Heips. Hommik sama, mis ikka. Aga
kui tööle jõudsin, siis kolmest töökaaslasest ainult R ei öelnud mulle teregi. Sõitsime
siis põllu peale ära ja siis kui autost välja sain, lendas R mulle juurde ja
küsis, et kas ma olen aru täielukult kaotanud... Ma ei saanud midagi aru. Siis
ta üritas seletada, et mina olevad hosteli mutti emailidega terroriseerinud ja
lubanud mingite piltidega kohalikku ajalehte minna. Jah, ma ütlesin, et kui me
bondi tagasi ei saa, siis lähen kogu selle jamaga ajalehte, aga tegelikult oli
mul ainult pilt süsimustast mikrolaineahjust. Aga R arvas, et ma võtan mingid
pildid ka tema näoraamatust ja lähen nendega ajalehte. Nüüd olevat ma neile
kõigile noa selga löönud ja kõik olevat mu peale nii pahased ja keegi mind enam
ei usalda. Ja kui ma veel midagi peaks ütlema, siis ta üritab mul suu kinni
panna :D Ühesõnaga deleafisin päev otsa üksi. Pauside ajal keegi minuga
sõnakestki ei rääkinud ja nii „tore“ päev oligi. Kirjutan täna natuke
teistsuguste sõnadega, et juhuslikult ei saaks keegi neist seda teksti googli
tõlkijasse panna ja siis aru saada, millest me siin räägime. Nii ma siis peas
genereerisin päev otsa, et mis edasi saab. Siia ma enam tööle kindlasti ei jää.
Ootan reedeni oma nädalapalga ära ja siis näeb, mis saab. Koju tulles istusime
T ja B maha ja rääkisime neile ka kogu loo ära. Nad lubasid homme enda farmist
uuesti uurida tööd. Siis tuli koju perenaine, kes teatas, et R on ta
näoraamatust ära plokkinud. Ja selgus, et meid kõiki... Tal on vist need valged
pulbrid ja vedelikud, mida kõike võimalik hostelist osta, nii pähe hakanud, et
enam reaalselt mõelda ei suudagi.
Eks näis.
R.
No comments:
Post a Comment