Läheb sõjaks

Hommikul üles, bussi peale ja tööle. Täna olin jälle õues tööl. Aga mitte lihtsalt oma tavapärast tööd tegemas, vaid minu ülemus ütles mulle, et ma peaks sellega vist sõitma oskama. Näitas ühe RTV peale. Saate aru, kui vinge. See oli vasakpoolse rooliga ATV-taoline masin, millel on suur kast taga. Sellel oli neli käiku: H-high, L-low, M-medium- R-reverse ja muidugi siis neutral. Ulmeliselt lahe. Mina pidin täna terve päeva veetorusid uuele põllule paigaldama, seega sõitsin sellega ligikaudu 8 h. Eino selle eest võib palka küll saada :D Muidugi minu sõidutempo oli umbes 5 km/h, aga kui toru sai veetud ja ühest põlluotsast teise pidi sõitma, siis ma lasin ikka täisvungil :D Teised pidid samal ajal torudesse auke tegema ja vihmuteid lisama, kui mina ringi tuuritasin. Uuuuups...... Mis teha, minu töö :D Igatahes kõige lahedam tööpäev, mis mul kunagi olnud on. Raiki oli enda deleafingu peal. Tal oli ka normaalne, kael ainult natuke valus. Kui me koju jõudsime, teadsime, et esimese asjana lähme Paula (backeri juhataja) juurde, kellele ütleme, et tahaks siit ära minna + enda raha tagasi saada. Kohe, kui me uksest sisse läksime, oli tal tuju ära. Ta on alati väga lõbus, teeb nalja jne. Igatahes ütles, et me vahetaksime enda kapid ära. Olgu, tulime tagasi ja ütlesime, et tahaks välja kolida jne. No rääkisime kogu enda loo ära. Ta ütles, et ok, aga te kaotate enda ettemakse 2 x300, mis on tegelikult ikkagi palju. Ta läks nii närvi: ütles, et raske on tööd leida jne. Me ütlesime, et nad on väga head tööd teinud, aga me lihtsalt ei saa siin magada + meid häirivad narkootikumid, mis siin ringlevad (just rõhusime sellele, sest siin on kõik kohad silte täis, et siin on narkootikumid ja alkohol keelatud). Ta ütles, et no, me ei saa midagi teha. Igatahes meil nüüd paar võimalust: kas asi nugadele või kohe väga karmiks. Meil on päris palju materjali, et kogu see backer vahele võtta (meie eelmises toas elas selle paiga kõige suurem narkodiiler). Eino muidugi, hoidke meid siin sealaudas kinni, aga ise elamisväärset pinda ei paku. No, igatahes meil siin aju juba vaikselt kärssab. Jõudsime enda Scooby juurde, kui mingid tüübid mängisid palli ja lendavat taldrikut. Scooby sai juba mõned matsud ja Raiki läks välja: „et no, jätke ometi järele-minge kuskile mujale mängima“. Käisime duši all ära ja tegime söögi homseks ka valmis ja nüüd tuttu. Eks näeb, mis saab, aga sõjaks läheb. Asi pole rahas, vaid põhimõttes.

Olge tublid!

H.