Sydney? Melbourne? (Eikelt)

Nii ma raagin siin nyyd natuke, miks meie plaanid nii 2kki nii kardinaalselt muutusidJ

Tegelikult uurisin juba Bayron Bays olles Nele kaest nende too kohta. Nele andis siis meile farmiomaniku numbri ja parast positiivset telefonikonet farmeriga oli meie plaan selline, et 3-4 paeva oleme Sydneys ja siis hakkame kuidagimoodi Swan Hilli poole liikuma. (See on siis meie tulevase tookoha asukoht - vaike linnake New-South Walesí ja Victoria piiri peal e siis ikka paris l6unas juba. )

Soitsime siis meie hipist autojuhiga mooda rannikut autonina Sydney poole, kui Nele meile sonumi saatis, et jah, saame kindlat toole, aga oleks parem , kui me nendega juba teisipaevast alustada saaksime. Siis saavad nad meile ise naidata ka, kuidas see too tapselt kaib (sest nemad on seda juba paris kaua teinud) ja siis saame ikka sellele samale tookohale (sest seal on vist yhes farmis mitu erinevat tood, aga meie tahame ju ikka parimatJ) Sonum oli siis u selline, et ’’akki lendate siis kohe Melbourne’i ja siis laheme sealt autoga koos Swan Hilli?’’ :D Alguses oli kyll, et missassssjaaa.. meil juba Sydney slime ees..koikvoimalikud autos olevad turismiraamatud Sydney kohta labi sirvitud, olulisemad kohadki kirja pandud ja tasuta majutuski Couchsurfingu kaudu olemas. Aga siiski parast vaikest ar(v)utamist otsustasime Elluga, et toesti ..Sydney jaoks pole meil vist praegu piisavalt ressurssi, sest nagu meie autojuht ytles, seal ei saa hingatagi ilma raha kulutamata. Ja ka aega ei oleks piisavalt, kui juba teisipaeval Swan Hillis olema peame. Seega muutsime oma plaane ja otsustasime Sydeyst otse Melbourne lennata.

Tee peal hakkas meie auto akki imelikku haalt tegema ja jargmises linnas pidime autotookotta minema . Aga umbes pooleteise tunni parast oli auto jalle valmis teekonda alustama, nii et midagi hullu seal ilmselt polnud.

Laksime siis Kuaalahaiglasse, mis oli kyll kahjuks juba suletud, aga nagime siiski kuaalapoisse ja -tydrukuid, kes monusalt suurtes ja voimalikult koduseks muudetud puurides oma paranemist ootasid. Lugesime ka, kuidas vaga paljud just metsapolegute ohvriks langenud kuaalad on ilusti seal haiglas paranenud ja kuidas toesti nende eest seal vaga hasti hoolitsetakse. NunnuJ

Kuna hakkas juba hamarduma ja jargmise linnani oli veel paris palju maad, siis jatkasime kiirelt oma trippi. Lopuks joudsimegi Newcastelisse, mis on Sydeyle juba paris-paris lahedal. Linna joudes oli hasti aru saada, et suurlinn on laheduses, sest see linn oli kyll teiste ranniku22rsete linnadega vorreldes suurem (150 000 elanikku) ja kuidagi..toostuslikum. Kuna k6ht oli juba natuke tyhjaks lainud , laksime poodi ja ostsime vorstikesi ja Garlic Breadi ( see peaks siis olema midagi sarnast nagu meie kyyslauguleib, aga siin on see sai ja seal sees on kreemjas namma asi).

Vaikse otsimise ja kysimise peale leidsime ka sobiva grillikoha ja meie pidulik (voi siis mitte nii pidulik..) ohtusoomaaeg vois alata. Parast mangisime veel teiste packpackeritega Iirimaalt natuke UNOt ja siis .. madrats murule ja tuttu! Paris odavalt saab ikka labi ajada, kui ainult tahta. Byronis maksime yhe oo eest 30dollarit, siin oleme juba 2 ood taitsa tasuta tahistaeva all maganud. Hommikul saime veel tasuta rannamajakeses dushi all ka kaia – mis nii viga.

Tana oli siis see paev, kus pidime rongiga Sydneysse minema (sest meie autojuht tahab veel siia linnakesse jaada), et sealt kohe lennukiga Brisbane lennata. Aga nagu ikka ka seekord muutusid meie plaanid! Parkisime auto ja m6tlesime kysima minna, kus rongijaam asub, kui nagin laheduses Flight Centerít e siis mingi lennu broneerimis keskus vms. Mis siis ikka! Laksime sisse ja kysisime, millal laheb esimene lennuk Newcastelist Melbourne ja kui palju pilet maksab. Vastupidiselt meie arvamusele, et vaiksemast linnast on lennupilet kallim kui suurlinnast, selgus, et siit saame Melbsi lennata vaid 85doltsiga. Sydeyst oleksime pidanud maksma u 130 voi rohkemgi + rongipilet. Jalle vedas! Sest parkisime ju auto taiesti kogemata Flight Centeri juures olevasse parklasse.

Niisiiis nyyd on meie plaan teisipaevast toole hakata ja siis arvatavasti seal nii kaua ara tootada, et teise aasta viisa katte saada ( vanemad, arge paanitsege! Me ei jaa kohe teiseks aastaks! See on lihtsalt.. investeering tulevikkuJ) Ja parast seda peaks meil nii palju raha ka olema, et koik oma plaanid teoks teha ja ka ilmselt Austraalias mitte enam tootada. Sest seal on tunnipalk ikka paris hea.

Niisiis otsustasime seda paeva taiega nautida (sest tana on laupaev ja juba teisipaevast oleme toorakkes!) tsillisime niisama linnas, nautisime paikesepaistet ja kui koht tyhjaks hakkas minema, suundusime Elluga mereanni restorani.. Me oleme ikka elluga imelikud Backbackerid - yhelt poolt saastame raha ja magame murul, teiseltpoolt laheme peenesse mereanni restorani ja naudime krabisid ja austreid. (Aga ainult selleparast, et teame, et meil on nyyd too olemas ja niipea enam nii maitsvaid sooke ei saa.:)

Siis oligi aeg lennujaama poole minema hakata. Motlesime minna bussiga, sest see on kesklinnast u 30min s6it ja ei tahtnud oma autojuhti enam sellega koormama hakata. Kyle viis meid siis ilusti bussijaama ara, jatsime hyvasti ja suundusime bussijaama. Aga oh imet, bussid lennujaama kaivad siin kyll vist isegi harvemini kui lennukid! eriti laupaeval ja jargmise bussiga ei oleks me enam oma lennule joudnudki! Jooksime siis kahku tagasi Kyle auto juurde ja onneks oli ta vaikese raha eest valmis meid lennujaama soidutama. N6me ikka kyll, et see lennujaama buss kaib suvalistel aegadel..nad voiksid bussiaegu ju ikka lennuaegadega kooskolastada.. aga nojah, laks onneks jalle ka seekord.

Praegu olengi lennujaamas. Ootame siin oma lendu, mis hilineb 40 min ..nagu ikka! AA, peaks veel mainima, et Elis vist naeb kyll lennujaama turvameeste silmis narkodiiler valja!J sest Iga Kord kui me lennujaamas sellest varavast labi peame minema, kus pole eriti hea piiksuma hakata, kutsutakse Elis korvale (isegi siis, kui masinad ei teinud tema varavast labiminemise ajal yhtegi piiksu!) ja turvamehed kontrollivad ta mingi masinaga veelkord yle. Taitsa naljakas juba!

Ja tahan veel mainida, et Bayron Bay on siiamaani ilmselt mu lemmiklinn. Kohe, kui bussiga linna sisse soitsime, tundsin ennast kuidagi koduselt ja hasti. Ja Surfers Paradisega vorreldes on see ikka taiesti teine maailm. Nii palju live muusikat ja hipisid ja need kaunid rannad, mille vahetus laheduses pole mitte pilvelohkujad vaid m2ed ja lopsakad metsad.. nii monus lihtsalt. Ja inimesed olid ka hoopis teistsugused. Vaga hasti oli aru saada, kes on linnas p6liselanik, kes turist. Isegi politseiniku-harral oli pikk pats peas!:D Ka meie elluga tegime digimuutuse ja muutusime korgete kontsadega linnapreilidest hipilikeks Byroni elanikeks. Hipiehted kylge ja kontsakingad vois seal linnas heaga kotisygavusse unustada, sest selles linnas ei vaataks keegi imelikult, kui seal ka paljajalu tanaval ringi silgata. Ka klubis magiti hoopis teistsugust muusikat ja tantsiti teistmoodi. Kuidagi nii vaba ja monus oli see linn. Aga ilmselt ka see tyytaks ... lopuks, aga hea oli naha midagi hoopis uut ja huvitavat. See on linn, kuhu voimalusel laheksin kunagi tagasi. See linn volus mind lihtsalt ara..

Okei, tsauu siis! Lennuk tuleb juba! Jargmine blogi siis ilmslt juba meie tooelust. Olge tublid!

Eike