Hommik algas kell 5.10, kui
äratuskell ilusat laulu meile mängis. Ei olnud hommik raske midagi, püsti,
smuuti, lõunasöök kaasa ja teele. Raamatukogu juures olime kell 6 kohal, sest
kirjas oli, et 6.10 tuleb buss mind peale võtma. Busse sõitis ette mitmeid,
inimesed ronisid sisse ja minek. Kell 6.15 hakkasin juba närviliseks minema.
Küsisin kõigi käest, kas keegi neist läheb samasse farmi, kuhu mina. EI ükski.
Hakkasime juba mõtlema, et oleme äkki vales kohas. Siis hakkasid minu farmi
omad ka kohale tulema ja ütlesid, et buss tuleb kell 6.30. Nojah.....aitäh
valeinfo eest, backpacker...... Aga sain bussi peale ja tööle minek. 20 minutit
sõitu ja olime kohal. Esimene asi kohe logisin sõrmejäljega andmebaasi sisse,
et tööpäeva alustada. Üks naine tuli mind juhendama, mis võimalused siin on
jne. Külmik, kuhu enda lõunasöök panna, soojenduskapp, mis hoiab sinu söögi
soojana, jäämasinad, päikesekreemid, joogivesi, keev vesi, mikrolaineahjud jne.
Ütles, et reede on veits lühem päev. Saab läbi siis 15.15 ja lõunasööki ei ole
vaja kaasa võtta, kuna reedeti on siin grillipäev. Eile öeldi, et ma olen
varjualuse all, kus on banaanide lõikamine ja sorteerimine. Protseduur toimub
vesilindil. Noad on hästi teravad ja selleks on teises käes lisapehmendiga
kinnas. Mulle öeldi, et mina olen ju väljas. Kas mul ikka müts on? EI....Ta
andis mulle ühe suure kauboimütsi ja ütles, et üks Billy juhendab mind väljas.
Istusin autosse ja läksin kahe hästi toreda mehega sõitma. Nad tegid mulle
safarit. Sõitsime seal baananivagude vahel, nii et vahepeal oli tunne, kuidas
auto lendab kohe pikali. Marukihvt. Kontrollisime veepumpasid, kuna üks pidi
vist katki olema. Jõudsime tööle 30 minutit hiljem. Minu tööks oli keset
vagusid olevatele kahele plastikust voolikule iga 2-3 meetri tagant
naasklitaolise asjaga augud teha. 5 sammu ja kükitan, 5 sammu ja kükitan. Lasin
nii 2,5 h. Hea trenn :D Lõpuks jäi käsi valusaks, sest see naasklitaoline asi
oli ikkagi kogu aeg paremas käes ja jõudu pidi ka sellele rakendama. Pärast 2,5
h oli paus. Autoga tagasi varjualuse alla, kus meil oli 20 min. Paus. Kõik
sõid, aga mul ei olnud veel kõht tühi. Järjest käis inimesi küsimas, kuidas ikka
õues on, kas ma olen väga põlenud, kas mul ikka süüa on jne. Hästi armsad
inimesed. Ülemus ka. Tööl oli nüüd vaja väiksed vihmutid sinna aukudesse
kinnitada. Kükita ja 2 m ja siis kükitan jälle. Mulle meeldis. Keegi ei
karjunud „Kiiremini, kiiremini“. Keegi ei käinud taga näpuga järge ajamas jne.
Olen üksi keset põldu, mille lõppu ei näe. Aeg läks imekiiresti ja juba oli
lõunapaus. Muideks ülemus tegi sama tööd, mis minagi. Pärast jälle tööle ja sel
korral pidin need samad vihmutiga voolikud keset vagu tõmbama ning siis
vihmutid maasse lükkama. Maa oli ebakorrapärane, mistõttu oli vahepeal hästi
raske neid maasse lükata, vahepeal jällegi käkitegu. Aeg lihtsalt lendas. Minu
töö on siis uutele banaani-seemnetele veevaru pakkuda. Need vaod tehti nädal
tagasi, kui banaaniseemned külvati maha. Banaanid peaksid valmis olema järgmise
aasta juulis. Lõpetasime 15 minutit varem ning hakkasime nende džiipi
korrastama, kuna terve kast oli igasuguseid asju täis. Lõpuks bussi tagasi ja
koju. Tegime õhtusöögi ja nüüd käsime poes. Raiki koristas samal ajal Scooby
ära, kui ma ära olin. Ostis mulle kõnekaardi, et meil ikka nüüd 2 telef.nr
oleks. Majandas backeris nii, et me saaksime ühte tuppa-täitsa uus. Meie toas
on lisaks meile 6 hiina/korea meest. Lisaks tegi meie köögikapid süsteemselt
korda ja organiseeris madalamad kapid, et ka mina nendeni ulatuksin :D. See
backer on niii must, et ta pidi neid kappe enne korralikult puhastama. Mina
tulin ka korraliku tolmukihi all tagasi.
Mõnusat nädalavahetust kõigile!
Helina
No comments:
Post a Comment