Vett ei ole!!!

Raiki läks hommikul 6ks, mina 7.45ks tööle. Tema sai jaapani poisi Takiga, mina võtsin hollandlase Ivani enda Scoobysse. Hommik oli rahulik ja sain olla ülevaataja abi, kes pidi korraldusi jagama ja küsimustele vastama (ja muidugi paberimajandus ka sinna hulka..:D). Teadsime ette, et tuleb lühike päev, aga pikk koristamine, sest tervishoiuinspektsioon tuleb meid üle vaatama. Täna pidi eriti korralik koristuspäev olema, aga mis sa teed, kui vesi, mis on salatifarmi eksisteerimiseks kõige olulisem komponent, on läinud. No ei ole, ei ole ja midagi pole teha ka. Jätsime töö katki ja hakkasime koristama nii palju, kui saime. Tavaliselt laseme survepesuriga kõik saalid ja masinad üle. Nüüd aga, kuna vett ei ole, pidime lihtsalt kuivalt happe ja puhta klooriga käsitsi kõik üle võõpama. Midagi hullu ei olnud ja tunde sai ka, nii et ei kurda. Homme pidi tegelikult vaba päev olema, aga veepuuduse tõttu peame tänase ärajäänud tellimuse homme tegema. Mis tähendab umbes kahetunnist tööpäeva. Jõudsime 12.15 ajal koju ning esimese asjana hüüdis majakaaslane, et tal on kaks juttu meile. Esiteks, meile on pakk.......juhuuuuuu...me hakkasime kilkama ja huilgama üle maja, sest olime Raiki ema saadetud pakki juba kuu aega oodanud. Teine jutt oli tööalane. Jõudsime meie toa ukse juurde, kus oli pakk. Muidugi olime kannatamatud lapsed, kes ei suutnud näppe sellest eemal hoida ja hakkasime pakki lahti haakima. Kohe, kui musta leiba nägin, oli minu päev kõige paremas korras (mitte, et midagi valesti oleks olnud). Raiki teab, kuidas ma iga päev olen ikka maininud, kui väga ma meie musta leiba igatsen. JA SIIIIIIN TA OLI. Ma isegi ei teadnud, et saab vaakumpakendis leiba, mis säilib 60 päeva. Geniaalne....Peal oligi kiri „Reisileib“. Te ei kujuta ette ka, kui hea meel on meil Eesti šokolaade, piparkooke, hõõgveini jne näha. Me pole kunagi nii palju nende asjade väärtust hinnanud. Me isegi ei uskunud, et 2,7 kg sisse mahub nii palju head ja paremat. Igatahes suuuuured tänud Raiki emmele ja ta perele!

PS! Pool šokolaadi ja röstitud mandleid on juba läinud....uuups. Raiki ostis ka kohalikku heeringat, et ikka õige leib õige maigu saaks. Mina sõin seda tomati ja sulatatud juustuga.

Olge mõnusad! Homme võtame hõõgveini ette, et meie kuue kuu täitumist siin Austraalias tähistada ja ka algavat pooleteisepäevast puhkust!

Helina

 Meie pakisisu vasakult:Suitujuustu sigarid, must leib, õllesigarid, neli tahvlit šokolaadi, piparkoogid, hõõgvein, röstitud mandlid karamellis ja kaks imelist fotot. Üks, kus on Karola rahvariietes, ja teine minu lõpetamisest.

 Teel jõusaali nägime lehmakest, kes soovis pilti teha.

Meie must leib. Ilmselgelt ühel on kannatamatusega probleeme :D