Digging, all day digging!

Äratus ikka kell 7. F küpsetas hommikusöögi, tavaline peekon ja muna, nagu ikka. Ja enne seda piimaga helbed. Kõht saab päris täis. Me täpselt ei teadnud ka, kus T elab, küsisime F ilt nõu. See oskas kohe tänavanimesid nimetades meile teekonna ära seletada. Easy, nagu ta ytleb. Jõudsime 7.43 T juurde. Maja lahti aga keegi ei vasta. Tonyile helistades viskas postkasti. Mis toimub? MÕtlesime, et poiss polegi suutnud ära organiseerida tööpäev? Aga eih, saime ta telefoni teel kätte ja oligi kohekohe kodus. Tagahoovis alustasime kivide maast lahti kookimisega. Küsisime Tonylt kindaid ka. Ta ytles, et ostab kohe. U 20 min pärast oli poiss tagasi ja uuris, et mis veel vaja ja värki, ehk ta polnud veel poodi jõudnud. Kuid kui ta nägi, et meil üle poole juba tehtud, siis uuris, et kas meil ikka on kindaid vaja :D. Loomulikult. Ehk see töö läks suht kiirelt. Siis hakkasime labidatega kaevama. Poiss oli aga endale just suure koguse tööriistu ostnud. Labida, suure haamri, käru jm pudipadi. Kaevasime nurgad ja küljed sellel platsil lahti, et saaks siis selle imemasinaga sinna kaevama tulla. Me ei saanud pikka aega aru, et mis kuradi masinat ta mõtleb, et ise seisad taga ja kangidest juhid. Enivei, kella 10 ajal saime vorstirullikesi ketsupiga ja tegime jahutava supluse basseinis. Tööpäev jätkus sellega, et pidime alumisest aiakesest ka kaevama. Sealt aga ühe suure puu juurte alt. Sest poiss tahtis kogu seda alumist aiakest ühele tasemele viia. See oli kyll raske :S sest seal oli juurikaid hunnikute viisi. Peagi sai kell 12 ringi ja saabus meie kauaoodatud masin (Meestele ---- > http://www.kanga-loader.com/ selle firma masin siis renditud oli. Selline pisikene, pmst ainult mootor, lindid ja kopp. Väga kompaktne. Mahtud isegi maja taha, sest ühelt poole maja ei saa, kuna seal on bassein ja teisel pool on ainult mingi meetri jagu ruumi. Sealt mahtus masin napilt maja taha. Kange on seal mingi 6 jagu, aga natuke harjumist vajab ja ongi sõit käpas. Altsik hakkas tollega seda yldpinda kaevama ja mina hakkasin vihmavee toru jaoks maa sisse auku kaevama, et selle jaoks kanal kaevata allapoole aeda, et see vesi sinna voolaks. JUmmel, proovisim mitme labidaga aga ei õnestunud väga kaugele, kuna seal oli telliskivijupikesi ja asju ees. Selge, Tony tellis JACKHAmmeri. Sellega palju lihtsam. Tony aga kurtis, et ta tahtis pisikest hammerit, aga sai suure. Tgt see oli see sama, millega Altsik F ema juures aeda lõhkus. Raske oli, ag aajas asja ära. Päike paistis kyll palju meile peale, aga mytsid peas ja tarbisime piisavalt cordiali ja oligi korras. Viimaks sain sealt augu läbi. Altsik samal ajal kallutas mulda alumisele aiakorrusele ja sealt lykkasime selle laiali. Peagi selgus aga, et kogu see muld sinna alla ära ei mahu, seega tellis T suure prygikasti ja pidime hakkama mulda maja ette tassima. See tähendas, et iga kopatäiega tuli sõita läbi pilu, mis on täpselt 4 cm laiem kui see masin ise. Usaldasin selle töö altsikule, kuna ta oli juba natuke aia poihta sõitnud :D et kui juhtub, sii sjuhtub :D. Aga lõpuks oli tal asi p'äris käpas. Lõuna tuli alles kella 14 ajal, sest vahepeal saime ju vorstirulle. Täna sai palju tööd tehtud. Kella 17 ajal helistas F Tonyle ja uuris, et me veel seal ja kuda läheb. Tuli ise ka vaatama. Imestas jah, et kui palju meil tehtud. Tööpäeva lõpetasime kell 18. 30. Kiire sulpsatus sooja basseini ja kojusõit. Enne yks õlu ka :). Kodus pesu ja yles minek. F uuris päris palju, et kuda meil läks ja värki. Muretseb ikka :D. Õhtusöögiks sealiha, pmst pannil tehtud, ainult vee sees....nämm :D, natuke oliivõli ka. Mulle maitsesid väga, kuigi F arvas, et oleks pidanud veel olema. Ja viimaks kutsus siis F meie hullu tuppa ka putukatõrje kohale. Kogu tuba lasti myrgiga üle. Tüüp oli olnud üleni mingi ülikonna ja maskiga. Aga nelja tunni pärast pidi tuba juba ok olema. F sai lutikastest täna rohkem teada ka selle kaudu, et linnavalitsusest tuli kõigile majutusasutustele kiri, et bedbugid möllamas. Ja üks saksa piff, Lea töötab ka hetkel siin ja too oli rääkinud, et Foreshore Backpacker on bedbuge täis. Kõigil selle pärast mured. Vb sellepärast ta renti pandigi, 660 000 kr aastas rent. Täna sai pikk tööpäev tehtud, ehk tuleb suur uni. Homme jälle 8ks TOny juurde jätkama. Ilm on meil siin endiselt super, pole vihma mitu nädalat näinud. Pühapäeval oli selle kuu soojarekord 45.5 kraadi. Hetkel aga sea breeze tuleb läbi ja on ainult 26 kraadi :). Aga 31ndaks lubab 36 kraadi, 1. jaanuariks 39 ja 2. jaanuariks 40 kraadi. TUleb soe uue aasta vastuvõtmine. Reedel läheme Frank juuniori juurde Kalbarrisse kaheks ööks. Surfama ja pidutsema, sest sinna kogunevad kõik noored sellel ajal :).

Aa ja oleks peaaegu unustanud. Meie Ellu ja Eike võtsid ka meiega täna ühendust :D

Ellu helistas, et tal on TFN number kadunud, et äkki on meil see kuskil :D ja Eike saatis kirja, et nad ei saanud enda blogi üles, et me lisaks nende oma ka :D. Aga ei lubanud enam midagi kirjutada blogi lõppu :D Seega me kirjutamegi blogi algusesse :D Ehk kohe pärast meie blogi järgneb tydode blogi ;)

Aa ja niisama mainides - meil tuli täna mõte... millest me ei räägi :D kuid ma olen kindel, et 99,9% teist pole seda teinud. Hüpata eesli seljas langevarjuga alla ja eesti hümni laulda on selle kõrval lapsemäng :D. Aga sellest kuulete tiba hiljem.

Nüüd aga tüdode blogi.

Tydrukute Austraalia j6ulud

Eelmisel nadalal laksime Elluga yhte nendest paljudest teemaparkidest, mis siin Gold Costil on. Valisime Dream Landi. Pilet oli umbes sama, mis igal pool mujal suurtes l6bustusparkides, aga meie 6nneks on just praegu selline eripakkumine, et kui ostad pileti, saad tasuta endale l6bustuspargi passi ja sellega saab kuni juuni kuuni tasuta nii palju lobustuspargis k2ia kui hing ihaldab:P Park oli tore. Llisaks igasugustele atraktsioonidele, millest me koige hullemad valja valisime (ntks yks maailma pikemaid vabalangemisi jne) olid seal ka moned loomad, nende hulgas ka minu lemmik valge tiiger.. :)

Kahjuks on ilm siin Gold Coastil praegu vihmane, kuid see ei seganud meid j6ule nautimast. 24. kokkasime elluga endale maitsva 6htus66gi, nautisime meie hotelli basseini ja mullivanni ja vaatasime telekast j6ulukontserti. Austraallased peavad joule 25. ja nii laksime meiegi alles 25. meie sobra Matt’i peresse j6ule tahistama. Hommikul kell 8.30 tuli Matt meile autoga jarele ja viis meid kirikusse joulu jumalateenistusele. Tema ema, isa ja vend j6udsid ka just samal ajal sinna ja laksime siis koik koos nagu yks suur pere kirikusse, kus inimesed juba j6ululaule laulsid. Parast kirikut laksime Matt’i koju, kus meid tervitasid Matti’i vanaisa-vanaema ja t2di. Soime joulusnakke ja siis oligi aeg kingituste avamiseks. Andsime ka Matti perele meie poolt joulukingi ja meilegi oli jouluvana kuuse alla kingituse toonud. Mina sain endale pehme kuaala-poisi ja Elis kanguruJ. Et ikka Austraalia kojuminnes ei ununeks!

Nii armas oli seda pere vaadata. Koik olid nii roomsad ja toesti siiralt onnelikud, et nad saavad oma perega koos olla ja oma pereliikmetele roomu valmistada. Neid vaadates puges meilegi Elluga vaikselt koduigatsus hinge.. Joulud on ikka toesti see aeg, mille peaks oma perega veetma. Aga vahepeal ongi hea ka midagi muud naha, siis oskad enda pere ja yldse joule rohkem vaartustada.

Hiljem vaatasime filmi ja mangisime videomange ja siis oli aeg joulul6unaks, mis oli t6esti rikkalik, aga yldse mitte selline nagu meil Eestis. Nende jouluaualt puudusid taielikult meile nii traditsioonilised jouluroad nagu sealiha, kartul, hapukapsas ja verivorst. Austraallaste traditsiooniliseks jouluroaks on pohiliselt mereannid. Laual oli hulgaliselt krevette, austreid, lohe, vaga suur krabi, musta kalamarja, maasikad, viinamarju jne. Magustoiduks Austraalias traditsiooniline puuviljakook mingi vaga hea kastme ja jaatisega. Nii et syya saime seal kyll vaga rikkalikult. Ohtul toi Matt meid tagasi hotelli, kus me muide praegu Elisega kahekesi elame, sest ka meie majutaja laks jouludeks oma vanematele kylla. Nautisime veel sooja mullivanni ja vaatasime filmi ja voisime todeda, et jaime oma Austraalia jouludega rahuleJ

Hommikul helistas meile meie r66muks ka meie Go-Go Stationi ylemus Jacky. Ta soovis meile haid j6ule, uuris, kuidas meil laheb ja ytles, et igatseb meid.. Meie igatseme teda ka. Ja toesti loodame, et ta tuleb kunagi Eestisse, sest nii suureparast inimest ei kohta just iga paev.

Nii palju siis meie jouludest.

Esmaspaeval kolisime oma uue majutaja juurde. Parast sellist hotelli, kus me elasime ei oleks kyll uskunud, et elu voib veel paremaks minna. Aga laks! Nyyd elame 35-korruselises luksuslikus pilvelohkujas. Kui liftiga soita jaavad lausa korvad lukku..nii korge ikka. Ja see vaade... lahed rodule vaatad natuke vasakule, naed veneetsia-taolist linnaosa, kus majade vahel jookseb j6gi , vaatad otse, naed pilvelohkujaid, mis on ohtul tulesararas niiiiiiii ilusad, vaatad paremale – ookean ja surfarid. T6esti miljonivaade..voikski seda imetlema jaada.

Ja korter on ka ikka vaga luks..keset elutuba on lihtsalt suur kinoekraan. Meil on siin oma tuba ja oma vannituba, nii et privaatsust on ka ja selles majas on lisaks j6usaalile, basseinidele, saunadele ka 3 tennisevaljakut, mida voime vabalt kasutada ning isegi tasuta raamatukogu:D Praegu oobivad siin lisaks meile veel 3 saksa tydrukut, samuti seljakotirandurid nagu meieJ

Eile laksime siis esimest korda tood otsima. Kaisime paaris kohas ja juba paari tunni parast oli meil too olemasJ Onneseened nagu me oleme. Laksime yhte kohvikusse, kysisime tood ja juba samal ohtul pidi yks meist proovipaevale minema. Tegime elisega kivi-kaarid-paber, et kes esimesena laheb. Elis laks siis esimesena. Proovipaev oli ainult paar tundi ja mitte eriti raske. Ja kohe anti tooleping ka pihku:D Tana on siis minu kord minna ja elisel on tana juba esimene toopaev.

Tsau siis praeguseks! Ja nautige veel viimased 2010 aasta paevi!

Eike