Järjekordne magamata öö

Eile õhtul, kui me minu perega skypesime, oli muusika meie kõrval olevas baaris nii kõva, et isegi juttu ei olnud kuulda. Aga ei, see läks hullemaks. Meil oli karaookeõhtu, kuhu kõikvõimalikud lauluoskamatud ronisid. See kestis 1.50ni, kuni minul viskas kopa ette, sest see oli väljakannatamatu. Ma ütlesin Raikile, et lähen Scoobysse, Raiki oli ka kohe nõus. Nii me siis veetsime järjekordse öö Scoobys. Eile tekkis juba soov siit ära kolida. Te ei kujuta ette, mis siin loomaderiigis toimub. Näitena võime tuua tänased „Jamie Oliveri kokakooli kuldmedalistid“, kes toppisid terve ahju kana täis ilma igasuguse aluseta. Mingi aja peale oli ahju alla tilkunud hunnik rasva. Ja tilkus, siis juba jooksis joana....aga ei, see poiss käis kogu aeg enda kana kontrollimas, kas see on juba valmis saanud, aga kes siis siin koristab.....Õhtul, kui tibu enda õhtusööki sõi, siis oli üks poiss nii täis kui ka pilves, et ta kukkus lihtsalt toolilt kuklaga vastu maad ja jäi sinna mõneks ajaks lebama. Need on hullemad kui aborigeenid. Nad on loomad. Igatahes jõuame tagasi enda hommikusse. Eile hakkasime vaatama variante, kus ööbida. Mõtlesime, et kui saaksime siit välja kolida ja mingi korteri leida, n-ö siis share hous’ i. Leidsime neli head varianti, kellega ajad kokku leppisime. Esimene oli koheselt meie lemmik- kõik, mida ühest imelisest kodust oodata. Kõige kallim üür, aga sama palju, kui meie siin enda uberiku eest maksaksime. Maja oli seest puhas, korras, vääääääga ilus. Hinna sees oleks viiel päeval õhtusöök, wifi, pesupesemine ja muidugi, mis kõige tähtsam enda privaatne tuba suurte kappide ja muu varustusega. Tõsine luksus. Omanik oli umbes 40-aastane naine Sarah. Teised kolm olid nojah, sellised, et meil on üks voodi ja muud ei midagi. Vaikne on küll, aga no....ei. Jõudsime koju, siis käisime Alligaatori Pesas, mis on ühe hästi ilusa loodusliku allika nimi. Seal küll alligaatoreid ei ole- see nimi on mingi skaudigrupi vms järgi nimetatud. Vesi oli seal umbes 17 kraadi. Oi, kui mõnus. Õhtuks ikka korralik päevitus peal. Tulime tagasi ja läksime otsemaid meie backeri retseptsiooni, et rääkida enda plaanist. Me teadsime, et tekib probleeme välja kolimisega, sest tegelikult on see tööhostel, mis tagab meile töö ja meie peame siin elama. Seega, kui me tahame tööle jääda, aga siit välja kolida, siis jääme enda tagatisrahast 2x300$ ilma, mis on ikkagi suur summa. Lisaks peame ka nädala ette teatama. Retseptsiooninaine on alati väga tore ja ta sai meie murest aru, aga ta ütles, et me peaksime ikkagi juhatajaga teisipäeval rääkima. Kirjutasime ka meie lemmik koha omanikule Sarahile enda olukorrast, et me oleme väga huvitatud, aga olukord on natuke nigel. Ta ütles, et me peaksime minema tööle ja küsima, kas meie töökohad on kindlad, kui jah, siis hostel ei saa meid siin kinni hoida, see on illegaalne. Kui meile tagatakse töökohad ka ilma hostelita, siis ta ütles, et me ei räägiks juhatajaga, vaid ütleks, et me kolime Tullyst välja, nädalase teavitusega, sest see oleks ainuke viis tagatisraha tagasi saada. Õhtul tuli administraator meie toast läbi ja ütles, et soovitab meil teisipäeval juhatajaga rääkida, aga me peame kindlad olema, et ühtegi teist inimest seal ruumis ei oleks, eriti selle koha omanikku. Ta ütles, et Paula loodetavasti lubab meil minna ja annab ka raha tagasi, sest nad saavad ju inimlikult aru, et ainult peoloomadel on siin lõbus. Ootame teisipäeva ära ja vaatab, mis saab.

Seniks, olge ikka mõnusad J

Helina

1. Austraalia jalgpallur. 2. Tibu ujumas :). 3. Jamie Oliveri kokakool - pissiv praeahi. 4. Igaks juhuks jäätakse igast toidust teistele ka midagi maitsta.