Kõndimispäev.

Eilsest lennust niipalju, et lennuk saabus õigeaegselt ja kõik sujus ilusti, isegi see, et meie kolmeses pingireas oli üks koht tühi, ehk jagasime tibuga 3 tooli, kuid ebaõnn oli see, et meie taga istus perekond... Meesterahvas ligi 90 kg, naisterahvas 120kg ning üks imik ja üks aastane laps... Selle kannatasime ära, et lapsed nutsid, mis sa ikka väga teha saad. Aga kui ma sain aru, et loomulikult ei mahu ma enda toole alla laskma, sest nende enda toolid olid juba alla lastud ning nad vaevalt mahtusid sinna vahele isegi. Ning lõpuks kui tahtsin tibu sülle pikali visata ning käsitoedki üles asendisse lükata, siis ei mahtunud isegi need üles, sest naise jalad olid ees... Johhaidii, sel hetkel mõtlesin küll, et minuga pahandatakse, kui minu käsipagas on 7 kg asemel 8 kg või 9 kg, kuid ise ma ju kaalun 73kg. Kui võrrelda seda kõrvaliste isikutega, siis peaksin ju mina võima kaasa võtta 50kg käsipagasist... Ma ei ole tegelikult nii kuri, aga sel hetkel lihtsalt viskas natuke üle. Lend ise oli peaeagu neli tundi, üritasime magada, ei saanud. Maandusime Perthi ja seal leidsime mugavad diivanid, kus saime 30 min pikutada, kui ära aeti, sest see osakond pandi kinni. Järgmises ruumis olid aga ainult pingid, kus on käsitoed ees, üritasime nende vahel natukenegi und saada, ei õnnestunud. Lõpuks oli kell 4 hommikul ning olime kõigest tunnikese maganud. Vaatasime filmi ja ootasime hommikut. Kohvi sisse ja uni läinud. Reisisime linnaliiniga 4,4doltsi eest nägu kesklinna ning sõime hommikust. Järgmisena valisime välja backbackeri, kus ööbimise eest pidime välja käima 68 doltsi double roomi eest, ei ole hullu. Ülejäänud päeva jalutasime Perthis ringi, vaatasime kohalikke vaatamisväärsusi ning käisime ka loomulikult Kings Parkis. Huvitav kokkusattumus oli, kui helistasin ühte hostelisse ning jutu lõpuks küsisin teenindajalt, et ega ta äkki Eestist pärit pole, sest aksent tundus kuidagi nii tuttav. Selle peale tuli kohe vastuseks: „Oi, tere!“ ja jutt jätkus eesti keeles :D. Õhtul kella 19ks oli kokku lepitud auto saamine. Sellega aga oli selline lugu, et kõndisime ilusti 7,4km kokkulepitud kohta, kuid siis selgus, et meile oli vale aadress kogemata öeldud :D Õige oli 20 km eemal :D Ei olnud hullu, ootasime oma 45min ja asi oligi aetud. Nüüdsest oleme nädalaks-kaheks valge Hyundai Sonata omanikud J Meil selline vässu peal, sest täna kõndisime meie seadmete järgi, ei vähem ega rohkem kui 30,01 kilomeetrit ning tegime üle 37 360 sammu... :D Homme varakult kell 7 üles, sest kesklinnas ei tohi enam pärast kella 8t tasuta parkida ning Altsik peaks ka hommikul millalgi saabuma. Perth meile iseenesest täitsa meeldis, rohkem kui Melbourne. Kuidagi väiksem ja hubasem, ilm oli ka väääääääääga ilus täna.

Sammuja Raiki.