Kängururiik: Täielik puhkepäev.

Täna oli suur plaan nii kaua magada, kui võimalik on, kuid uni oli kell 6:00 hommikul läinud... ju siis oleme ikkagi Victoria ajatsoonis, kus kell selle aja peale juba 8 hommikul. Küpsetasime ise hommikusööki ning pärast seda läksime linna jalutama. Kõik oli nii vaikne, sest riigipüha sattus laupäeva peale ning seetõttu tehti esmaspäev ka vabaks. Üksikud kohvikud olid lahti. Tagasiteel kohtasime poe juures Franki ning ta tegi meile mersuga linnatiiru ka. Et me niisama külalislahkust ära ei kasutaks, siis tegime ka ettepaneku ta mersu ära pesta, ta oli sellega igati päri. Väljas läks järjest kuumemaks, nii mõnus. Pärast pooletunnist vahu ja svammidega möllamist, mille käigus tõmmasime ka meie auto puhtaks, sõime lõunasööki. Tunnike hiljem mõtlesime Anthony’le külla minna. Kuid me polnud teda eile õhtust saati telefonitsi kätte saanud. Seega sõitsime täna ukse taha, kuid kedagi polnud kodus. Järgmisena lippasime linna äärde liivadüünidesse jooksma, sadade meetrite kaupa lihtsalt valge liiv, ja mitte lihtsalt sirgelt, vaid hunnikud ja vaalud. Täitsa higistama ajas, sest temperetuur ligines 30nele. Sõitsime tagasi linna ning kohe randa ujuma. See oli täitunud perekondadega. Pärast viite minutit vees nägime juba kuidas Frank mööda jalutas. Ta oli rattaga randa vuranud, et ka sulpsu teha. Ühines meiega. Vesi oli mõnusalt jahutav ja päike kõrvetavalt tuline. Aeg liikus tasa ja targu, käisime pesus ning tagasi koju. Nüüd viisime kutsud jalutama ning ootame õhtusööki. Tänasele õhtusöögile ühineb James, kes 4 aastat tagasi meenutas väga Jürgenit. Eks näis, kas nüüd ka. Homsele õhtusöögile on oodata Anthonyt. Saime ka lennupiletid ära ostetud. 165$ nägu. Lendame neljapäeva varahommikul kell 00:40 ning jõuame Melbourni 6:10 hommikul, et jälle suund Scooby poole teele võtta.

Geraldtoni Raiki