Tšauka-mauka!
Meil juba kolmas päev siinpool maakera. Minu päev algas väikse joogaga, Raiki magas veel edasi. Meie backpackeris on tavaliselt neljapäeviti tasuta hommikujooga, kuhu ma ka ennast eile regasin. Jooga koha pealt oli see suht mõttetu, aga ma sain tuttavaks kahe teise backpackeriga, kes on siin juba pikemalt olnud. Tüdruk (prantslane) ütles, et on nädal aega tööd otsinud ja ei midagi. Täna sai esimese proovipäeva. Poiss on siin 5 päeva olnud ja aktiivselt tööd otsinud, kuid tulutult. Pärast seda jutuajamist läks tuju veidike ära küll. Kell 11 hommikul toimus n-ö infotund meie backeris asuvas tööbüroos, mis otsib backpackeritele ise tööd, kui jätad neile on CV ja maksad neile teatud summa (sellel oli 70$ ehk 48 €). Me ei tahtnud seda summat niisama tuulde ka visata ja käisime ühes teises büroos, kus ma eelmisel korral üksi käisin ja teadsin, et seal on 10 $ e. 6.9 € sisseastumismaks. Käisime seal ja küsisime kohe, kas töölootust üldse on, mis on viimased nädalad töö kohapealt näidanud jne. Naine ütles otse, et kolm nädalat on väga vaiksed olnud. Naistele ei ole tööd üldse ja meestele v-o midagi leiab. Viimased kaks nädalat on täiesti null olnud. Backereid voolab ainult sisse ja asi pidi veel nutusemaks minema. Ta ütles meile otse, et me läheksime kuskile külmemasse kohta (kõik tulevadki siia, sest see on ainuke soe koht.... mujal ju nende mõistes talv ja ca 10-15 kraadi). Seega, hakkasime jälle plaani pidama, helistasime Frankile, kes ütles, et Geraldtonis on meile öömaja alati olemas ja ta sõbral on alati tööd pakkuda. Hakkasime uurima, kas oleks mõistlik auto osta või võtta ühendust inimestega, kes postitavad portaalidesse (nagu meil on Tallinn-Tartu-Tallinn jne), et pakuvad autos kohti. Samas teame, et Geraldtoni on umbes 48h sõit, 3731 km, ja meil on vaja Darwinis olla vähemalt teisipäevani, siis saavad meie pangakaardid valmis. Mõtlesime, et olgu, tuleb, mis tuleb, käime siin veel nii palju ringi, kui saab, sest otseselt me siin ju muud ei ole teinud, kui tööd otsinud ja paberimajandust ajanud. Läksime välja jalutama, mõtlesime, et otsiks ranna üles ja läheks ujuma. Ranna leidsime, aga ujuda seal küll ei saanud. Siis avastasime metsapõlengu vastaskaldal. Käisime mööda parke kuni jõudsime hästi armsa hawailt pärit naise juurde, kellel oli imearmas koer. Hakkasime temaga rääkima ja ta ütles, et elab Gold Coastil (üks kohtadest, kuhu ma olen juba aastaid tahtnud minna). Ta ütles, et Darwin on tema jaoks meeletult aeglane ja samas kallis koht. Ta juhatas meid rannani, kus oli kõrval ka bassein. Igatahes keegi väga ujumas küll ei olnud, nende jaoks oli vesi liiga külm- siiski talv ju :D. Meie aga sulpsasime sinna sooja vanni sisse(temperatuur oli mingi 23 või rohkemgi). Pärast käisime Hiina toidukas söömas- väike aastapäeva tähistamine. Pärast läksime koju ja siis kohe jälle jalutama, et uni peale ei tuleks. Avastasime maailma ja nägime kakaduude parve. Naersime, et selline lind on siin sama nagu meie jaoks vares, eestlased ostavad kodudesse aga paari tuhande euroga. Pärast müttasime natuke džunglis ja jõudsime tagasi parki, kus vaatasime päikseloojangut. Käisime poest läbi, ostsime hommikusöögi ja nüüd tagasi enda toas. Hakkame vist nüüd filmi vaatama.
Meil juba kolmas päev siinpool maakera. Minu päev algas väikse joogaga, Raiki magas veel edasi. Meie backpackeris on tavaliselt neljapäeviti tasuta hommikujooga, kuhu ma ka ennast eile regasin. Jooga koha pealt oli see suht mõttetu, aga ma sain tuttavaks kahe teise backpackeriga, kes on siin juba pikemalt olnud. Tüdruk (prantslane) ütles, et on nädal aega tööd otsinud ja ei midagi. Täna sai esimese proovipäeva. Poiss on siin 5 päeva olnud ja aktiivselt tööd otsinud, kuid tulutult. Pärast seda jutuajamist läks tuju veidike ära küll. Kell 11 hommikul toimus n-ö infotund meie backeris asuvas tööbüroos, mis otsib backpackeritele ise tööd, kui jätad neile on CV ja maksad neile teatud summa (sellel oli 70$ ehk 48 €). Me ei tahtnud seda summat niisama tuulde ka visata ja käisime ühes teises büroos, kus ma eelmisel korral üksi käisin ja teadsin, et seal on 10 $ e. 6.9 € sisseastumismaks. Käisime seal ja küsisime kohe, kas töölootust üldse on, mis on viimased nädalad töö kohapealt näidanud jne. Naine ütles otse, et kolm nädalat on väga vaiksed olnud. Naistele ei ole tööd üldse ja meestele v-o midagi leiab. Viimased kaks nädalat on täiesti null olnud. Backereid voolab ainult sisse ja asi pidi veel nutusemaks minema. Ta ütles meile otse, et me läheksime kuskile külmemasse kohta (kõik tulevadki siia, sest see on ainuke soe koht.... mujal ju nende mõistes talv ja ca 10-15 kraadi). Seega, hakkasime jälle plaani pidama, helistasime Frankile, kes ütles, et Geraldtonis on meile öömaja alati olemas ja ta sõbral on alati tööd pakkuda. Hakkasime uurima, kas oleks mõistlik auto osta või võtta ühendust inimestega, kes postitavad portaalidesse (nagu meil on Tallinn-Tartu-Tallinn jne), et pakuvad autos kohti. Samas teame, et Geraldtoni on umbes 48h sõit, 3731 km, ja meil on vaja Darwinis olla vähemalt teisipäevani, siis saavad meie pangakaardid valmis. Mõtlesime, et olgu, tuleb, mis tuleb, käime siin veel nii palju ringi, kui saab, sest otseselt me siin ju muud ei ole teinud, kui tööd otsinud ja paberimajandust ajanud. Läksime välja jalutama, mõtlesime, et otsiks ranna üles ja läheks ujuma. Ranna leidsime, aga ujuda seal küll ei saanud. Siis avastasime metsapõlengu vastaskaldal. Käisime mööda parke kuni jõudsime hästi armsa hawailt pärit naise juurde, kellel oli imearmas koer. Hakkasime temaga rääkima ja ta ütles, et elab Gold Coastil (üks kohtadest, kuhu ma olen juba aastaid tahtnud minna). Ta ütles, et Darwin on tema jaoks meeletult aeglane ja samas kallis koht. Ta juhatas meid rannani, kus oli kõrval ka bassein. Igatahes keegi väga ujumas küll ei olnud, nende jaoks oli vesi liiga külm- siiski talv ju :D. Meie aga sulpsasime sinna sooja vanni sisse(temperatuur oli mingi 23 või rohkemgi). Pärast käisime Hiina toidukas söömas- väike aastapäeva tähistamine. Pärast läksime koju ja siis kohe jälle jalutama, et uni peale ei tuleks. Avastasime maailma ja nägime kakaduude parve. Naersime, et selline lind on siin sama nagu meie jaoks vares, eestlased ostavad kodudesse aga paari tuhande euroga. Pärast müttasime natuke džunglis ja jõudsime tagasi parki, kus vaatasime päikseloojangut. Käisime poest läbi, ostsime hommikusöögi ja nüüd tagasi enda toas. Hakkame vist nüüd filmi vaatama.
Vaatab, mis homne päev toob!!!
Helina
Kakadu
Leidsin väikse palmioksa
Päikseloojang
... ja päike läks looja
Teine pilt: tulekahju teisel pool
No comments:
Post a Comment