alusel neid linna basseini sisse lastakse. Kes koolis ei k2i, see sisse ei saa. Eks k6ik need peibutised on v2lja m6eldud selleks, et natukenegi kauem aborigeenilapsi koolis hoida ja neid pahandustest eemale saada. Sest 80% vangidest on L22ne-Austraalias aborigeenid ja Jacky ikka r22gib ka, kuidab abod on nende aladelt igast masinaid, autosi ja asju r66vinud. Kurb. Aa ja yks p2ev vaatasime me Macgyverit.!!! Jackyl k2est saime DVD. See oli ka nii naljakas, kuigi jah nii suur imemees ta enam ei tundunud, nagu kymme aastat tagasi, aga selline m6nus nostalgia oli kyll:D

Nii, siis ma r22giks natukene sellest, et me p6him6tteliselt elame nagu loomaajas. Meil on siin kolm koera, yks on meil eriti suur s6ber, alati kui aiat66d teeme toob meile oksakese ja ootab viset. See koer on eriline erergiapall. Siis on meil siin kodustatud lehmad, nemad liiguvad ka alati aias ringi, s66vad heina, mille oleme just peenrast v2lja tirinud ning vahest tuleb neid Jacky majast ka v2lja ajada, kuna tee sinna on neil juba liigagi selge. Siis on meil siin tohutult k2ngurusid ja wallabesid(eraldi liik, n2eb v2lja t2pselt nagu k2ngu ainult pisem). Neid n2eme me eriti palju p2rastl6unal, kui l2heme ATVga veepumpasid kontrollima. Silmailu pakuvad ka erkv2rvilised papagiod, kes lendavad siin ringi nagu meil tuvid. Ka kanad on meie s66ta ja vahest kui nad on ajast v2lja lipsanud, tuleb neid v2heke taga ajada. Ja muidugi ei puudu siit ka tohutu hulk igasuguseid erinevaid putukaid, mis kohati on p2ris ilusad ja kohati p2ris r6vedad. Ja yhte ussi n2gima ka, aga ta oli selline pisikene, 20 cm, ei pidanud myrgine olema aga hammustama pidi kyll. Kuigi ma t6esti imestan, et me pole veel yhetegi suurt n2inud, sest yks saksa poiss, kes on meist siin v2hem olnud, on kohe kahte n2inud. Aga samas aega veel on :D

Me saime Jacky k2est natuke rohkem teada ka selle farmi enda kohta.[i] See kuulub yhele v2ga rikkale perkonnale, Harrisitele, kes omavad ka palju teisi farme yle kogu Austraalia. Neil on ka mitmeid vilja ja puuvilla farme. Jacky ja tema mees on selle stationi j2relvaatajad, managerid. See tundub t6esti natukele loogilisem, et k6ik see tohutu ala ja helikopterid, kymned, kymned autod ja majad ei kuulu neile. T66tajaid on siin praegu 16 ja ega see arv eriti suurel m22ral aastaringselt ei muutu ka. K6ige vanema staaziga on yks mees, kes on siin tervelt kolm aastat raha teeninud. Lehmad imporditakse Indoneesiasse, kus neid seal k6vasti veel s66detakse ning siis tapamajja saadetakse. Jacky mees ongi praegu 2riasjus Indoneesias.

Novot. T2na saime palka ka, praeguseks on meil k2es umbes 13000 eeku ja umbes sama palju on veel saada, homme ostame lennupiletid Brisbane ka 2ra. Sest jah, see maaelu siin on tore, aga eks see higistamine ja konstantselt r2pane olek tyytab ka varsti 2ra ja tuleb suurlinna elu ka n2ha vehelduseks.
Igatahes olge tublid seal ja nautige lund, sest meie oleme siin sunnitud nautima 40 kraadi:D
Eriti palavad ja higised tervitused,

Elis

s


[i]

tasapisi :)

Eilse õhtu kõrval oli tänane ikka väga vaikne. Frank kypsetas sõbra toodud kala. Tegi kalakotletti ja sõime kerget salatit kõrvale. vaatasime uudiseid ja rääkisime mis homme edasi...

Kaua Franki juures ei olnud ja tulime alla ära. Me kolisime nyyd oma ookeanivaatega tuppa tagasi. Enamus kolisid välja ära. Ainult itaalia tydruk on peale meie veel majas. Kell on peagi 20.00 ja me magama ära. Polegi midagi huvitavat rääkida. Ainult see, et kala, mille Franki sõber tõi maksab poes 100 dollarit kg ja peagi vist kolime Franki sõbra majja ranna ääres, sest tema sõber peab ära käima ja siis me jääme maja valvama.

Frankil on ikka palju tutvusi. Osad vanad sõbrad, aga enamus on tulnud nii, et inimesed on tema hotellis ööbinud ja ta on nad õhtusöögile kutsunud ja neile eine valmistanud. Hästi aega veetnud ja ongi yks väga hea tutvus yksteise järel.

Und!

Alari

Inimesed

Eilne päev algas lodeva töötegemisega. Kõpitsesime maja all seinalaudu sirgemaks. Frank ise oli ka alguses seal. Näitas kuidas peaks asi olema ja siis demostreeris seal oma remondimehe oskusi. Mis on vahepael nii naljakad. :D Rahulikult tegime, istusime ja siis tegime jälle natuke. Siis sõime lõunat pikalt ja läksime tagasi. Siis tuli F kogu oma elektritööriistade varuga kohale ja hakkasime verandalaudu parandama. Paar klotsikaest oli puudu , et oleks perfektne. Frank ise oli ka lõpuni abistamas ja kella 4ks oli valma. Mis seal ikka. Läksime tavapärase tegevuse juurde. Läksime randa surfama. Võtsime yhe saksa tydruku ka kaasa. Oleks mõlemad võtnud, aga yhel oli töövestlus. Vist saab sinna tööle, aga see on põhimõtteliselt nagu McDonaldsisse minek. Ei soovitanud eriti. Randa jõudes oli selline tuul ookeanilt. Jõhkers.

Lained isegi ei olnud nii suured, aga lihtsalt ei suutnud lainetest läbi murda. Energia kulus lihtslt vees mässamisele ja kui kaldale vaadata, siis oled juba lainetega paarsada meetrit eemale triivinud. Ei hakanud yle tunni aja rabelema seal. Läkisme viisime saksa tydruku ära ja jäime sinna natuke juttu ajama. Aga ega kaua olla ei saanud, sest vaja hakata õhtusöögiks valmistuma. Enne seda rääkisin Ema- Isaga skypes. Pikk kõne, sest oli esimene kõne koju. Samal ajal hakkas rahvast Franki juurde saabuma. Ta oli kutsunud kõik hotellielanikud ka õhtusöögile. Ja lisaks veel 2 sõpra.

Sellest õhtust võiks ma kirjutada terve pika raamatu. Kogu nende mõtteterade ja erinevate inimestega. See oli meeldejääv õhtu..

Yhel itaalia tydrukul oli synnipäev ka. Ta oli 27 aastane ja töötas merepõhja uurimise kallal. Siis oli siin yks Indiast pärit Kanada tydruk, kes töötab ravimitööstuses. Yks naljamees oli Franki sõber James, kes teeb kodus õlut ja omab siin linnas kunstigaleriid. Pärit ise inglismaalt. Väga andekas mees ja tegelenud paljude asjadega. Teine Franki sõber oli elupõline kalamees, kes isegi rääkis kalurilaeva kapteni oma slängis. Siis oli Jo, kes on pärit samuti inglismaalt, aga abiellus siin 20 aastat tagasi Tyrgi mehega ja nyyd omab firmat, mis tegeleb suurfirmade omanikele puhkuse andmisega. Vanem härrasmees väga laia vuntsi ja soniga. Tema oli ilmselt siin seltskonnas kõige targem. Ta oli näinud elu ja palju lugenud. Tal oli vastus peaaegu kõigile kysimustele. Tegelenud on rahvusvahelise uurimisallveelaevade firma esindajana yle maailma. Ja lisaks veel mitu minu asja.

Siis oli loomulikult mina ja raiki. Ja Mr. Frank Kruta isiklikult. Kõik need lood, mis inimesed rääkisid ja mida nad näinud on. Mida kogenud ja kui hullu elu elanud. James ja vuntsidega mees hakkasid õhtupoole laulma. Meie kitarr läks asja ette ja pärast isegi suupill. Nad kahekesi mängisid ja laulsid nii, et kõik kes meie verandast allapoole jäid, ilmselt magada ei saanud. Frank ise ka rääkis uusi lugusid. Midagi sellist, mida me veel kuulnud ei olnud. Ja oi kus tuli sealt ikka kraami. Hull mees! :D

Sõime seapraadi ja jõime veini. Kõik oli nagu välja lõigatud kuskilt filmist, sest sellist asja oleme ainult seal näinud. Kõik see olemine ja elu ja erinevad inimesed. Tegime palju plaane. Yhesõnaga meil tuleb väga tegus kuu. Igasugu vahvaid asju on plaanis ja ma ei jõua juba ära oodata.

Magama saime kell 3 vist. Kui vuntsidega onu viimasena lahkus. Keerasime tuttu ja hommik oli raske. No ei olnud seda rammu, et maast lahti saada. Kell oli juba 9. Frank alustas kell 6 hommikusöögi tegemisega. Ta isegi ei viitsinud midagi poolnaljaga kobiseda, et mis me nii kaua magasime. Sest ta oli ikka jumala väss. Me raikiga surime veel natuke aega ja siis kukkusime õlivärviga plötserdama. Tasakesi.... Isegi kilpkonnad vuhisesid mööda joosta vahepeal ... :)

Kell oli pool kaks kui kõht tyhjaks läks ja lõunat tegema läksime. Vanapoiss aga oli voodis ja magas natuke järgi. Pärast lõunat tuli ta korraks meie tööd vaatama ja ytles väreleva olekuga seistes. " A bit fuck'd today! " Ja läks poodi.

Aga kõik need inimesed, kes siin eile olid, kõik meenutasid kedagi. See on imelik kuidas me leiame inimestes midagi nii äratuntavat. Kas siis välimuises või iseloomus, kõneviisis, lauluhääles. James on meie Eesti Jürgen Jõgeva. Laulab ja on täspelt see, kes ta on. Kirjeldamatult sarnane. Jo on Liisu ema Anita! oleme Vuntsiga mees oli Miaagy ja Paabu segu. Oleme leidnud veel selliseid inimesi, keda võib segi ajada. Teet Suurkivil on ka oma koopia siin olemas. Pärit Uus-Meremaalt. See on imelik... Aga samas on äratundmisrõõm :)

Alari

Ookean

Äratus oli kell 5, pysti saime peaaegu kohe. Sõime hommikust ja otsisime surfilauad välja. Puhastasime need vahast nagu F näitas ja suundusime edasi randa. Tee peal ostsime 3 taala eest uue lauavaha ka. Laine ole selline pisike. Mingi meetrine oli vist max. Frank tuli ka sinna ja andis paar näpunäidet. Kuidas alustada ja kus peaks hakkama lainet otsima. Kus on kõva tagasivool ja kus peaks eemale hoidma. Palju asju yhesõnaga. Ise natuke veel vaatas ja pärast rääkis, et jäi vaatama, kuidas kaks meest kilkavad:D. Tunnikese olime vees. Tagasi kell 8 ja hakkasime tööle. Värvisime verandaposte, lihvisime verandaposte, lihvisime laudu, värvisime laudu. Tavaline tööpäev. Tund aega sõime lõunat vahepeal. Siis tuli mihkel kylla. Ajasime juttu samal ajal kui me posti võõpasime. Lihtne päev oli. Pidime oma toast välja kolima. Sest maja on täiesti täis bookitud. Pidime Franki poja tuppa kolima. Franki enda majja. No esimene suurem probleem oli see , et me ei leidnud kuskilt Nintendo Wii konsooli ja me peame nyyd ainult Xbox 360-ga mängima :D Tegelt on lahe. Laieekraan telekas ja muu krempel. Ja F ytles, et me peame homseks siia jääma. Sooobibbb:D

Aga pärastlõunal läksime tagasi pärast tööd. Tagasi rannale. Olime kolmekesi. Mihkel oli ka. Talle andsime Franki laua. Ostis endale ise 30 taala eest nööri ja rihmad, millega laud enda kyljes kinni on, et plehku ei pistaks. Sest jaa. Laud lendab ikka sellise hooga vee alt minema kui maha libised. Ja kui kinni ei ole, siis lähed randa otsima. Aga õhtupoole oli seal juba rahvast. Lisaks rahvale olid ka suured lained. Peab minema rannast kaugemale, et saada häid laineid. Aga seal tagapool on vahepeal vaatepilt selline, et oled seal laua peal ja surunud ennast yle meetriste lainete, suu, silmad ja kõrvad soolast vett täis, ja siis vaatad kuidas ookeani poolt tulem kohe sinu selja taga jõhker 2 meetrine veemyyr. Yle ei saa. Siis tuleb minna läbi. Ja siis on jälle pool vett kopsus. Sunnid muudkui edasi. Jaa siis otsid selle õige laine. Ja teise päeva surfitulemus on meil selline, et saame juba kiiremini suuremate laineteni, iga teine kord saame laine lauda vedama. Lihtsalt kõhuli sõidaks suure hooga lihtsalt randa juba. Aga pysti saame iga 5 kord. Aga seda ainult seni, kuni laine su jälle matab ja pöörled kuskil lainetes. Jubeeee lahe. Homme vist jälle 2 h. Aga see on jätnud juba oma jälje. Lihtsalt kogu ylakeha lihased valutavad... :D Ja kogu aeg on istudes selline tunne, nagu oleks merel :D Loksumine jätkub pärast vees mässamist.

Õhtusöök oli väga hea järjekordselt. Jo oli ka õtusöögil. Ja rääkis oma suurest majast Brisbane's, kuhu me oodatud oleme kui sinnakanti jõuame.

Meie kalalaeva tuur lykkub edasi, sest laev leidis kuskilt kala ja mässab seal nädala.

Rohkem nagu ei tulegi pähe praegu ... Kõik loksub... :D

Läheme saame saksa tydrukutega kokku. Raiki juba on all ja räägib nendega. Ma liitun ka nyyd...

Ciao

Alari

Surfamine?!?!?

Heihopsti. Klubis läks vähe pikemalt, alles mingi 3-4 ajal saime magama, hommikul kell 9 ärgates polnud just kõige teravama pliiatsi tunne karbis. Andsime F-le teada, et täna siiski puhkame, nagu ta alguses arvas. Mihkel tuli meile kylla, rääkisime pikalt juttu ja leppisime kokku, et läheme katsetame meie surfilauad ka ära. Mõeldud, tehtud. Hommikusöögiks kiirelt metrost võiku ja sõit võis alata. Läksime sellekandi parimasse randa Back beach, asub ainult paari km kaugusel. Laudade kylge käisid mingid nöörid, mis pidid vist lauda kaotamast aitama. Aga meil plnud õrna aimu ka kuhu ja kuidas nad kinni käivad. Lõpuks sidusime kudagi ära ja esimesed tõmbed kõhuli olles laua peal... Midagi uut? Noo mina ple kyll elus ees surfilaua peal olnud. Tunne oli teistsugune, aerutasime natuke sygavamale ja seal need suuuuuuured lained tulid. Jälgisime kohalikke 13 aastasi, et aru saada, kuidas see värk yldse käib. Pärast pooletunnist pusimist, hakkasime vaikselt asja jagama. Ning mingi aeg suutsin ennast 3-4 sekundit laual laineharja otsas liueldes püsti hoida.... See tunne on kirjeldamatu, sa lihtsalt liugled? lendad? naudid? Ma olen täiesti kindel, et hakkas iga päev harjutama (kõlab täpselt jutuna, et emme võtame koera, ma luban tema eest iga päev hoolitseda ja käin iga päev jalutamas :D) sest see tunne seal laual, oeh, KIRJELDAMTU, ma räägin! Pärast paari tundi harjutamist läksime koju, et teatada Frangile, et õhtusöögile me ei jõua, sest läheme kinno. LÄksime Jackass 3d vaatama. Nalja sai :D kuigi enamus naljadest on allapoole vööd viidud... :D Kõht oli maru tyhjaks läinud ja kappasime koju. Frank aga polnud veel õhtusööki ära teinud, ootas meid, nyyd oli tal veel yks Jo kylas. Tore naisterahvas, kes ise pärid Inglismaalt, aga tuli 1987 Backpackerina Austraaliasse ja nyyd elab siin ja töötab haljal oksal. Ta ise elab Brisbanes ja pakkus meile majutust, kui me sinnakanti peaks sattuma :).Sweet. Jutt jätkus ja äkki teatas Frank, et organiseeris meile töö kalalaeval paariks päevaks, et näha kuidas seal elu käib ja kas tahaksime seal tööd teha. Kolmapäeval minek, kell 4:30 laevale, eks näis, mis seal toimuma hakkab. Info liigub, ning nädala pärast on meil töö juba ka Frangi sõbra juures, kes sai just 50 aastaseks. Seal tööd mingi kaheks nädalaks, kaevata ja niita ja värki. Uni kippus peale ja teatasime, et läheme magama. Frank siis uuris, et mis kell me tööga pihta hakkame. Pakkusime, et kell 7, sest siis saame minna pärast tööd surfama. Frank aga soovitas kindlalt minna hommikul vara surfama, mingi 5 ajal. Ning pakkus, et ta viskab meid randa ära ja annab enda laua ka kaasa ning annab õpetussõnu, mis yleyldse tegema peaks:D. Need kaks lauda on tgt harjutamiseks natuke liiga lyhikesed, sest suure ja laiaga on lihtsam harjutada. Aga kyll saame hakkama, kuigi frank juba lubas meile sõbra käest laenutada. Seega homme kell 5 äratus ja Frangiga surfama :D. Ainuke jama surfamise juures oli see, et teised olid kõik kalipsodega, ei tia kas jellyfishide pärast? Tgt aga kindlasti ka parema haakumise mõttes surfilaua peal. Pärast kahetunnist harjutamist saime aru, miks peaks midagi seljas olema - meie rind oli päris ära kraabitud surfilauast. Frangi käest saime siis teada, et selle peame me maha kraapima, sest sinna tuleb uus kiht vaha peale panna. Ja pikapeale jääb sinna liiv kylge ja meenutab liivapaberit, mille vastu me end täna nyhkisime :D. Nyyd oleme juba sutsu targemad, googeldasime ja vaatasime youtubist õpetussõnu surfamise kohta :D. Nyyd tuleb maru hea uni ja homme varajane äratus.

Ma ei teagi, miks me pole surfilaudu siiamaani kasutanud. Nad sõitsid ju meiega kogu see 8000 km katusel kaasa :D Huvitav leid iseenesest, ma mõtlen veel, et kui me neid kolme spinningut veel kasutama hakkame. Või kui mingite Frangi voucheritega golfimängu ära proovime? Või tennis hoopis meeldima hakkab? Või hoopis kalalaevale ennast pyhendame? Igatahes ma tean mis ma jõululaupäeval teen :D surfan :D.

Surfiguru Raiki.

Öö Geraldtonis

No mida pidu? Hommikul ootasime jälle Franki, kes juba viimased päevad on selline uimerdis, et naljakas hakkab kohe. Aga tööotsaks sebis ta meile tagahoovi koristamise. Tegime tolmuimejaga natuke tööd ja kakkusime umbrohtu kivade vahelt välja. Kolm tundi mittemidagitegemist ja siis läksime Franki ema juurde. Seal nägime vanapoisi lapsepõlve tuba. No on ikka mees olnud. Pesime aknad ja imesime tolmuimejaga pool maja ära. Seal läks ka kõva 2 h. Saime 50 taala selle eest. Pärast seda oli jälle vaba, sest vanapoiss tahab värvima hakata esmaspäeval ja tegelikult oli meie töö terve nädalavahetus myyri lõhkuda, mille me eestlasliku usinusega 5 tunniga ära tegime. Tegime linna peal ka Jennaga tiiru. Vaatasime selliseif kohti kus veel käinud pole ja uurisime natuke spordivarianti. Raiki tahtis tennist mängima minna ja jõusaali variant on ka ikka jõus.

Õhtusöök oli ka Franki tehtud jälle. Kana oli neljaks tehtud ja nii hea kastmega, et lihtsalt liiga hea. Kartul ja kõrvits kõrvale. Mämm...

Pärast sööki hakkasime kluppi minema. Plaan oli saksa tydrukutega rannas kell 22 kokku saada. Aga oh imet. Vihma sadas. Ja ikka tuli. Selline mõnus padukas. Kutsusime nad siis meie verandale ja vaatasime kuidas vihma sadas. Ise ikka ei viitsinud kuskile vihmaga minna. Siis oligi mõistlikum tydrukud siia kutsuda. Jõime veini ja lõpuks ikka suundusime kluppi. "UP" oli täna klubiks. No ikka oli tantsimist. Ikka oli... Eesti neiu oli ikka baaris ja myys meile õlut. Pärast klubi koperdasime koju. Istusime veel tunnikese meie juures pärast klubi tydrukutega. Hommik oli pikem kui me arvasime. No ei saanud karku alla. Mihkel tuli ka kylla. Just jõudis Geraldtoni. Tal hakkab kaevandustöö järgmine nädal.

Frank tuli ka korraks juttu puhuma ja kysis ja päris kuidas klubis läks? Ja kysis, kas täna tööd ka teeme? Teame, et ta peab lambist midagi välja genereerima, et meil midagi teha oleks enne esmaspäeva. Siis ei hakanudki eriti rabelema ja võtsime vaba päeva. Räägime mihkliga juttu ja peaks vist surfama minema. Täna on hea tuul. Eestlaslikult on natuke imelik kyll, et tööd ei tee ja söögi ja majutuse ikka saab tasuta. Aga eks me järgmine nädal tee selle eest pikkasid päevi ka.

Ja teadsite, et tavaline bensiin on siin 91 . 95't saab ka aga see on kallim.

Alari

Lagunev müür.

Äratuse tegime maruvara, kell 6, sest 6.45 pidi frangi ema maja juurde konteiner toodama ning pidime sinna sisse kogu rämpsu pilduma, mis myyri lõhkumisest tuleb. Loomulikult magas F sisse ja käisin teda äratamas :D. Ta käis ise seal kiirelt ära, me altsikuga passisime pmst mingi 2 h niisama :D kui ta teisi kylalisi toitis. Ta kokkab ise kõik hommikusöögid. Lõpuks 9st saime tööle, algul ta rääkis, et suur myyr vaja lammutada, aga see on naabri poole peale viltu ja tuleb olla ettevaatlik ja värki. Ta laenutas isegi suure jackhammeri, et saaks paremini tehtud. Meil läks altsikuga 5 tundi ja kogu töö oli tehtud :D F arvestas kolme päevaga. Ema on tal yle 90. Homme läheme korrastame veel majaymbrust, enne kui värvimistööde juurde jõuame. Ülejäänud osa päevast pikutasime tunnikese ja siis kutsuti juba õhtusöögile ja nii ta läks. Esmaspäeval peame kolima F poja tuppa, sest tal esmaspäevast terve maja ära bookitud. Nyyd aga hommikust sööma, sauuu.

Raiki.

Nimetu blogi

Õhtupoolik siis oli see, et tuiasime linnas ringi ja vaatasime kui palju uusi poode on tulnud siia. Pesime ja koristasime Jennat. Natuke koristasime Franki autot ka. Niisama ... pulli pärast. Vaatasime yhte filmi, olime niisama. Selline puhkepäev...

Õhtusöögiks läksime yles ja vaatasime Franki ja Sue'ga meie reisipilte ja rääkisime rahvusparkidest. Kuna Sue täätab WA rahvusparkide alal väga tähtsal kohal, siis talle meeldis vaadata, et nende töö on vilja kandnud. Nägi kuidas me kasutasime kõike mis on turistide jaoks sinna ehitatud ja rajatud, et vaatamisväärsusi oleks parem oma silmaga näha. Saime megasuure riisi ja karrikastmega roa. Mämm...

Rääksime veel pisut ja kobisime alla. Olime veel verandal ja vaatasime linna ja ookeanitulesid. Jah, siinpool maja on ikka ilusam. Homme kell 6 äratus ja läheme juba tööle. Franki ema maja juurde myyri lammutama. pidi lihtne ots olema. Soooobib.

Alari

Eike ja Ellu maa-elu

Meie elu kulgeb siin ikka vanaviisi - vahel koristame maju, mis pole harja ja lappi kyll aastaid nainud, vahel asume rehade ja labidatega dzungli vastu s6tta. Natuke ara hakkab tyytama see rutiinne elu, aga pole hullu, raha muudkui tiksub arvele.
Tegelikult jaab t66 k6rvalt aega ka muud teha. Naiteks teisipaeval kaisime louna pausi ajal vaatamas, mida need poisid kah teevad. S6itsime siis Jacky ja meie uue koka Zoe'ga m6ned kilomeetrid ja j6dsimegi poiste t66kohta. Vaatepilt oli.. huvitav. Meie ees, kahes suures aedikus, oli umbes kahesajapealine lehmakari. Moned lehmad olid yhes aias, teised teises. Teise aia lehmad voisid juba rahulikult hingata, sest nemad lasti varsti tagasi vabadusse, aga esimese aia lehmadel tuli veel natuke kannatada, sest selleks, et teise aeda jouda, oli vaja koridorilaadsest aiast labi minna, kus neid ootas veterinaar. Vaatepilt oli siis selline, et lehm jooksis hullunult varava poole, siis pandi ta mingisse puuri kinni, looma-arst toppis oma kae lehma tagumikku, askeldas seal natuke ja lasi siis lehmiku teise aeda. Vasikatel laks paremini - nemad said endale ainult m2rgi k6rva.
Jacky selgitas meile, et kord aastas kogutakse koik lehmad kokku ja tehakse neile mingi vaike opp, et nad enam tiineks ei jaaks. Nojah. Selline t66 siis. Meie aednikut66 on vist ikka parem:D

Muidu on siis lehmadel elu hea. Kuna maad on sellel farmil meeletult, siis elvadki need lehmad nagu vabas looduses. Nad peavad taiesti ise hakkama saama, keegi neid s66tmas ega kasimas ei kai. Ja neid on ikka toesti siin palju.. tuhandetes ikka. Elavad seal omaette kuni ykskord nad autode ja helikopteritega kokku aetakse ja Indiasse saadetakse. Selline see lihaveiste elu on.

Parast sellist huvitavat lonapausi asusime jalle toole. Jalle yhte hiiglasuurt dzunglit peenraks muutma. Siin on vahepeal ikka paris lobus tootada - rohid vaikselt, kiiret ei ole kuhugile, uhel pool vaatab kutsa suurte silmadega otsa ja ootab, et sa talle pulka viskaksid (et ta selle kahe sekundi parast jalle tagasi saaks tuua) ja teisel pool naksib vasikas seda heina, mille sa just peenrast valja kakkusid. Yks linnuke on ka meile sobraks hakanud. Tema pesa on siin meie maja juures. Jalgisime mitmeid paevi, kuidas linnupojad seal pesas muudkui kasvasid ja kasvasid ja lopuks ara lendasid. Nyyd on emalind yksi ja kaib pidevalt meil kylas, vaatab, et me ikka ilusti rohiksime. Kahju, et digikat kogu aeg kae parast pole. Nagu loomaaias tootaks:)

Kui lopuks idakaldale suurde linna jouame, siis on kyll ikka kontrast suur. Maalt linna!:D Siis ei oska vist linnas midagi peale hakatagi. Hakkame lehmi igatsema akki:D:D

Aa, jargmisel nadalal laheme kohalikku kooli ja raagime vaikestele abo-lastele Eestist:)

Aga okei, tsau siis praegu:) Peab tuttu ara minema, sest homme jalle kell 5 aratus, vaike hommiku trenn ja t66le!

Eike

Tagasi Geraldtonis

No nii. Pole nagu ammu kirjutanud, sest meie netipulga SIM kaart viskas sussid pysti. Aga lyhidalt siis meie tripist. Alguses arvasime, et oleme kohal 6 ööga ja 7 päevaga. Aga pigistasime selle ilusti nii nagu meile sobis ja kannatasime natuke rohkem järjest autoroolis istuda. Tulime ära kolme ööga. Saksa tydrukud vaatasid ainult neid asju, mis tee äärde jäid ja muud ei midagi. Aga me isegi tegime palju peatusi. Coral Bay's käisime ka korra läbi. Tydrukud läksid snorgeldama ja meie lasime Jenna rehvidest õhu välja ja läksime liivadyynidesse. Rohkem kui tund aega sai seal myratud. No ei ole halb pill see Jenna. Siis sõitsime ikka pärast seda pikalt Shark Bay poole. Kilomeetreid muutkui tuli. 7000 tuli ära ja nyyd kui Geraldtoni jõudsime, siis hästi natuke on puudu 8000 km-st. Pimedas sõitsime ka natuke. Aga see oli seal alas, kus on aiaga ära piiratud, et lehmi ei tohiks tee peal olla. Jäneseid oli kyll palju.

Geraldtoni jõudes oli kuidagi kodune tunne. Kolm korda lihtsam oli hingata ka. Siin on õhku, mida hingata. Ja õhk on mõnus jahe õhtuti. Panime tydrukud backpackeris maha ja aitasime asjad sisse vedada, aga seal polnudki vabu tube. Tuli välja, et pärast pikka otsimist pole kuskil Geraldtonis vabu tube. Kõik rändurid on põhjast siia kobinud. Nad said 2 viimast kohta yhte natuke kesklinnast eemal olevasse kohta. Aga me kohtame neid kindlast veel, sest yks unustas pusa autosse ja meie magamiskotid on nende käes. Meie aga... saime sooja vastuvõtu. Jõudsime just õhtusöögi ajaks ja Frank oli kypsetanud pisut mereande ja riisi koos aedviljadega. Rääkisime reisist, rääkisime tööst, rääkisime sellest, mis frank vahepeal teinud on. Paljust. Tööd meile on. Ja kui enam ei ole, siis franki sõbral on! Siis rääkisime Frankile, et vb tahaks kunagi proovida kalalaeva peal töötada. Lihtsalt kogemuse pärast. Ja loomulikult on Frankil tutvusi. Ja veel mingi eriti suure ja parima laevaga tutvused. Ytles, et see on raske töö, aga ta organseerib meile kunagi paaripäevase proovi, et kas me yldse tahame seal teha paar nädalat tööd. Sest jutud liiguvad, et kui Geraldtonis kalalaeva peal kuu aega tööd teha, siis rohkem austraalia jooksul tööd tegema ei peaks, sest töö on nii hästi tasustatud. Aga praegu alustame nädalavahetusel. Läheme Franki ema juurde myyri lammutama.

Nii me siis rääkisime poole ööni juttu ja hommikul vara siis läksime Telstrasse oma internetti korda saama. See ei ole lihtsalt võimalik, kui keeruliseks on klienditeenindus läbi telefoni aetud. Esmalt räägid pool tundi automaatvastajate ja masinatega ja siis vb saab keegi toru otsa, kes sind edasi suunama hakkab.

Nyyd on igastahes korras.

Linna peal nägi meid see vetelpäästja Ben. Ta ei suutnud uskuda, et me tagasi oleme. Sest paar päeva tagasi just kuulis tydode käest, et me oleme kõik Fitzroys.

Pesime Jenna ära ja lebotame niisama. Peaks õhtul kinno minema...

Ja muideks. Kaks asja. Allpool on 2 eelmist blogi ka , mis on ylse panemata. Ja Frank tõstis meid teise tuppa ka, kus on ookeanivaade ja tuba maksab 120 taala öö. Õnneks me ei pea maksma :)

Alari

Kodutee...

Äratus jälle esimeste päiksekiirte peale. Öösel on nii hea magada, sest telgil pole katust peal ja kohu tähistaevas on näha. Kiirelt söök sisse ja alustasime sõitu Coral Baysse. Sõit tundus kuidagi pikk... liiga pikk... Saime kella 11ks kohale. Ilm pilves. Tydod said kella 12se paadi peale snorgeldama. Kujutage ette, et me pole pmst veel austraalias vihma näinud. Altsikuga käisime liivadyynides Jennaga myramas. Noo tal ikka on jõudu :D. Tegime video ka mäkkeronimisest, mis kyll kokkuvõttes ebaõnnestus, sest sinna mäkke me ei jõudnud. Linnas jälle kummid täis, paak täis ja pesu ja söök ja edasi sõit. Nyyd on kell juba lähenemas seitsmele, kuid ikka sõidame, kohekohe on päike loojas ja oleme teinud jälle väga pika sõidupäeva. Ja sõidame edasi ka, natuke isegi pimedaga, siis saame samasse ööbimiskohta kuhu eelmine kordki. Ning me ei pea ärkama kell 4 öösel, et delfiine minna söötma. Seega homme läheme Monkey Miasse ja sealt tagasi tulles vaatame shell beachid ja värgid ära ja sõidame edasi.... Aga Järgmine peatus on GERALDTON!!! Me algul planeerisime 6 ööd trippida, kuid nyyd on sellest saanud 3 öö tripp :D. Kuna tahaks kogu aeg nagu koju jõuda, siis sõidame pikalt... Tahaks juba pehmes voodis magada ja tööd teha :D. Tydod magavad taga, altsik roolis ja kängurud, wallabyd, kitsed, lehmad ja lambad jalutavad yle tee. Vali milline tahad õhtuseks grilliks :D. Loomulikult on ka sadade kaupa laipu. Päikseloojangud on siin tohutult ilusad, ykskõik kus sa pmst oled... kas kõrgel või madalal, kas ookeani ääres või lihtsalt bushis. Jenna on tubli (ptüi-ptüi-ptüi), pole meid hätta jätnud.

Täna ajasin peaaegu poolemeetrise sisaliku alla, aga jäi ellu,

Raiki.

Ja poisid ikka kimavad edasi. Eile siis lasime kiirelt läbi karijini rahvuspargi. Yritame igalt poolt lõigata. Ja saksa neiud näevad ka ikka yht teist. Aga nad ei ole uurinud ka, mida siin vaadata on yldse. Nii me jätamegi palju vahele ja näitame neile ainult neid asju, mis tee peale jäävad. Tom Price linnas tegime väikse peatuse. Syya oli vaja ja telstra poodi oli vaja, sest on välja tulnud, et meie internetipulga sim-kaart on kytsa. Niiet meil pole nyyd netti enam yldse. Ja tydrukute optuse pulk on mõtetu. Sellel pole kuskil levi. ! Sinna mäe otsa komberdasime ka Jennaga jälle, mis 1100 meetrit kõrge. Aga seekord läksime veel kaugemale ja kõrgemale kui eelmine kord. Ja seal oli suur silt, et kes selle tee sinna yles rajas... Selle rajas yks austraalia Lions klubi. ;) Lions liikumine on austraalias ikka väga populaarne ja igas linnas on olnud lionsi märke. Ka Geraldtonis on. Me vist läheme järgmisele koosolekule ka. Sest koosoleku aeg on teada ja kylalised võõralt maalt on alati oodatud. J

Halb uudis on see, et pesta tahaks. Panime 200 km kruusateed ja kõik on tolmu täis. Isegi juuksed on jälle tooni võtma hakanud. Igas asi mis autos puutuda, on kohe käed jälle koos oranzi tolmuga. Oleme iga päev pigistanud natuke rohkem ja kaugemale sõita, et kiiremini kohale jõuaks. Selline tunne on nagu koju sõidaks... Et tahaks kiiremini kohale jõuda juba.

Ööbisime kuskil poolel teel coral bay’sse. Rääkisime saksa piffidega juttu ja lõpuks siis tuli välja, et me saksa keelt oskame. See oli eriti koom. Nad ei saanud aru, mida me naerame kogu aeg ja siis ma natuke vastasin nende jutule vahele midagi saksa keeles. Ja õhtu lõpuks olid nad juba esitanud kysimuse, et kas te saate aru mis me räägime? Jeezz :D:D

Siis oli selline minutine vaikushetk, kus nad mõtlesid, et mis nad kokku rääkinud on...

See oli ikka parajalt naljakas.

Käisime Jennaga mööda kuivanud jõepõhja ka sõitmas. Jätsime sakslased kokkama ja tegime raikiga tiiru. Jenna sai ilusti hakkama jälle. Ainult kui yhel rattal hakkab kontakt maaga kaduma, siis ainult sellel ainsal on jõudu ringi käia... J

Teeme ikka jõhkralt kilomeetreid siin austraalias. Tagasi Geraldtoni jõudes peab jälle tehnilise hoolduse ära tegema. 10000 pole enam kaugel.

Alari

800 km

Tsau mudilased. Broome’ist panime hommikul vara minema ja saksa tydodele rääkisime kohe ära , et täna tuleb pikk sõit. Lihtaslt kytame tagasi lõunasse ja midagi muud peale peldiku ja tankla te tee ääres ei näe :D Siis kytsimegi mõnuga minna. Esimese tanklani sõitsin ära ja siis mõtlesin, et nyyd oleks õige aeg yks kyl õlu avada. Panime yhe tydodest pulti ja sõitis päris hästi. Load olemas, kuigi sõitis esimest korda vastassuunas. Siis Port Hedlandist vaatasime madratseid neile ja muud ei midagi. Kiire lõuna siin ja seal... Ikka sõitsime. Eile sai Jennal 5000 km täis. Täna saime 6000km ka täis J Siis lasime teise piffi rooli. Et hindame ära ja vaatame, kas saab lubada yldse neid rooli. No teisega oli nii, et load olemas, aga joptõi. Tema ei saa enam rooli. Kõva kylgtuul oli ka ja see vänderdamine meenutas tydrukut, kellel ei oleks lubasid. Et sis järgmine kord teame arvestada... Nyyd oleme kuskil, kus me raikiga pole ise ka veel olnud. Mingi vaatega koht ja ööbida saab ka-.. Väga kena... Peagi keerame magama ja siis hommikul edasi. Tutvusime siis tee peal saksa tydodega... Yhte asja me veel neile öelnud ei ole...Seda, et me saksa keelt oskame :D Võib olla läheb vaja mingi aeg...Nii me siis kuulame muiates. Aga täna nad juba õppisid eesti keelt ja siis õpetasid meile numbreid yhest kymneni...See oli nii naljakas :D Arvutasime, et 7 päeva ja 6 ööga oleme kohal... tsau pläu...

Alari

J'rgmine blogi tuleb siis kui geraldtoni j]uame, sest meie netipulga simkaart suri 'ra. kasutan mingit kohalikku. K]ik ok, tsau.

And the fun begins...

Esimene 2ratus oli meil kell 04.45, oli ju vaja poisid ilusti 2ra saata.R22kisime veel natukene juttu, tegime nalja, j2tsime hyvasti ka Jennaga ning saatsimegi uniste kallistuste ja lehvitamisega poisid teele… Me l2ksime aga Eikege muidugi tuttu tagasi, sest t2na t66p2va polnud, panime kyll kella 10neks tirisema, kuid yles saime alles kell 12. Yle pika aja oli v2ga m6nus nii kaua magada. Yhes6naga hommikus66gile l2ksime sel ajal, kui tavaliselt meil l6una on. Peale hommikus66ki k2isin veel dusi all ja siis koristasime natuke omi tube ka.

Eile lubas meie ylemus Jacky meid t2na ujuma viia ja seda me siis ootasimegi. Kui enam v2ga oodata ka ei viitsinud, l2ksime ise Jackyt otsima. Ta yltes, et kohe varsti on minek ja ta otsib meid siis ise yles. Me l2ksime nii kauaks internetiruumi aega parajaks tegema. Umbes 10 minuti p2rast tuleb ta sinna ja teatab, et t2na l2heme me ujuma HELIKOPTERIGA. Ohh seda r66mu ja erutust, kui seda kuulsime. Jooksin ruttu tuppa ja haarasin digika, sest seda p2eva tuleb veel j22dvustada. L2ksime siis helikopterite ala juurde, seal oli Jacky elukaaslane Dan( selle koha omanik ja p6hiline ylemus) just meie kopterit valmis panemas. R22kisime natuke juttu ka, meie saime teada, et neil on siin kokku yldse 6 kehlikopterit, neli v2ikest ja kaks suurt, tema sai teada, et see on meie esimene kopteris6it elus. Kui Jacky ka kohale j6udis ei j22nud muud yle kui minema hakata. Dan r22kis kiirelt ohutusest, n2itas kuidas uksi lukustada ja kuidas yht pisikest nuppu vajutades ja k6rvaklappide kyljes olevasse mikrofoni r22kides me yksteisega suhelda saame. Kopteris oligi neli kohta, mis me ka k6ik t2itsime. Panime siis rihmad peale, k6rvaklapid p2he ja minekkkk. Oi see oli v6imas. Kopteris oli tohtu tuul, kuna esimesi uksi polnud, aga see ei h2irinud yldse, tegi just asja huvitavamaks. S6itsime siis yle Gogo stationi valduste. Yhes j6es, mis meie all lookles oli n2ha ikka p2ris mitu suurt krokotilli, siis tekkis kyll korra m6te, et kas ujuma minek on just hea m6te :D Siis n2gime veel metsiga koos oma pisikeste p6rsastega ja muidugi palju veiseid. Igatahes see oli nii lahe, sest see polnud nagu selline turistikas, kus inimesed viiakse suure raha eest 15 minutiks s6itma, vaid sa lihtsalt lendadki ome ylemuse helikopteriga ujuma ja tagasi, lihtne.

Me maandusime umbes peale 20 minutilist s6itu yhes tyhjas j6ek22rus. Seal samas keset eimiskit oli Dani ja Jacky s6prade telkimisplats, mis oligi meie sihtkoht. Need kolm meest tulevad igal aastal sinna n2dalaks metssigu jahtima. Selle ajaga saavad nad k2tte umbes 100 metsiga ja kysimusele, mis nad nendega teevad, vastasid nad, et j2tavad sinnapaika, teistele loomadele s66miseks.Kuid mitte k6igiga, sest t2na nad pakkusid meile kyll tykikesi praetud sealihast. Samuti saime me ise ka pyssist lasta, esimene kord proovisime niisama, teine kord visati 6hku see lendav taldrik, millele pihta pidi saama. Me muidugi ei saanud, aga need mehed oli kyll selles osavad. Peale seda, viis Dan s6brad helikopteris6idule ja meie Jackyga s6itsime ATVga natuke kaugemale ujuma. Vesi oli nii soe, ma arvan, et k6ige soojem kus ma kunagi ujunud olen, kuigi jah see polnud eriline ujumine, pigem lihtsalt istusime seal vees ja r22kisime maast ja ilmast. Yhes6naga olime parajaks saagiks krokodele:D Peale ujumist, hakkas juba h2marduma ning oli aeg tagasi s6ita. Nyyd avanes imeline vaade p2ikeseloojanugule……mmmmmmmm. See p2ev oli t6esti meeldej22v ja, et sellest veel v2he pole, pakkus Jacky, et homme v6iks uuesti minna. Helikopteris6it v6ib nii veel rutiiniks muutuda :D T2naseks 6htuks saime Jackylt m6ned DVDd ja yhe vana l2paka, millest neid vaadata. M6nus p2ev peab ju m6nusalt l6ppema ka!

Palk ei pruugi siin kyll k6ige parem olla, aga ehk see polegi k6ige t2htsam, sest see koht siin ja see kuu siin t6otab tulla midagi v2ga erilist, koos v2ga eriliste inimeste, koerte ja imearmsate kodustatud lehmadega. Ja teise aasta viisa saab ka! Ja esimesest palgast l2ks meil toa tagatis ka maha( selle saame tagasi, kui tuba on ilusti korras enne 2raminekut),t2hendab, et j2rgnevatel n2dalatel saame 150 doltsi rohkem, mis pole ju yldse halb. Nii et ma usun, et alati ei saa m6elda matemaatilistele kalkulatsioonidele, vaid tuleb kuulata sydame h22lt ja nagu n2ha r22kis meie syda v2ga v2ga 6iget juttu.

Musid kallid,

Lehma-Ellu:D

And the trip begins again :D

Jabadiduu. Äratus varavara kell 4, mina sain yldse kell 23 magama. Altsik peksis mind yles. Asjad autosse ja väike hommikusöök. Kedagi köögis ei liikunud väga. Tydod tulid ka meid ära saatma, ise nii unised ja tuduriietega :) nummi. Ja sõit algas... tee peal otsisime endale netist uusi autokaaslasi, et kulud broomist geraldtoni ära jagada. Leidsime kaks esmapilgul täitsa normaalset tydrukut. Sakslased, 19 ja 23 aastased. Nad alustasid oma trippi 2 nädalat tagasi Darwinist, aga kuna wet season algas varem, siis on seal maru märg ja kuum. Seega nad trippsid edasi broomi. Siin me siis kokku saime. Nad pole aga westcoasti veel avastanud, seega teeme neile kiire tuuri koduteel Geraldtoni. Tuleb jälle väike seiklus :D, nädalaga jõuame kindlasti geraldtoni. Helistasime ka Frangile, et uurida, et äkki on meile veel tööd. Ja mis selgus: loomulikult on ka majutus ja tasuta söök. Meil oli nii hea meel. Kõik on täna nii hästi läinud :D. Nyyd istume jälle Kimberly Club backpackeri basseinis ja ootame homset et edasi liikuda.

Rraiki.

Anekdoot

Eestlane, inglane ja sakslane lähevad hommikul kell 5 põllule tööle...

Tegelikult asi nii naljakas ei olnud. Vähemalt alguses mitte. Ärkasime jälle kell 3.45 yles ja suundusime töö poole. Mina ja raiki olime täna siis vanad olijad ja pidin auto ette seadma ja asjad pakkima ja vaatama, et uutel oleks ikka kindad ja vesi ja muu mant. Autos ytlesime uutele ka. Et õppige täna ära mis teha ja kus kaugel see töö on . Sest see on meie viimane tööpäev. Jah! Minu ja Raiki viimane tööpäev. Aga selleni jõuan varsti.. .Siis tööle jõudes seletasime natuke ja hakkasime vahetustega tegema. Et kes saab lebo otsa ja sõidab traktoriga. Kõigepealt panime sakslase pulti. Sakslane on tegelikult kõva neli poiss, aga selja taha ei oska vaadata ja kipub eest tormama ja siis me peame jooksma nagu lollid nende kaigastega. Aga siis lihtsalt peab veel hõikama ja suunama. Lisatöö meile. Inglane töllerdas yldse kärusabas. Tema kord oli keskmine riba korjata, kus midagi eriti pole ja saab teisi aidata. Aga hui ta seda tegi. Meil oli viimane tööpäev ja me pidime rabama nagu hullud. Õnneks ilm oli täna tuuline ja jahedam. Aga seda ainult hommikul. Ma olin juba kergelt pahaseks saamas sakslase peale, kui oli minu kord sõita. Siis tegin eeskujulikult ja näitasin kõigile kuidas peab. Siis oli inglase kord. Ja mis te arvate kui palju ta aru sai. Mitte karu võmpagi...

Oi kui kurjaks ma sain. See inglane... Noo ei olnud kõige pädevam prill. No ei ole kõige teravam pärl karbis. Noo ei ole kõige teravam kriit topsis. Puhta loll on. Päeva lõpuks sai isegi saksale tema peale pahaseks ja peksis vihast kaikaga vastu käru, et see liikuma hakkaks. Siis jooksis ette ja näitas, et liigu kiiremini ja siis niisama oli kuri. Siis oli juba meil naljakas, sest teadsim, et need kaks töötavad edaspidi koos. Ma nii armastan intelligentseid inimesi. Kahju kui harva kohtab. Aga see oli meie viimane tööpäev. Pärast seda on jube suva mis saab sellest kaikaärist siin põllu peal. Enne lõppu kui hakkasime põllu teisest otsast tagasi sõitma, siis ei osanud pädev prill 7. käiguga kohalt minema minna ja suretas põt-põt’i välja. Siis saksa teadur põletas starteri läbi ja ma ei osanud muud mõelda, kui ainult natuke naeratada. Sest mina sõidan kell 5 varahommikul minema. Ja minu pärast võib see inglane seda traktorit tõmmata ka. Ja sakslane kaikaid loopida.

Tulime koju ja koristasime Jenna. Pakkisime asjad.

Nyyd siis asjast. Juba teine tööpäev oli nii, et peas liikusid mõtted, et seda me kyll kaua enam ei tee. Kolmandal päeval oli mõte, et 2 nädalat teeme ära ja siis minekut. 4. päeval oli mõte, et nädal ja vehkat. Tydrukutele ei öelnud esialgu midagi. Plaane oli mitmeid. Aga praegu jäime yhe variandi juurde. Me ei tee enam siin kuumusega sellist tööd ja liigume alla. Ja alt idaranniku poole kunagi. Vahepeal teeme kuskil tööd ja võtame jõulud ja aastavahetuse vastu. Sest kui arvutada, siis ma saame siin ainult praegu 12,5 dollarit tunnis. Sealt maksud maha. 30 %... Seda tööd, mida meie praegu tegime. Ei teeks ma 100 taala tunnis ka. Kui läheks kuskile mujale ja peaks kasvõi oma majutuse ja söögi ise maksma, siis oleme ikkagi plussis. Ma ei saa aru , kuidas siin kohalikud töölised seda ära ei suuda arvutada. Hambutu ben näiteks joob oma palgast 200 taala kuus maha ka... Siis ei jää midagi ju järele.

Käisime siis tydrukutele mõtte välja ja nii suuri silmi ma polnud raiki veel eikel näinud.. Nad olid just harjunud siinse eluga ja kõik oli vinks vonks kuni selle hetkeni, kui nad palga kätte said natukese eest. Ja see tegi 8 dollarit tunnis. Sealt olid maksud maas. Aga elamine on tasuta. Raha ei kulu. Siiski seda on väga vähe... Aga neil oli juba kindel plaan, et ikka suurlinna ja aastavahetuseks pidu-pidu. Ja lennupileti variant oli ka uuritud juba... Seega...

Siin lähevad meie teed lahku. Mina ja Raiki läheme lõunasse ja vaatame mis elu toob. Ilmselt toob selle, mis mul isa pakkus. Aga tydrukud jäävad viieks nädalaks veel siia. Ja siis lendavad siit idarannikule. See on neil juba viimased kuu aega peas.... kuldne ja kytkestav idarannik :D:D See on võimalus neil paar kuud ise hakkama saada. Sest praegu me ikka teeme liiga palju nende eest ära. Ma olen kindel, et nad saavad hakkama, aga kui ellu eile kysis hämmingus, et kuidas te need numbrid saite, et mis tunnis saate ja palju elamise peale kuluks. See on lihtne 2 klassi korrutamine jagamine. Ja Eike mässas eile yle tunni inernetis, et panga asju korda saada. Seal oli nii raiki abi vaja ja lõpuks ei jõutud ikka kuskile. Aga looooomulikult saavad hakkama. Pärast seda, kui nad seda blogi loevad, siis kindlasti teavad, et saavad! :D:D Aga kui nyyd veel numbreid kokku panna, siis Ellukene... Ja Eiksukene... Midagi teile teemoonaks. Kui te teenite siin 8,8 dollarit tunnis pluss maksud, mille te saate alles eestis kätte. See teeb 70,4 dollarit päev ja te olete kokku 5 nädalat. See teeb 5x7=35 päeva. Mis teeb kogupalgaks 2464 taala. Aga kui nyyd meenutada lepingut, siis minu arvutuste kohaselt saate te lõpuks kätte enne ära minekut umbes 1800 taala ja sealt lennupilet 450 taala maha teeb 1350 taala. Siit lennujaama ja ka idarannikul on lennujaam kaugel linnast. See teeb ilmselt takso ka. Järel 1300 taala. Syya peate ka ostma esimese kolme päeva jooksul kindlasti. See teeb 1200 taala ja majutus on ka veel. Järele jääb 1000 taala. Kui te tahtsite kohale jõuda enne kahekymnendat, siis vasus sellele võrratusele... Teil on 1. Jaanuari hommikuks kerge MIINUS :D m.o.t.t.

Me raikiga yritame broome’ist kedagi leida, kes vb tahab kyyti perthi poole. Saab kytuse neljaks jagada. Ja saab uute inimestega tuttavaks.

Seda me räägime, et seiklused alles algavad. Ja nyyd siis tuleb vb juba topeltpostitusi. Nii siit kui sealt poolt austraaliat.

Olege kallid ja ärge palun jää peal libisege...

Alari Kasvand

Cow Girls

Maletate veel t6sieluseriaali Simple Life (Lihtne elu), kus 2 linnatsikki saadeti maale lehmade ja kanadega maid jagama? Nonii, kujutage siis endale seda ette, sest umbes selline minu ja Elise elu siin farmis on:) Ainult et meie vast saame natukene paremini nende asjadega hakkama.. loodetavasti:D

Nii. Meie ylesanneteks siin farmis on siis koristamine ja aiat66. Esimesel paeval pidime yhte nendest Paljudes majadest, mis siin on, koristama. Siis oli kyll selline tunne, nagu oleks tagasi Franki juures hotellis. Jalle need samad voodid, linad, padajapyyrid.. lubasime Elluga, et kui idakaldale j6ame, siis yhtegi koristamist66d me enam ei tee. Nii kopp ees sellest!

Aga p2eva teine pool l2ks juba m2rksa huvitavamaks. Nimelt kysis Jacky (meie uus boss, 30-aastane v2ga tore ja s6bralik naine), et kas me ATVga s6ita oskame. Eitava vastuse peale naeratas ta lahkelt ja ytles, et see on v2ga kerge! Nyydseks on ATVga s6itmine meile igap2vaseks asjaks saanud ja me tuleme sellega v2ga h2sti toime:) See on ikka vaga m6nna - kihutad m66da liiva ja vaatad, kuidas kangurud eest 2ra hyppavad.

T2na n2itas Jacky meile ka kuidas ATV 6li vahetada, kuidas bensiini juurde panna ja kuidas kumme pumbata. Me saame ikka v2ga targaks siin!:)

Niisiis s6itsime me esimesel p2eval p2rast suurt koristustood karjamaale ATVga lehmi taga ajama:D Ellu istus ATV peal ja Jacki sidus talle lehma ATV kylge. Suht koomiline vaatepilt. Meie Jackiga ajasime ylejaanud lehmi taga, et need juhtlehmale ikka jarele laheks.

Muide, vasikad k6nnivad siin niisama hoovis ringi, nad peavad neid siin nagu koduloomi. Alguses oli kyll naljaks, kui k6nnid oma toast v2lja ja v2ike lehmik vahib sulle suurte silmadega otsa, aga nyydseks oleme nii meie kui lehmad yksteisega harjunud:)

Eile t6i Jacky aborigeenist s6branna meile oma lapse m6neks tunniks hoida. Vaike nunnu paari-aastane poiss. Naljakas oli see, et kui temaga r22kida, siis saad aru, et ta m6istab, mida sa r22gid, aga vastu ei ytle ta yht ainsatki s6na. Samas oma emaga r22gib ta v2ga palju. Jacky ytles, et ykskord oli ta tema juuresolekul oma ema juurde l2inud ja sosistanud: vaata emme, ta on ju valge! Yhes6naga m6tlesime Elluga, et kui tahame selle v2ikse poisiga jutu peale saada, peame oma n2od ilmselt mustaks v66pama.. :)

Poiss oli ikka paras marakratt ka. Sel ajal kui meie Elluga mingist varesepesa sarnasest moodustisest lillepeenart kujundada pyydsime, oli see vaike marakratt ATV peale roninud ja koiki voimalikke nuppe vajutanud. Tulemuseks see, et masin lihtsalt ei kaivitunud enam. Suure uurimise ja puurimise peale saime lopuks teada, et nyyd peame paaril korral ATV k2sitsi n66rist k2ima t6mbama. Saime hakkama.

Tana koristasime jalle mingit maja. Muidu v2ga ilus ja uus maja, aga oiii kui r2pane! P2rast 3 tundi kyyrimist muutus hallikas-kollakas vannituba lopuks lumivalgeks. Kahju, et me pilti ei teinud- enne ja parast. Kontrast oli ikka meeletu! Koristada on muidu isegi p2ris l6bus vahepeal. V2hemalt m6nel putukahuvilisel oleks siin kyll v2ga tore, sest neid siin ikka jagub! Oleme paris suuri amblikke nainud siin (6nneks mitte enam elavate kirjas), siis igasuguseid vaga suuri prussakaid ja kahtlaseid usse ja yhest vetsupotist vaatas yks suur heleroheline konn meile vastu. Ta n2gi t2pselt nagu multikast v2lja hypanud. selline, kellele teed musi ja kes siis printsiks muutub:) aga seda me millegiparast ikkagi ei proovinud.. nojah, teine kord siis.

Muidu on elu siin tore. Aga v2ga varajane! Sest paeval on lihtsalt liiga kuum, et midagi teha. Hommikul 2rkame Elluga u kl 5, teeme natuke trenni, pool 6 on hommikus66k. Siis t66le, kell 8.30 on v2ike paus. Jacky teeb meile alati selleks ajaks mingi v2ikse sn2ksi. Siis jalle t66le. Kell 12.30 on l6unasook ja parast seda paar tundi paus. Sellel ajal me tavaliselt magame v6i lebotame niisama, sest nii kuum on, et midagi tarka kyll teha ei joua. Kella kolmest viieni jalle t66 ja kell 6 on kogu rahvast t66lt tagasi ja siis s66me k6ik koos 6htust. Yldislt lahevad paevad vahemalt siiamaani kiiresti. 6hkkond on meeldiv ja inimesed s6bralikud. Selline tunne on nagu oleks vanaema juures maal. M6nus. Keegi tagant ei sunni ja isegi kui t66 on vahepeal raske, siis m6tleme, et see on ikkagi igati v22rt kogemus.

Jacky on muide suureparane kokk! S66k on parem kui nii m6neski restoranis, ausalt! naiteks eile oli 6htus66giks kahte sorti salatit (ja mitte tavaline kurgi-tomati salat, vaid seal oli igast pahkleid ja rosinaid ja koik voimalikke asju, koigile ei oska nimegi panna), paneeritud liha ja kartulivorm ka veel. Magustoiduks ise tehtud mangoj22tis, muffin ja muffini peal oli veel mingi maasikate ja mustikatega jogurtitaoline kaste. No taitsa l6pp. Tee v6i pilti sellest uskumatust 6htus66gist. Talle t6esti v2ga meeldib syya teha. Ja fantaasiat j2tkub tal ka ikka kuhjaga. Lisaks on siin veel p2ris suur kylmruum, mis on t2is arbuuse, banaane, 6unu ja muid puu- ja juurvilju. V6ta mida tahad ja kuna tahad! AA, ja Mangod! Mangod on nyyd meie lemmikpuuviljad! Aga poest me neid v2ga osta ei raatsinud, sest yks mango on u 30kr, aga siin kylmruumis on neid palju... :)

Jacky ise on t6esti vaga s6bralik ja tore. Ja ta on minu ja Elise t66ga v2ga rahul ka. Ytles, et tal on vaga hea meel, et just meie siia sattusime. Meil ikka bossidega veab siin Austraalias.

Muidugi ei ole meie t66 poiste t66ga v6rreldav, aga nyyd vahemalt naete, et meie ikka teeme siin ka t66d ja n2eme vaeva..sest siis tuleb ju... raha, mille eest j6uluks idakaldale lennata!:D

Tsau siis emmed-issid ja koik teised kallid blogilugejad!:)

Eike

Hambutu Ben.

Nagu kaks vilunud kala olime me raikiga hommikul vara yleval ja juba suundusime oma 20 liitrit vett varuma ja natuke sööma. Tee peal nägime kaht kena neidu hyppenööriga hyppamas. Tydod tegid seal kauguses peffi pringimaks. Me aga läksime ikka sööma ja polnud eriti aega juttugi ajada. Midagi head sealt tööpäevast jälle loota ei olnud ja nii me tasapisi lohistasime oma vett ja lõunat auto poole. Hambutu Ben oli juba suksu soojaks ajanud ja maja ette tirinud. Aga tema muidugi sõita ei saa, sest tal pole lube. Nii siis ikka minu kord. See toyota nyyd ongi põhimõtteliselt meie tööauto raikiga. Sõitsime siis töökoha poole ja Ben muudkui rääkis midagi seal meile, aga kuna me pole ikka veel aru saanud mis keelt ta räägib, siis me ei saanud tuhkagi aru. Seda saime aru, et ta kiitis meie kepikorjamise töö taevasse ja et tema olevat ka seda teinud. Aga nyyd ta töötab traktoris, kus on kliima. Ega seal olevat parem. Siis jõudsime peaaegu kohale, kui hambutu ben hakkas midagi mögisema. Ta vaatas, et tema traktoris on keegi teine ja peab vist ise ka tulema kaikaäri peale. Siis ma ei saanud kysimata jätta, et ise ytlesid, et meie töö pole ka raske ju, nagu sa ytlesid. :D Aga ta ikka vingerdas ennast kuidagi traktori peale ära ja me raikiga jäime kahekesi. Ei olekski viitsinud temaga mässata. Siis poleks saanud nii palju lebo lasta, kui tema oleks ka seal passinud. Nii me siis tegime yhtejutti seda saadanst tööd. Päike lõõmas ja tuul puhus kui fööniga. Ilma tuuleta on isegi parem. Tegime mitu lõunat ja puhkasime , ajasime juttu ja arutasime elu. Aga päris palju tööd sai ka tehtud. Mingi aeg astusin endale yhe terava oksapiigi, mis siin igal oksal kyljes kasvab, jalga ja raiki pidi natuke opereerima. Täna ei olnud yldse see päev, kus viitsiks midagi teha. Ma olen maalt ja teinud igasugu töid, aga siin kuskil läheb ikka see fyysilise koormuse piir. Raiki ei saanud kohe hommilkul ennast kuidagi käima. Vett kulus kuidagi palju ja uni oli.

Korraks suutsime ka oma traktori välja surtada ja senikaua yritasime käima panna seda vana kortsus põkat, kui aku lõpuks alla andis. Siis polnud muud, kui raadiosaatjaga hambutu Beni sagesusel ja „tule tõmba käima“ . Nii ta siis kimas läbi kuumusest virvendava horisondi meie poole. Tõmbas meie väikest traktorit nagu kassipoega oma suure hobusega. Siis rääkis veel pikalt ja laialt oma tööst siin ja isegi siis kui ma midagi kysisin. Siis sain alati vastuse. Aga vabandage väga... Ma ei saanud mitte midagi aru! :D

Nii me raikiga pidime tegema veel poolteist tundi seda orjatööd. Nu me siis suutsime seal aega venitada ka. Raiki kaotas vahepeal tugevas tornaado laadses liivakeerises oma mytsi. See lendles ringiratast õhus ja mina naersin lõualihased krampi, seni kuni ta seda jahtis mööda tyhja välja. Aga ohh pääseteed. Kärukumm andis otsad. Pool tundi peaks veel tegema tööd, aga mis seal ikka. Panime minema. Boss tuli tee peal vastu. Tuligi uurima, et kas me juba mitte sulanud ei ole sinna. ? Rääkisime talle kummijama ära ja suundusime koju. Homme on juba teistmoodi päev. Hambutul Benil näiteks on täiesti vaba päev ja me ei peagi temaga autot jagama. Me jagame seda hoopis meie uue tööpartneriga. Mingi saksa jorss on ka selle töö peale saanud. Pole veel näinud, aga tydrukud rääkisid, et ta juba päris, et mis kell töö algab. Kas 8 või 9? Tydod vastasid, et kell 6. Tal oli suu lahti. Ja me raikiga võtame võimust ka. Meie oleme tema ylemused nyydsest ja ytleme, et ta peab kell 3.45 ärkama ja tuleb meiega tööle. Sest homme läheme varem ja saame varem koju ka. Vast. Ja laseme tal hommikul käru kummi ära vahetada. Ega tema ei tea, et me siin kolmandat päeva oleme.

Tydrukud sõitsid täna ATVga ringi jälle ja tegid siis oma jahedas toas lõunauinakut , kui me koju tulime. Lodev... J

Ootame nyyd õhtusöögi ära ja kiirelt magama.

Me ei vingu enam kunagi, et väljas on kylm. Sest siis saab riideid juurde panna. Aga mida sa kuumaga maha võtad kui enam midagi võtta ei ole???

Altšik