Hommik algas mõlemal 6.45, Raikil
kastipesu ja minul salatipakkimise-kastitegemise peal. Täna oli eriti pikk
päev- 13 h. Tänane päevasündmus oli tegelikult üks halvimaid. Nimelt, nagu
Raiki eilses blogis kirjutas, siis üks 22-aastane töökaaslane n-ö käib
34-aastase kahe lapse emaga, kes on juba 13 aastat enda mehega abielus olnud.
Poole päeva peal, kui mina olin salatit pakkimas ja tema oli spinnerite peal,
nägin, et poisil oli nägu väga ära vajunud. Küsisin, kas midagi on valesti,
miks nii kurb. D ütles, et ta mõtleb enda n-ö „naisest“. Ma naljatades vastu,
et ohoh....juba Sinu naine (siin toimus ingliskeelne sõnamäng, mõeldes
abielunaist). Ta vastas, et on seda naist alati enda n-ö abikaasaks pidanud. Ta
ütles juurde, et tal on kõrini naise mängudest. Küsisin, et mis mängud? Ta
vastas, et see on nüüd kolmas kord, kui naine ütleb, et see asi nende vahel ei
saa enam edasi kesta. See on hüvastijätt. Küsisin, millal ta seda ütles. Tuli
välja, et 15 minutit tagasi. Pärast lõunat avastasin, et D ei ole tagasi.
Ütlesin ülevaatajale, et kuule, kas D siin ei peaks olema. Ta oli muidugi hämmingus
ja tegi nalja, et äkki on autosse magama jäänud. Läheb vaatab. Ülevaataja tuleb
tagasi ja tõmbas minu teise ruumi. Küsis, kas mina tean, kus D elab. Vastasin,
et ei. Tean, et siit farmist nii paarikümne km kaugusel. Ta ütles, et D on
omavoliliselt lahkunud ja tal on isiklikud probleemid. See pidi hull saladus
olema. Varsti teadsid muidugi kõik, et D on farmist lahkunud ja küsitleti
kõiki, kas keegi teab, kus ta elab. Tuli välja, et tal ei olnud täna autot,
mistõttu ta hääletas hommikul tööle. Nüüd, hakkas lihtsalt jalutama. Ülevaataja
oli eriti närvis ning ühel hetkel läksin tema juurde ja rääkisin kõik, mis
selle inimese kohta teadsin, ära. See naiseteema, mille tõttu ta nii endast
väljas oli. Selle peale ütles ülevaataja, et ta ei teadnud seda, aga D olevat
ülevaatajale pärast lahkumist sõnumeid saatnud nagu....“ Ärge otsige mind,
keegi ei leia mind üles.“ Ülevaataja palus, et D helistaks, aga D vastas: „Kõik
mis tuleb, peab tulema, ma isegi ei tea, mis saab....“ Ja neid tuli järjest.
Ülevaataja näitas neid sõnumeid ainult mulle ning lisas, et see poiss mainis
talle paar nädalat tagasi, et ta on varem endale viga proovinud teha. Nüüd oli
tal sama plaan. Enesetapumõtted. Ülevaataja kirjutas talle, et kui ta ei
helista, siis ta peab politsei asjasse kaasama. Päeva lõpus tuli ülevaataja
minu juurde ja ütles, et D helistas talle. D olevat enda emale helistanud, kes
ei ela temaga koos, ning käskis pojal koju tulla enne, kui ta midagi lolli
teeb. Nii sai tänane juhtum lõpu. Oh, on nii paljut, mida ma selle poisi kohta
tean, sest ta rääkis mulle kõigest. AGA....minu ja Raiki ja kõigi teiste jaoks
oli kõige imelikum asjaolu see, et ta rääkis seda KÕIGI ees. Ta nagu tahtis, et
kõik tema „afäärist“ teaksid ja täna hakkas ta kõval häälel rääkima
kastreerimisest, mille peale ülevaataja muidugi šoki sai ja ütles, et palun
räägime sellest paarikümne aasta pärast uuesti. Mis aga minusse puutub, siis ma
tunnetasin seda esimesest hetkest peale, et tal on raske lapsepõlve ja
isa-komplekside tõttu vaimselt paar asja ära flipanud. Lihtsalt kahju.
Selline oli tänane päev!
Nagu ülevaataja päeva lõpus
ütles: „Vähemalt on see inimene elus!“
Helina
No comments:
Post a Comment