Järjekordne päev deleafingut.

Hommik. Tänane öö oli suht sama nagu eile. Voodi on mõnus lai ja pehme. Kui kardinad akende ette tõmmata, siis on tuba nii pime, et mitte midagi ei näe :D Üleeile tahtis Helina öösel pissile minna, kuid kui kuulsin, et ta natuke aega oli toas ringi kompinud, kuid ikka polnud toast lahkunud, siis valgustasin telefoniga tuba. Helina oli juba uksest mööda läinud ja küsis minu käest: „Kus ma olen :D?“ Ma naersin selle peale pikalt ja ei lasknud seda ära unustada tal. Esimest korda jalutasime siis enda uuest kodust koos bussipeatusesse, kust meid peale võetakse. Minu päev oli deleafingut täis. Aeg lendab kiirelt. Pärast kahte sessiooni tundsin, et peaks vist panema päikesekaitse kreemi, sest pean kogu aeg vaatama ülespoole ning päike hakkas näole. Tundus nagu silmad läheks paiste :D Aga siis rahunes maha. Kõrvaklapid päev otsa kõrvas ja aeg lendab kiirelt. Helina ikka niisutussüsteemi peal ja tema läks päev veel kiiremini J Nüüd oleme kodus ja kokkame koos perenaisega süüa. Tuleb miski zucchini, porgandi, sibula, tomati, paprika, peekoni pirukas. Näeb väga hea välja. Täna kui Helina töö juures ülemustele mainis, et kelle juures me elame, siis kõik hakkasid kõva häälega naerma :D Ta olevat üle linna tuntud, et ta olevat natuke imelik... Helina küsis, et mis siis on, aga ega keegi väga ei seletanud :D Nii me siis peame ise välja selgitama, mis siin siis nii naljakat oli :D Iseenesest tundub perenaine väga mõistlik olevat. Eks näis :D Aga just ta ütles, et me oleme siin küll kaks päeva olnud, aga me tundume väga toredad inimesed :)

Endiselt deleafingu Raiki.

Ja nii käib siis deleafing :D