(See blogi on tegelikult juba Austraalia pinnal kirjutatud, nüüd lõpuks siis panen selle üles ka)
Ja ongi meie Austraalia-aeg labi..vahemalt selleks korraks, sest kes veel ei tea, siis teise aasta viisa on meil tagataskus olemas. Nii et kui kunagi parast ylikooli peaks tahtmine veel Aussi avastamata kohti naha, on meil selleks voimalus olemas. Tuleb ainult avaldus Kaangurumaa poole meilitsi teele saata ja jargmised 12 kuud saab jalle lobusalt maakera kuklapoolel veeta.
Aga kirjutan siis siia natuke midagi Meie Austraalia-aja kokkuvotteks.
Kui Aussi tulime, ytlesid koik sobrad-tuttavad, kes siin WH viisa raames juba olnud on, et aeg Austraalias laheb vaga kiiresti - et ei pane tahelegi, kui aasta juba mooda saab. Mina seda ei ytleks. Arvan, et koik oleneb sellest, kuidas oma aega siin kasutada ja leian, et meie Elluga oleme oma aega siin teisel pool maakera vaga hasti kasutanud. Nagu me oma nahal kogesime, kulges aeg kiiresti siis, kui tekkis rutiin.. Niisiis pyydsime sellest voimalikult palju eemale hoida. Iga kuu oli meie jaoks taiesti erinev - uhel kuul avastasime farmi-elu lehmade keskel keset Laane-Austraalia paikesepolenud maad, teisel kuul k6psutasime kontsakingadega pilvelohkujaid tais suurlinnas. Uhel kuul kyhveldasime labidaga haisvat vilja, teisel kuul nautisime vaaritud puhkust suurlinnades Melbourne'is, Sydeny's ja elasime taielikku rikka turisti elu.
Austraalia on kontrastide maa nii looduse, inimeste kui elustiilide poolest
ja meie oleme seda oma nahal vaga hasti tunda saanud. Kui kysida, milline on toeline Austraallane, ei oskakski ma ilmselt vastata. Kas pakkuda selleks Outbacki krokodillinahast kybara ja ruudulise sargiga farmerit, iphonega mooda Sydney tanavaid kiirustavat kallisse ylikonda riietatud arimeest voi hoopis tumepruuniks paevitunud eluaegset surfarit Gold Coastilt? Ja ka aborigeene ei saa unustada. Austraallased erinevad nagu oo ja paev. Nii nagu Austraalia isegi.. Meie oleme nainud nii Austraalia paikesepolenud maad kui lopsakaid vihmametsi, nii suurlinnu kui taielikke maa-kolkaid. Ja selleparast olengi ma onnelik - selleparast arvangi, et kasutasime oma aega siin hasti ja selleparast ei tundunud see aeg meie jaoks liiga lyhike.
Kui nyyd meie too-otsadest raakida, siis arvan, et koige rohkem meeldis mulle siiski meie too GoGo Stationis. See oli midagi hoopis teistsugust. Seal nagime ja kogesime seda Austrlaaiat, mida Eestis olles AUSTRAALIAKS pidasime. Nyyd on meie arusaamad sellest mandrist kyll veidi muutunud, aga siiski.. usun, et ei saa oleda, et oled AUSTRAALIAT nainud, kui Laane-Austraalias kaimata on.. Suurlinnu voib ju igal pool maailmas naha, aga seda, mida meie Laane-Austraalias nagime ja kogesime, ei ole maailmas ilmselt enam palju alles. Need kylmavarinaid tekitavad vaated rahvusparkides, sadu kilomeetreid sirgelt kulgevad maanteed, kus ainukesteks seltsilisteks paar lehma tee aares ja toelised aborigeeni-kommuuunid jaavad meelde igaveseks. Ehk siis.. minu ja Ellu lemmikosaks Austraalias on Laane-Austraalia ja oleme kurvad, et nii paljud backpackerid sinna kunagi ei lahe. Nii et kui sina oled yks neist, kellel on plaan Kangurumaad avastama minna, siis Laane-Austraalia on kohustuslik!:) Usu meid - sa ei kahetse.
Edasi kulges meie tee Ida-kaldale, mis on suurlinnu ja vahe vaiksemaid linnakesi taistipitud. Muidugi oli ka seal palju vaatamist vaart. Minu lemmikuteks ida-kaldal oli kindalasti hipilinn Byron Bay, kultuuripealinn Melbourne ja imeilus Sydney. Pohja-poole liikudes tasuks kindlasti kylastada troopikapealinna Cairnsi, kus me just yhe ilmselt isegi meie huvitavama Aussi-kuu veetsime. See linn naitas meile Austraalia teist palet - enam ei lainud asjad nii libedalt nagu me harjunud olime ja juhtus nii mondagi, millest raagime ilmseltt vaid oma lahedastele. Aga isegi see veidi raske aeg, mis meil Cairnsis oli, opetas meile nii palju ja olen nende kogemuste eest tanulik.
Kui Austraaliasse tulin, ei olnud ma just sada protsenti kindel, et see reis mind kuidagi muudab. Nuud voin oelda, et olen ikka muutunud kyll. Ma ei usu, et ma kunagi vaga lapsik oleks olnud, aga nyyd tunnen, et olen taiskasvanumaks saanud. See ise hakkama saamnine, tootamine selle jaoks, et syya saada, et kuskil elada, Eestist ja perest/sopradest eemal olek. See paneb lihtsalt teistmoodi motlema ja tundma. Naiteks vaartustan ma nyyd Eestit ja peret rohkem, aga sellest saab toesti alles siis aru, kui pikemat aega eemal olla. Minu meelest voiks iga noor inimene enne ylikooli aastaks valismaale minna, sest mina tunnen nyyd kyll, et ma olen ylikooliks valmis ja reaalselt Tahan sinna minna..mitte ei lahe sinna selleparast, et koik teised lahevad. Kui sinna selle mottega minna, siis ei viitsigi seal midagi teha ja elad ikka oma elu samamoodi edasi nagu gymnaasimi ajal. See aasta on minu jaoks kindlasti mingid vaartushinnangud paremini paika pannud ja olen enda jaoks natuke rohkem valja molenud, mida ma elult tahan.
Lisaks Austraalia avastamisele oleme siin loomulikult ka ennast vaga palju avastanud. Meil on siin Elluga ikka vahel nii filosoofilised vestlused olnud, et kahju, et me neid salvestanud ei ole:D Oleme kohanud nii palju huvitvaid inimesi, kellega raakida ja kuulnud vaga palju erinevaid arvamusi ja arusaamu. Oleme Eestisse tulles vaga paljude kogemuste vorra rikkamad ja selleparast soovitangi noortel, kel vahegi voimalus on, aastaks lihtsalt minna ja avastada. Ja Austraalia on selleks suureparane koht - Oz on toesti nii suur, et sellest ara tydineda ei ole voimalik.
Ma ei ytleks, et Austraaliast lahkuda vaga kurb oleks olnud.. .. Ilmselt selleparast, et teadsime, et meid ootavad ees juba uued seiklused Balil ja Tais, mida me nii kaua juba oodanud olime. Ja vaga hea on ka teada, et kui tahtmine tekib, on alati voimalus Aussi tagasi minna, sest tegelikult on isegi 9 kuud liiga lyhike aeg, et seda suureparast maad naha.
Meie seiklustest Balil ja Tais saame teile aga juba juba ise raakida, sest praeguseks olemegi juba kodusJ
I would like to spend the whole of my life traveling if I could anywhere borrow another life to spend at home. (William Hazlitt)
Veedaksin terve oma elu reisides, kui saaksin kusagilt laenata teise elu kodus olemiseks. (William Hazlitt)
Maailmarändur Eike
No comments:
Post a Comment