Nagu eile mainitud, pakuti
Raikile astmekõrgendust. Mis aga töösse puutub, siis me ei olnud selle üle väga
õnnelikud. Esiteks, ta tööpäev hakkaks tunnike teistest ehk ka minust varem
olema, mis tähendaks transpordijama. Mina peaks teistele maksma, et tööle
saada, samas endal auto olemas. Teiseks, kui küsiks, et äkki saaksin mina
tunnikese varem ka alustada, oleks jutt juba teada: „Suur ülemus ei taha, et
inimesed siin ringi jooksevad......blablablaaa....“...Sama teema oli, kui
soovisime, et Raiki alustaks minuga 15 minutit varem, aga ei, ta peab enda aega
ootama. Igatahes see olukord lahenes hästi ning kämpavend, kes on hetkel üks
kahest pesuruumis olijast, oli nõus selle endale täiskohaga tööks võtma.
Ülevaataja ja ülemus olid päri ning kõik õnnelikud. Raiki on ikka enda vana hea
roteeruva/kastipesija/mahalaadija-positsiooni peal. Kusjuures tavakoht annab
isegi rohkem tunde, sest päevad, mil meie pakime salatit nt 4 tundi, teevad
kastidepesijad enda tööd ikka kella 17ni, mis tähendab 10 h garanteeritud
tööaega.
Täna oli üks nendest lühikestest
päevadest, mis, nagu ikka, kolmapäevale kohane. Meil algas n-ö „nädalavahetus“
ehk neljapäeva ja reede on vabad. Pärast tööd jooksime kohe jõusaali, kus sai
kõhtu ja käsi tehtud. Tegime lõunasöögiks wrapi-pitsad ja edasi nägi Raiki 3 h
ilusaid unenägusid. Pärast väikse uinuva printsi und käisime teist korda
jõusaalis, mis viis mõnel (minul) pulsi 208 peale....uuups. :D Tegime
kardiotrenni, mille lõpetasime poksiga. Eratreeneriks Raiki Kalda. :D Nüüd
tagasi kodus ja hakkame magama sättima.
Olge mõnusad!
H.
No comments:
Post a Comment