Hommikul üles ja 7.10 olime juba
sõitmas. 9-ks jõudsime enda mehaaniku juurde, kes teatas meile, et Scooby on
terve ja maksma läks see 730 $ ehk 503 €. Mis siis ikka. Mõlema palk läks, aga
pole hullu, vast siis on aastaks rahu majas. Oleme nüüd siis turvaliselt
Scoobys, nagu Kadi unes nägi. Sõitsime Mt Isa poole. Raiki emalt olen õppinud,
et enda õiguste eest tuleb seista....ehk siis tuli mõte, et küsiks sellest
eelmiselt mehaanikult enda raha tagasi, sest ta ei teinud ju meie jaoks midagi,
pigem halba. Raiki ütles küll, et las ta jääda....aga oli ikkagi nõus proovima.
Nüüd pidime veel transpordikulud maksma-lennukiga saadeti ju kohale. No, igatahes
saatsime sõnumi ja õhtul helistas üks mees meile tagasi ja ütles, et kui meil
on n-ö tšekk olemas, saaks vaadata, mis teha annab. Kuna me olime Mt Isas,
leppisime aja kokku. Kohtusime mehaaniku juures, kes vabandas ette ja taha ning
maksis kohe raha tagasi. See oli küll meie mehaaniku äripartner, aga ta lubas
100 %-list garantiid. Leidsime Mt Isast ka hea hinnaga inverteri, seega meil on
tunne, et kõik läheb paremuse poole. Jõudsime kohta, kuhu peremees oli parkinud
ja meile juustulaua serveerinud. Istusime natuke aega nendega ja inimestega,
kes Jimmy ja Coco eest nädal aega hoolitsesid. Mees tahtis hommikul kella 7-ks
või 8-ks minu juurde massaažiaega panna, aga õhtul selgus, et peab juba 6-ks
tööle minema. (ahjaa Birdsvilles tegin 3 massaažisessiooni ka- raha muidugi ei
saanud, aga korvasin meie elamiskohakulud). Õhtul läksime kohalikku pubisse, kus
istusime ja nüüd tagasi. Saime pesus käia....täitsa inimese tunne jälle. Nüüd
saab oma väikses hubases kodus tududa.
Head ööd teile!
Kõik läheb paremaks......
Helina
1. ja 2. Birdsville races. 3. Meeskond. 4. Meie kallis katkine veepump.
No comments:
Post a Comment