Pole enam paris kaua blogi kirjutanud. M6tlesime, et nyyd oleks 6ige aeg seda lopuks teha. Advendikingitus teile!:)
Niisiis, meie elu kulgeb siin ikka yldiselt t6iselt, kuid 6nneks leiame koos Jackyga t66 k6rvalt ka aja l66gastumiseks. Aga kui arvate, et meie puhkus on teleka ees logelemine, siis eksite!:)
Aga alustan n2dala algusest. Meie t66d muutuvad siin yha .. hmm mehisemaks. N2iteks yhel p2val ytles Jacky meile, et grilliala v6iks umbrohu asmemel kivid 22ristada. Kive tuleb aga tuua meie majast natuke kaugemalt. Nii ta siis andiski mulle yhe Land Cruiseri, Elisele teise ja ytles, et proovige alguses niisama ringi s6ita ja parast v6tke kopp ja yks saab siis kopaga kive Land Cruiseri kasti laduda. Nii me siis tegimegi.P2rast kyhveldasime kivid maha ja p2ris ilus sai! Sel ajal kui me Elisega labitatega kive maha loopisime, naljatlesime, et kodus kyll meile keegi sellist t66d ei annaks – ikka teeks seda isa v6i onu .. no kindlasti keegi Mees. Aga meile meeldis see t66 palju rohkem, kui naiteks umbrohu kitkumine v6i moppimine:P
Reedel oli siis meil vaike t2htpaev. Juba kolm kuud Eestsit ara oldud! Ei teagi, kas see aeg on l2inud kiiresti v6i aeglaselt.. kiiresti vist pigem. Ja siin Statonis on meil ka veel ainult 10 p2eva olla! Jah, aeg l2heb ikkagi kiiresti..
Niisis, kolm kuud t2itus ja t2histasime seda v22rikalt. Hommikul kell 5.30 olime juba linnas. Bikiinid seljas ja valmis basseini sulpsama. Nimelt pakkus Jacky v2lja, et v6iks hommikul vesiaerioobikasse minna. Koht oli sama, kus me juba eelmine kord k2isime, aga otseselt vesiaeroobika tundi seal ei olnud, vees olid lihtsalt rattad ja siis mingi trenas66r, mis treeneri arvates pidi suustamist imiteerima. P2ris m6nna oli. See andis terveks ylejaanud paevaks palju energiat.
Soitsime siis tagasi koju ja alustasime oma t66paeva. Olime natuke aega t66tanud kui Jacky meie juurde tuli ja kysis, kas me pilte tahame vaadata? Nimelt oli meie Stationisse tulnud yks vanem daam, kes s6idab oma autoga Austraalias ringi ja myyb 6limaale. Yksinda muide! Ja ta on Queenslandist, just sealt, kuhu me 10 p2eva p2rast l2heme. Ta pakkus meile seal kandis t66d ja tema s6bral on just Surfers Paradises (kuhu me jouludeks plaanime minna) restoran! Ta andis meile selle restorani kontaktid ja ytles, et me tema nime mainiksime. Voib-olla laheme siis sinna toole!:)
Parast seda t66tasime m6ne tunni ja siis laksime jalle linna, sest sel p2eval avati Fritzroy linnakeses uus supermarket ja see on ikkagi suur asi siin! Lisaks supermarketi kylastamisele p6ikasime ka kohalikku aborigeeni kunstimuuseumisse, mis oligi tegelikult meie linnas6idu p6hjuseks, sest 6ige varsti laheme me 2ra idakaldale ja seal enam neid aborigeeni asju nii palju ei ole kui siin. Pildid olid t6esti vaga ilusad ja hoopis hoopis teistsugused kui tavalistes kunstigaleriides. Tegime m6ned fotod ka, et te ka n2eks. P2rast l2ksime veel kovikusse ja l6ime Elluga j22kohvisd kokku ja soovisime yksteisele head aastap2evaJ
6htuks tegi Jacky meile veel vaga maitsva shokolaadikoogi, mida me parast 6htus66ki jaatisega s6imeJ
Selline p2ev siis.
Laup2evaks oli meie Stationis j6ulupidu planeeritud. Olime Jackyle paar paeva varem raakinud, et Eestis teeme tavaliselt joulude ajal piparkooke. Siin see nii populaarne pole, aga ta oli igati nous, kui me pakkusime valja, et voiks joulupeoks piparkooke teha. Laupaeva hommikul tegime paar tundi t66d ja siis asusimegi piparkooke meisterdama ( e siis saime piparkookide tegemise eest palka, naljakas..:).. Ja muide, isegi taigna tegime ise! Ma ei ole tegelikult kindelgi, kas seda siin poes yldse myyaksegi. Aga meie superkokk Jacky muidugi jalle teadis, kuidas seda taigent teha. Aga nagu paljud asjad siin Austraalias on veidi..Teistmoodi kui Eestis, nii olid ka meie piparkoogid ikka Austraalia moodiJ Ei mingeid joulukuuse-, t2hekese- v6i kuu-kujulisi piparkooke! Meie Austraalia piparkoogid olid ikka kaelkirjaku, krokodilli v6i ahvikese kujuga. Terve loomaaed koos! Parast kaunistasime oma piparkoogid ilusti ara ja need tekitasid ohtul paris suurt elevust ja laksid hasti kaubaks:)
Pidu oli tore, inimesi oli paris palju. Meil oli elluga eriti huvitav, sest saime tuttavaks yhe poisiga L6una-Aafrikast. Teil tuli kindlasti kohe mustanahalise inimese pilt silme ette, aga tegelikult oli ta valge ja aktsendi jargi arvasime alguses, et ta vb Iirimaalt. Ta t66tab siin kuskil meie naaber-Stationis (mis on ikkagi yle saja kilomeetri meie omast). Ja ta ei olnud yksi, temaga oli kaasas veel kolm poissi, koik L6una-Aafrikast ja koik valged. Saime tema k2est v2ga palju huvitavat L6una-Aafrika kohta teada. Kuidas tegelikult koik need u 2 miljonit valget inimest, kes seal elavad, kannatavad mustanahaliste repressiooni all. Kuidas nende talud v6eti parast mustanahaliste v6imule tulemist t2pselt sama moodi 2ra, nagu meilt venelaste poolt. Neile anti ka vaid 2 tundi asjade pakkimiseks ja koik asjad (k.a fotod), mis olid seintel, pidid sinna j22ma. Kuidas valgetel inimestel on raske toole saada, sest t66intervjuul ei huvituta esmaj2rjekorras mitte sinu kvalifikatsioonist, vaid rassist ja soost. Selle j2rgi pannakse sulle nagu mingi hinne ja valge inimene saab loomulikult koige madalama. Kuidas kuritegevus on seal nii suur,et maja aknad-uksed on ymbritsetud trellidega ja majas on paanikanupp jne. R66vm6rvade ja v2gistamiste protsent on vaga k6rge ja nende pealinn on ohtlikeim maailmas. Ja kui sa ntks oovahetuses t66l oled, siis kui sa ei taha, et sinuga midagi halba juhtuks, pead sa lihtsalt koikidest punase tulega fooridest yle kihutama, sest kui sa foori taha seisma j22ksid, oleks su elu ohus. Selle parast randavadki noored hakkajamad valged inimesed sealt 2ra. Nagu tema. Aga tema pere ja sugulased j22vad ikkagi sinna, sest see on ju ikkagi nende kodu. Kurb..
Pyhapaeval magasime kauaaaa.. siis r22kisme veel natuke meie uute s6pradega Louna-Aafrikast ja siis tuli Dan (Jacky mees) meie juurde ja kysis, kas me veesuuskadega tahame s6itma tulla. Helikiirusel lendasid bikiinid selga ja juba olimegi auto peal.Ootasime seda juba pikisilmi! S6itsime siis selle sama j6e aarde, kus me eelmine kord skuutritega s6itsime. Rahvast oli meiega kaasa tulnud paris palju, nii meie Stationi inimesi kui ka m6ned kylalised, kes ooseks olid jaanud, aga julgeid, kes suuskadega soitma laheks, nii palju ei jagunudki:D
Soojenduseks s6itsime niisama skuutriga ringi (mis on endiselt v2ga lahe) ja siis tuligi aeg suusatamist proovida.
Jacky jutu jargi pidi see v2ga kerge olema. ‚Eaaaaaaaasyy!!’ Aga ytlen ausalt, et kui ma kalda pealt vaatasin, kuidas teised seal vees nende suuskadega ukerdasid ja yldse nii kergelt ennast suuskadele pysti ei saanud (ja m6ned ei saaa-nud-kiii), siis ei tundunud see enam yldse nii Eaassyy! Ellu l2ks enne mind ja mina elasin talle sydamepuperdades kaasa. Ellul see suuskadele saamine siiski seekord nii h2sti ei lainud, kuigi paaril korral oleks kyll veel v2ga v2he puudu j22nud ja ta oleks suuskadel olnud! Aga jah, jargmine kord siis.
Ja siis oli minu kord. Ma juba olin suht pessimistlik selle suuskadele saamise suhtes ja n2rv oli ka sees. Pluss veel see p2ris suur publik kaldal. Aga mul 6nnestus pysti saada. Kohe esimesel korral:) endalegi tundus usukumatu. Aga see on t6esti kerge - peab lihtsalt 6iges asendis olema ja paat ja suusad teevad kogu t66 sinu eest 2ra. Mingeid hiigla muskleid ei ole selle jaoks vaja! Aga siiski on see ikka p2ris korralik trenn, sest suuskadel olles tundsin kyll , kuidas iga mu lihas tegi t66d. P66ramist pean veel harjutama, sest kui Jacky poorama hakkas siis natukese aja parast lendasin vette:D krokodilllide juurde (ok, ok, neid ma 6nneks seekord ei n2inud. Aga nad on kyll muidu seal j6es!:P)
Nii et meil siin ka talv k2es! Teeme piparkooke ja k2ime suusatamas – Austraalia moodi!
Minge teie ka nyyd valja suusatama! tsauu!! :)
Eike
Niisiis, meie elu kulgeb siin ikka yldiselt t6iselt, kuid 6nneks leiame koos Jackyga t66 k6rvalt ka aja l66gastumiseks. Aga kui arvate, et meie puhkus on teleka ees logelemine, siis eksite!:)
Aga alustan n2dala algusest. Meie t66d muutuvad siin yha .. hmm mehisemaks. N2iteks yhel p2val ytles Jacky meile, et grilliala v6iks umbrohu asmemel kivid 22ristada. Kive tuleb aga tuua meie majast natuke kaugemalt. Nii ta siis andiski mulle yhe Land Cruiseri, Elisele teise ja ytles, et proovige alguses niisama ringi s6ita ja parast v6tke kopp ja yks saab siis kopaga kive Land Cruiseri kasti laduda. Nii me siis tegimegi.P2rast kyhveldasime kivid maha ja p2ris ilus sai! Sel ajal kui me Elisega labitatega kive maha loopisime, naljatlesime, et kodus kyll meile keegi sellist t66d ei annaks – ikka teeks seda isa v6i onu .. no kindlasti keegi Mees. Aga meile meeldis see t66 palju rohkem, kui naiteks umbrohu kitkumine v6i moppimine:P
Reedel oli siis meil vaike t2htpaev. Juba kolm kuud Eestsit ara oldud! Ei teagi, kas see aeg on l2inud kiiresti v6i aeglaselt.. kiiresti vist pigem. Ja siin Statonis on meil ka veel ainult 10 p2eva olla! Jah, aeg l2heb ikkagi kiiresti..
Niisis, kolm kuud t2itus ja t2histasime seda v22rikalt. Hommikul kell 5.30 olime juba linnas. Bikiinid seljas ja valmis basseini sulpsama. Nimelt pakkus Jacky v2lja, et v6iks hommikul vesiaerioobikasse minna. Koht oli sama, kus me juba eelmine kord k2isime, aga otseselt vesiaeroobika tundi seal ei olnud, vees olid lihtsalt rattad ja siis mingi trenas66r, mis treeneri arvates pidi suustamist imiteerima. P2ris m6nna oli. See andis terveks ylejaanud paevaks palju energiat.
Soitsime siis tagasi koju ja alustasime oma t66paeva. Olime natuke aega t66tanud kui Jacky meie juurde tuli ja kysis, kas me pilte tahame vaadata? Nimelt oli meie Stationisse tulnud yks vanem daam, kes s6idab oma autoga Austraalias ringi ja myyb 6limaale. Yksinda muide! Ja ta on Queenslandist, just sealt, kuhu me 10 p2eva p2rast l2heme. Ta pakkus meile seal kandis t66d ja tema s6bral on just Surfers Paradises (kuhu me jouludeks plaanime minna) restoran! Ta andis meile selle restorani kontaktid ja ytles, et me tema nime mainiksime. Voib-olla laheme siis sinna toole!:)
Parast seda t66tasime m6ne tunni ja siis laksime jalle linna, sest sel p2eval avati Fritzroy linnakeses uus supermarket ja see on ikkagi suur asi siin! Lisaks supermarketi kylastamisele p6ikasime ka kohalikku aborigeeni kunstimuuseumisse, mis oligi tegelikult meie linnas6idu p6hjuseks, sest 6ige varsti laheme me 2ra idakaldale ja seal enam neid aborigeeni asju nii palju ei ole kui siin. Pildid olid t6esti vaga ilusad ja hoopis hoopis teistsugused kui tavalistes kunstigaleriides. Tegime m6ned fotod ka, et te ka n2eks. P2rast l2ksime veel kovikusse ja l6ime Elluga j22kohvisd kokku ja soovisime yksteisele head aastap2evaJ
6htuks tegi Jacky meile veel vaga maitsva shokolaadikoogi, mida me parast 6htus66ki jaatisega s6imeJ
Selline p2ev siis.
Laup2evaks oli meie Stationis j6ulupidu planeeritud. Olime Jackyle paar paeva varem raakinud, et Eestis teeme tavaliselt joulude ajal piparkooke. Siin see nii populaarne pole, aga ta oli igati nous, kui me pakkusime valja, et voiks joulupeoks piparkooke teha. Laupaeva hommikul tegime paar tundi t66d ja siis asusimegi piparkooke meisterdama ( e siis saime piparkookide tegemise eest palka, naljakas..:).. Ja muide, isegi taigna tegime ise! Ma ei ole tegelikult kindelgi, kas seda siin poes yldse myyaksegi. Aga meie superkokk Jacky muidugi jalle teadis, kuidas seda taigent teha. Aga nagu paljud asjad siin Austraalias on veidi..Teistmoodi kui Eestis, nii olid ka meie piparkoogid ikka Austraalia moodiJ Ei mingeid joulukuuse-, t2hekese- v6i kuu-kujulisi piparkooke! Meie Austraalia piparkoogid olid ikka kaelkirjaku, krokodilli v6i ahvikese kujuga. Terve loomaaed koos! Parast kaunistasime oma piparkoogid ilusti ara ja need tekitasid ohtul paris suurt elevust ja laksid hasti kaubaks:)
Pidu oli tore, inimesi oli paris palju. Meil oli elluga eriti huvitav, sest saime tuttavaks yhe poisiga L6una-Aafrikast. Teil tuli kindlasti kohe mustanahalise inimese pilt silme ette, aga tegelikult oli ta valge ja aktsendi jargi arvasime alguses, et ta vb Iirimaalt. Ta t66tab siin kuskil meie naaber-Stationis (mis on ikkagi yle saja kilomeetri meie omast). Ja ta ei olnud yksi, temaga oli kaasas veel kolm poissi, koik L6una-Aafrikast ja koik valged. Saime tema k2est v2ga palju huvitavat L6una-Aafrika kohta teada. Kuidas tegelikult koik need u 2 miljonit valget inimest, kes seal elavad, kannatavad mustanahaliste repressiooni all. Kuidas nende talud v6eti parast mustanahaliste v6imule tulemist t2pselt sama moodi 2ra, nagu meilt venelaste poolt. Neile anti ka vaid 2 tundi asjade pakkimiseks ja koik asjad (k.a fotod), mis olid seintel, pidid sinna j22ma. Kuidas valgetel inimestel on raske toole saada, sest t66intervjuul ei huvituta esmaj2rjekorras mitte sinu kvalifikatsioonist, vaid rassist ja soost. Selle j2rgi pannakse sulle nagu mingi hinne ja valge inimene saab loomulikult koige madalama. Kuidas kuritegevus on seal nii suur,et maja aknad-uksed on ymbritsetud trellidega ja majas on paanikanupp jne. R66vm6rvade ja v2gistamiste protsent on vaga k6rge ja nende pealinn on ohtlikeim maailmas. Ja kui sa ntks oovahetuses t66l oled, siis kui sa ei taha, et sinuga midagi halba juhtuks, pead sa lihtsalt koikidest punase tulega fooridest yle kihutama, sest kui sa foori taha seisma j22ksid, oleks su elu ohus. Selle parast randavadki noored hakkajamad valged inimesed sealt 2ra. Nagu tema. Aga tema pere ja sugulased j22vad ikkagi sinna, sest see on ju ikkagi nende kodu. Kurb..
Pyhapaeval magasime kauaaaa.. siis r22kisme veel natuke meie uute s6pradega Louna-Aafrikast ja siis tuli Dan (Jacky mees) meie juurde ja kysis, kas me veesuuskadega tahame s6itma tulla. Helikiirusel lendasid bikiinid selga ja juba olimegi auto peal.Ootasime seda juba pikisilmi! S6itsime siis selle sama j6e aarde, kus me eelmine kord skuutritega s6itsime. Rahvast oli meiega kaasa tulnud paris palju, nii meie Stationi inimesi kui ka m6ned kylalised, kes ooseks olid jaanud, aga julgeid, kes suuskadega soitma laheks, nii palju ei jagunudki:D
Soojenduseks s6itsime niisama skuutriga ringi (mis on endiselt v2ga lahe) ja siis tuligi aeg suusatamist proovida.
Jacky jutu jargi pidi see v2ga kerge olema. ‚Eaaaaaaaasyy!!’ Aga ytlen ausalt, et kui ma kalda pealt vaatasin, kuidas teised seal vees nende suuskadega ukerdasid ja yldse nii kergelt ennast suuskadele pysti ei saanud (ja m6ned ei saaa-nud-kiii), siis ei tundunud see enam yldse nii Eaassyy! Ellu l2ks enne mind ja mina elasin talle sydamepuperdades kaasa. Ellul see suuskadele saamine siiski seekord nii h2sti ei lainud, kuigi paaril korral oleks kyll veel v2ga v2he puudu j22nud ja ta oleks suuskadel olnud! Aga jah, jargmine kord siis.
Ja siis oli minu kord. Ma juba olin suht pessimistlik selle suuskadele saamise suhtes ja n2rv oli ka sees. Pluss veel see p2ris suur publik kaldal. Aga mul 6nnestus pysti saada. Kohe esimesel korral:) endalegi tundus usukumatu. Aga see on t6esti kerge - peab lihtsalt 6iges asendis olema ja paat ja suusad teevad kogu t66 sinu eest 2ra. Mingeid hiigla muskleid ei ole selle jaoks vaja! Aga siiski on see ikka p2ris korralik trenn, sest suuskadel olles tundsin kyll , kuidas iga mu lihas tegi t66d. P66ramist pean veel harjutama, sest kui Jacky poorama hakkas siis natukese aja parast lendasin vette:D krokodilllide juurde (ok, ok, neid ma 6nneks seekord ei n2inud. Aga nad on kyll muidu seal j6es!:P)
Nii et meil siin ka talv k2es! Teeme piparkooke ja k2ime suusatamas – Austraalia moodi!
Minge teie ka nyyd valja suusatama! tsauu!! :)
Eike
kusjuures ma tahan reisida järgmisena Lõuna-Aafrikasse, kuna ma olen kahte ülilahedamat inimest kohanud Aussis, kes on sealt pärit. Üks oli muidugi see rastapatsidega reggae-muusik Neil Northbridges ja teine oli üks valge tüüp kaevanduses, kes ütles, et peamine L.-Aafrikas on see "never trust a south-afrrican":) Aga nad kokkuvõttes veensid oma olekuga mind selles, et seal tuleb kunagi ära käia:)
ReplyDelete