Suhkruroovabrik.

Rääkisime eile pikalt toakaaslastega, enamuse ajast muidugi meie rääkisime ja nemad noogutasid ja ütlesid oooo enamuse asjade peale. Võtsin ise ka mõned õlled ja läksin baari üle vaatama. Igal reedel saame retseptsioonist tasuta joogi talongid, kuid rent ilusti makstud on. Ja see ei ole lihtsalt klaasikene jooki vaid 1,2 liitrit kas õlut, siidrit või nende kahe ja siirupi segu, mille nimi on Snake Bite ehk siis mao hammustus. Kuna Helina enda osa ei soovinud, siis tegelesin ise mõlema kannuga. Tibu läks peagi tuttu ära, rääkisime natuke Eesti tüdrukuga juttu ja minagi ei jäänud pikalt. Eesti tüdruku käest saime hea idee, et kui meil juba töö olemas on, siis me ei pea ju siin hostelis ööbima, vaid poole odavamalt on võimalik endale tuba kuskil majas saada... Hakkame seda asja uurima. Hommikul saime retseptsioonist teada, et lõpuks saame kolida paaride tuppa, ehk siis suur voodi on toas ja kõik :D vähemalt oleme natuke omaette, mitte enam naride otsas. Pärast hommikusööki läksime kella 11ks suhkruroo tehase ekskursioonile. Meie päev oli juba esimese 5 minutiga korda läinud, sest saime sealt paar pakki väga häid kõrvatroppe :D ja 2 kotikest Tully tehase pruuni suhkrut ka. Seda ei müüda mitte kuskil Austraalias, vaid kõik läheb ekspordiks. Tuur oli päris huvitav. Nii ulme on mõelda, et mingist rohelisest orasheina taolisest, kuid suuremast taimest saab lõpuks tehasest välja suhkru... Nad toodavad ise elektrit ka, millest jätkub neile endale ning ülejäänud läheb võrku tagasi müügiks. Hooaeg kestab juunist novembrini, ehk siis sellel ajal kui suhkruroog kasvab, ülejäänud ajast tehakse tehasele hooldust ning nendele 280 km raudteeliinidele, mis siin farmide vahel on. Siin on parim kliima suhkruroo kasvatamiseks, sest saak saadakse juba 12 kuu pärast külvamist, muudes kliimades läheb selleks kohati isegi 24 kuud. Kella 15ks oli meil bookitud ka puuviljatuur, kuid kell 12 saime kõne, et see jääb kahjuks ära... sest minimaalselt 4le inimesele oleks see toimunud, kuid teised 2 inimest ütlesid ikkagi ära... Meil oli telefoni teel krediitkaardiga ära makstud, kuid et nüüd raha tagasi saada tuli sõita Mission Beachile informatsioonipunkti, et nad saaksid raha tagasi maksta... on süsteem... Pärast suhkruroo tuuri panime pesu pessu ja läksime banaane ostma :D ühes teeäärses farmis on self serve putka, kus võid võtta 5 banaani ja paned sinna 1 dollari... meie viiekordistasime selle ja võtsie 25 banaani 5 doltsi eest J Nüüd oleme hostelis tagasi, ümberringi toimub loomade elu... need inimesed siin ei ole päris normaalsed :D kui me täna öösel isegi kõrvatroppidega magada ei saa... siis anname homme retseptsioonis teada, et nädala pärast kolime välja... nädala peab ette teatama, sest muidu ei saa 300 dollarit makstud bondi tagasi... Retseptsioonitädi ise on väga tore ja ta sai meist täiesti aru, kui rääkisime enda minkrolaineahju koristamisest ning teiste elanike „söögitegemisoskustest“. Ta tuli siia 7 aastat tagasi ja siis oli see asi väga palju hullem olnud. Njam, eks näis. Vähemalt üle pika aja saan tibu kaissu võtta J

Suhkruvabriku Raiki.

1. Tuuriks valmis. 2. Käruümberkeeraja. 3. Ja siit tuleb meie suhkur :D (see on suhkur segatud kaltsiumoksiidiga). 4. Siin näeb juba parem välja, edasi läheb siit kuivatisse ja ongi valmis :)