Hommikul ei olnud üldse tunnet
tööle minna, aga kuna pidi lühike päev tulema, ei ole ju hullu. Teadsime ette,
et meil on teha vaid 6 euroalust. Natuke matemaatikat teile. Tavaliselt,
normaalse tempoga päevadel teeme 4 euroalust tunnis, mis tähenab, et meie
oleksime pidanud töötama vaid 1,5 tundi. Aga.....ei, meil läks hoopis 6 tundi,
mis tähendab, nagu juba arugi saate, et päev oli üliiiiiiiiiiiigav ja veniv. Miks
nii kaua? Pool sellest ajast ootasime salatit või ülevaatajat. Ilmselgelt oleme
ajudeta idioodid, kes ei tohi lillegi liigutada ilma, et ülevaataja annaks
meile juhiseid, nii et me peame teda lihtsalt ootama. Igatahes on meil kõigil
töö juures nii kopp ees, et ulme lihtsalt. Täna tulid inimesed meie juurde
küsima, kuidas oleme siin 4,5 kuud suutnud vastu pidada. Neil läheb alles
esimene/teine nädal ning kõigest sellest süsteemist ja kamandamisest on kõrini.
Nojah...ise ka ei tea, mis siin teeme, aga palju pole enam jäänud.
Pärast tööpäeva tuli mingi
kahtlane pingelangus ehk sain enda kurikuulsa pingepeavalu, mis ei allunud
ühelegi ravimile ega lõunauinakule. Tibu oli nii väsinud, et viskus voodisse ja
sinna ta umbes kaheks tunniks ka jäi. Mina murdusin ka ning pärast lõunauinakut
käisime lemmikkohvikus kohvi ja muffineid ostmas.
Kuna homme on vaba päev, mängib
Raiki majakaaslastega pinksi ning naudib õhtut. Mina kasutan meie kiiret
netiavarust ja surfan osalt juba puhkusmeeleolus, mis paari nädala pärast võiks
meieni jõuda. J
Olge tublid ning pidage
kevadväsimusele vastu, pole enam kaua, kui ilmad lähevad ilusaks ning loodus
tärkab taas õitsele.
Helina
No comments:
Post a Comment